Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 26.veebruaril 2021 tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus
Tsiviilasja number
2-20-11011
Kohtuasi
Tsiviilasja hind
A T hagi OÜ JOT Eesti vastu töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks 16.04.2020 ja 17 853,92 euro hüvitise väljamõistmiseks 17 853,92 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: A T (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja: osaühing JOT Eesti (registrikood 10221216, asukoht Kaabli tn 11 Tallinn 10112) lepinguline esindaja vandeadvokaat Daisy Tauk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Jätta A T hagi osaühingu JOT Eesti vastu 25.09.2019 sõlmitud töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks alates 16.04.2020 ja 17 853,92 euro hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata
Menetluskulude jaotus
1.Hagimenetluse kulud jätta A T kanda.
2.Määrata osaühingu JOT Eesti menetluskulu suuruseks 525 eurot (käibemaksuta) ja välja mõista A Tlt 525 eurot (käibemaksuta) osaühingu JOT Eesti kasuks
3.Välja mõista A Tlt väljamõistetud menetluskuludelt 525 eurot (käibemaksuta) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni osaühingu JOT Eesti kasuks Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.A T (edaspidi ka hageja või töötaja) palus töövaidluskomisjonile (edaspidi ka TVK)
13.05.2019 OÜ JOT Eesti (edaspidi ka kostja või tööandja) vastu esitatud avalduses tuvastada, et tööandja ja töötaja vahel 25.09.2019 sõlmitud töölepingu lõpetamine TLS § 88 lg 1 p 3 ja § 88 lg 1 p 6 alusel alates 16.09.2020 on tühine, lõpetada tööleping 16.04.2020 seisuga TLS § 107 lg 2 alusel ning välja mõista hüvitis kuue kuu keskmise töötasu ulatuses 16 587,54 eurot (bruto).
2.TVK jättis töötaja avalduse 03.07.2020 avaldatud otsuses nr 4-1/1297/20 rahuldamata. Hageja esitas 30.07.2020 kohtule hagiavalduse sama töövaidluse läbivaatamiseks. Hageja nõue
3.Hageja palus kohtule kostja vastu esitatud hagis tuvastada, et tööandja ja töötaja vahel 25.09.2019 sõlmitud töölepingu lõpetamine TLS § 88 lg 1 p 3 ja § 88 lg 1 p 6 alusel alates 16.09.2020 on tühine, lõpetada tööleping 16.04.2020 seisuga TLS § 107 lg 2 alusel ning välja mõista hüvitis kuue kuu keskmise töötasu ulatuses 17 853,92 eurot (neto). Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
4.Hageja töötas kostja juures alates 25.09.2019 sõlmitud tähtajalise töölepingu alusel hooldustehniku ametikohal töötasuga 1500 eurot kuus (bruto). Töölepingus kokkulepitu kohaselt pidi töösuhe lõppema 25.09.2020. Tööandja on Saksamaal asuva RST tütarettevõte ning töötaja töökoht asus Saksamaal asuvas ettevõttes, kuhu tööandja töötaja tööle lähetas. Töötajale maksti lisatasu ja lähetuste eest päevaraha, mistõttu oli töötaja kuue kuu töötasu koos ületundide ja öötasudega kokku 16 584,83 eurot. 16.10.2020 kohtule esitatud arvestuse järgi oli hageja keskmine töötasu 17 853,92 eurot (neto). Tööandja saatis 31.03.2020 töötajale e-kirja selle kohta, et tööandja on saanud RST-st ja XST ametliku hoiatuse, et töötaja ei täida kohapealse projektijuhi nõudmisi, mängib töö ajal telefoniga videomänge ja vaatab videot, et juhtkond valmistab ette ametlikku hoiatust ja järgmiseks sammuks on lepingu lõpetamine lepingu rikkumise tõttu. Töötaja sellega ei nõustunud olles seisukohal, et tegemist on vale informatsiooniga ja tegelik põhjus on selles, et R C nõuab wechati kasutamist aga ta ei saa seda oma isiklikus telefonis tööle. Samuti on töötaja seisukohal, et ta ei usu XST tema peale kaebuse esitamist. 08.04.2020 teatati hagejale e-kirja teel uuest kaebusest, mille kohaselt häirib hageja ühte naist, kes olevat operaator, mida hageja samuti omaks ei võtnud kinnitades, et mingisugust ahistamist olnud ei ole ja tööandja ei ole vastupidist tõendanud.
5.15.04.2020 esitas tööandja töötajale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse ja lõpetas töötaja töölepingu 16.04.2020. Ülesütlemise avalduses heidetakse töötajale ette, et töötaja on ilma vahetut ülemust informeerimata lahkunud oma töökohalt, mille kohta on töötajale tehtud 07.04.2020 hoiatus; et töötaja on vaadanud töö ajal meelelahutussisu ja selle kohta olevat tööandja esitanud töötajale hoiatuse 7.04.2020; et töötaja on koostööpartneri töötajat korduvalt ahistanud, mille kohta olevat J De 08.04.2020 kaebus; et töötaja kasutas tööks usaldatud sõiduautot isiklikuks otstks 03.03.2020 sõiduks Berliini, kus sai trahve kiiruse ületamise eest.
6.Töötaja ei nõustu ülesütlemisavalduses esitatud etteheidetega kinnitades, et need ei vasta tõele, ta ei ole rikkunud sisekorraeeskirjade punkte 3.3 ja 4.6, et tööandja ei ole vastupidist tõendanud, et pärast 07.04.2020 hoiatust ei ole ta kordagi mingisugust meelelahutussisu
vaadanud, et ta ei ole rikkunud sisekorraeeskirjade punktis 3.3 sätestatud nõuet, et mingisuguseid lähenemiskatseid ta kellelegi teinud ei ole ja et lähenemiskatseteks nimetatakse tavalist suhtlust töökohal. Samuti ei vasta tõele ja on tööandja poolt pahatahtlik väita, et töötaja vältis oma töökohustuste täitmist, sest töötaja hooldatavad liinid (4 ja 6) olid parima tulemusega majas, mida oli näha wechati raportitest. Lisaks tegi ta ületunnitööd ja töötas vajadusel ka öötundidel ja mingisuguseid märkusi talle varem tehtud ei ole. Sõiduki kasutamine vabal ajal oli töötajatele lubatud ja seda tegid ka teised töötajad. Hageja selgitab, et tal oli vaba päev ja ta käis Berliinis ning talle teadaolevalt sai ta ainult ühe trahvi kiiruse ületamise eest. Bensiini tšekid esitas ta tööandjale aga kuna need koos kahe väidetava trahviga arvestati maha tema kuludest, siis ei saa trahv ja maha arvestatud kütusekulu olla töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Tööandja ei ole tõendanud, et töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu ning töölepingu lõpetamiseks toodud põhjused on otsitud. Töötajal oli tööandjaga tähtajaline tööleping ja seega oli tal õigustatud ootus, et ta saab kuni selle ajani töölepingus kokkulepitud töötasu. Seoses töölepingu erakorralise lõpetamisega otsitud põhjustel jäi tal saamata kuue kuu töötasu. Kostja vastuväidete kokkuvõte
7.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja hinnangul on 15.04.2020 töölepingu ülesütlemine õiguspärane ja kehtiv, täidetud on nii formaalsed kui ka materiaalõiguslikud alused. Ülesütlemine tugineb ülesütlemisalusele (TLS § 88 lg 1 p 3 ja § 88 lg 1 p 6) ja on tõendatud käesolevale vastusele lisatud tõenditega. Hagejale maksti 16.04.2020 välja lõpparve 4 458.68 eurot. Hageja tööleping öeldi erakorraliselt üles, kuna ta mängis töö ajal telefoniga videomänge vaatamata vastavasisulisele hoiatusele, et kui ta videomängude mängimist töö ajal ei lõpeta, siis temaga öeldakse tööleping üles, ahistas naissoost kolleegi töö ajal häirides kolleegi poolt tööülesannete täitmist ja hoidudes samal ajal ka ise töökohustusi täitmast ning kasutas tööandja sõiduautot luba küsimata isiklikuks sõiduks Berliini ning esitas tööandjale Berliini reisi bensiinitšekke hüvitamiseks tööga seotud kuludena. Ületunnitöö ja öötundide tegemine olid A T nõudmised tööandjale, et oma töötasu suurendada ning töötaja on teatanud tööandjale, et ta on tööandja juures ainult seni kuni saab ületunnitööd teha. Kohtuotsuse põhjendused
8.Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja töötas kostja juures alates 25.09.2019 sõlmitud tähtajalise töölepingu alusel hooldustehniku ametikohal töötasuga 1500 eurot kuus (bruto), et hageja täitis tööülesandeid komandeeringus Saksamaal, Nis X tehases, et X toodab X`i toodetele patareisid, et RS X toodab X-le seadmeid/liine, mis panevad X`i toodete patareisid kokku, et kostja teeb samasse kontserni kuuluvale RS Xile allhanget seadmete/liinide kokkupanekul, ennetaval ja plaanilisel hooldusel, seadmete seadistamisel ja kalibreerimisel, et töölepingus kokkulepitu kohaselt pidi pooltevaheline töösuhe lõppema 25.09.2020, et 15.04.2020 esitas tööandja töötajale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse ja lõpetas töötaja töölepingu 16.04.2020 TLS § 88 lg 1 p 3 ja § 88 lg 1 p 6 alusel.
9.Pooltel on vaidlust selles, kas hagejaga töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv ja kas hagejal on õigus saada hüvitist.
10.Vastavalt TLS § 87 võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, TLS § 104 lg 1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja hoiatusest hoolimata on eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi; TLS § 88 lg 1 p 6 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu.
11.TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.
12.TLS § 28 lg 1 ja lg 2 p 1 sätestavad tööandja lojaalsuskohustuse, kohustuse kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ning anda töötajale selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Eelnevast tulenevalt on tööandjal töösuhtes õigus kontrollida töökohustuste täitmist, sh tööandja antud juhiste ja korralduste järgmist. Kohustuste oluline täitmata jätmine võib olla tööandjapoolseks töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. TLS § 15 lg 1 ja TLS § 16 lg 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades. Töölepingulises suhtes võivad kohaldamisele kuuluvad kohustused tuleneda nii töölepingust, kui ka õigusaktidest. Töölepingu punkti 2.4 kohaselt olid hageja tööülesanneteks seadmete kokkupanek, ennetav ja plaaniline hooldus, seadmete seadistamine, kalibreerimine ja remont. Töölepingu punktist 2.6 tulenevalt kohustus hageja täitma oma kohustusi lojaalselt, pidades silmas tööandja eeliseid, vastavalt oma teadmistele ja oskustele ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töötaja väldib kõiki oma poole tegevusi või tegevusetusi, mis võivad kahjustada tööandja head nime, sotsiaalseid suhteid, kliendisuhteid või majanduslikke huve või põhjustada tööandjale või kolmandatele isikutele rahalist või mitterahalist kahju. Töölepingu punkti 6.1.4 järgi oli töötaja kohustatud suhtlema kaastöötajate, tööandja esindajate ning kolmandate isikutega (klientide, koostööpartnerite, hankijate ja allhankijatega) viisakalt ja korrektselt ning suhtuma heaperemehelikult tema kätte usaldatud tööandja ja teiste isikute ning kaastöötajate varasse; punkti 6.1.5 järgi oli töötaja kohustatud hoiduma tööandja juures tegevusest/tegevusetusest, mis takistab teistel töötajatel töökohustuste täitmist.
13.Tööandja sisekorraeeskirja punkti 3.3 järgi oli töötaja kohustuseks pidada kinni tööajast ning kasutada tööaega ainult töökohustuste täitmiseks, sisekorraeeskirja punkti 11.l kohaselt on jämedateks töökohustuste rikkumisteks muuhulgas töölt lahkumine ilma tööandjalt selleks luba saamata; omavoliliselt töölt puudumine; tööandjale, kaastöötajatele ja klientidele materiaalse ja moraalse kahju tekitamine.
14.15.04.2020 töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse ja 16.04.2020 töölepingu lõpetamise kohta koostatud dokumendiga on tõendatud, et hagejaga sõlmitud tööleping öeldi üles 16.04.2020 TLS § 88 lg 1 p 3 ja § 88 lg 1 p 6 alusel TLS § 88 lg 1 p 3 alusel töökohustuste rikkumise tõttu, kuna hageja on lahkunud tööajal töökohalt ilma informeerimata oma vahetut ülemust pikemateks ajaperioodideks kui ettenähtud pausid ja vaheajad vältides seeläbi
töökohustuste täitmist ning rikkudes sisekorraeeskirjade punkte 3.3. ja 4.6. Tööandja on esitanud nimetatud rikkumistega seoses töötajale 07.04.2020 hoiatuse; vaadanud tööajal meelelahutussisu vältides seeläbi töökohustuste täitmist ning rikkudes Sisekorraeeskirjade punkte 3.3. Tööandja on esitanud nimetatud rikkumistega seoses töötajale 07.04.2020.a. hoiatuse; ahistanud korduvalt töö ajal koostööpartneri naissoost töötajat häirides adressaadi töövõimet ja luues alandava töökeskkonna, vältides oma tööülesannete täitmist, häirides adressaadi tööülesannete täitmist ning rikkudes töölepingu punkte 2.6, 6.1.4; 6.1.5, Sisekorraeeskirjade punkti 3.3 ja põhjustades kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu; kasutanud tema kätte usaldatud tööandja sõiduautot isiklikuks otstks, sõitnud tööandjalt nõusolekut saamata Berliini ja esitanud isiklikke kuludokumente (bensiinitšekid) tööandjale hüvitamiseks tööga seotud kuludena rikkudes töölepingu punkte 2.6. ja 6.1.4. Tööandja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus vastab TLS § 95 sätestatud vorminõuetele ja töölepingu ülesütlemist on põhjendatud.
15.R Ci, kes oli RS X operatsioonijuht e-kirjadega JOT Eesti OÜ projektijuhile X Xele ja X Xile on tõendatud, et 15.01.2020 saatis R C e-kirja X Xele ja X Xile, selle kohta, et mõned töötajad, s.h hageja rikuvad distsipliini, sellega, et nad on töökohalt korduvalt lahkunud ilma kedagi teavitamata ja mänginud tööajal videomänge. R Ci e-kirja kohaselt on ta pidanud meeskonnaga mitmeid nõupidamisi, milles on tuletanud meelde põhilisi töökorraldus reegleid, kuid vaatamata meeldetuletusele jätkavad töötajad s.h. hageja rikkumisi. Kirjast nähtub ka, et lõppkliendi, X`i, esindaja on esitanud R Cile kaebuse JOT meeskonna töö osas, samuti, et R C nõuab 15.01.2020 e-kirjas mõningate meekonna liikmete s.h. hageja meeskonnast kõrvaldamist.
16.X Xe 26.05.2020 selgitusega on tõendatud, et tema on projektijuhina kõikidele JOT EESTI OÜ töötajatele, kes olid/on Saksa X tehases komandeeringus selgitanud korduvalt (iga kuu vähemalt korra), et töö ajal meelelahutussisu vaatamine on keelatud. Samuti, et hagejat nägi ta korduvalt töö ajal telefonis ja töö ajal telefoni käsitledes töökohalt lahkumas.
17.30.03.2020 R Ci e-kirjaga X Xele, X Xale ja X X-le on tõendatud, et ligikaudu kaks kuud hiljem 30.03.2020, pöördus ta X Xe, X Xa ja X X poole pretensiooniga hageja tegevuse kohta, mille kohaselt sai ta samal päeval XLT hageja kohta ametliku kaebuse, milles öeldi, et teda ei soovita enam XS näha ning, et X teenuste juht edastas R Cile koosolekul hageja kohta ametliku kaebuse. Kaebuse kohaselt oli X teenuste juht mõne aja jooksul jälginud hagejat ning ei näinud teda töötamas ühegi seadme kallal, millele tuge pakutakse. Samuti, et hageja mitte ainult ei lahku liinidelt, vaid mängib ka oma telefoni, sülearvutiga. R C väljendas kirjas, et see on üks kõige hullemaid olukordi, millesse klientidega sattuda saab ning ta tegi hagejale tõsise suulise hoiatuse. Samuti nõudis ta ametliku hoiatuse tegemist JOT poolt.
18.31.03.2020 kuni 03.04.2020 toimunud kirjavahetusega X Xoviga ja hoiatusega on tõendatud, et hagejat hoiatati kaebuste tõttu distsipliini eest, videomängude vaatamine ja mängimine, X vahetuse juhi poolt, liini raporti õige kirjelduse puudumise eest ja tööülesannete täies mahus mittetäitmise eest, samuti töökohast lahkumise eest ilma sellest ette teatamata (kokkuleppeta) otsesele juhile.
19.07.04.2020 kostja esindaja X T tehtud hoiatusega hagejale on tõendatud, et tööandja tegi hagejale hoiatuse selle kohta, et töö ajal töökohalt lahkumine ilma sellest ette teatamata
(kokkuleppeta) otsesele juhile ja töö ajal video mängude mängimine või videote vaatamine arvutis, telefonis ei ole lubatud ning rikkumise jätkumise või kordumise korral on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lg 1 sätestatule.
20.15.04.2020 M S , kes on X vahetuse ülem, e-kirjaga on tõendatud, et ta ei olnud rahul hageja käitumisega, kuna hageja oli järjest rohkem telefonis ja ainult mängis sellega, et hageja ei olnud kursis masinate probleemidega, et ta kohendas pidevalt ise liine ja pani neid põhjuseta seisma. Kirjas on tehtud ettepanek hagejaga rääkida sellest, et ta ei saa ilma põhjuseta masinaid välja lülitada.
21.R Ci ja X Xi kirjalike seletustega on tõendatud, et hageja, kes töötas RS X-i kliendi X tehases Saksamaal kliendile liinide paigaldamise ja seadistamisega, tegeles oma töökohustuste täitmise asemel pidevalt telefonis meelelahutussisu tarbimisega vaatamata korduvatele pöördumistele selline tegevus lõpetada ja asuda töökohustusi täitma, et ta lahkus korduvalt kellegagi kooskõlastamata tehase ruumist katkestades oma töökohustuste täitmise, et hageja käitumine kahjustas oluliselt JOT-i mainet nii X kui kliendi kui ka RS X-i töötajate ja juhtkonna ees ning, et X esitas mitu suulist kaebust hageja käitumise kohta 30.03.2020 ja kirjaliku kaebuse 15.04.2020. Seletustes on esile toodud, et kliendisuhetele mõjus kõige laastavamalt X naissoost töötaja ahistamine ja isiklike bensiinitšekkide esitamine lähetusega seotud kuludena. Seega on hageja väide, et talle ei ole mängimise kohta ühtegi märkust tehtud, ümber lükatud eeltoodud R Ci ja X Xi avaldusega. Kuna kostja väitel ei töötanud X X enam seletuse andmise ajal X-s, siis ei ole usutav, et ta valetas hageja kohta.
22.Hageja väidete, et ta ei ole kunagi töö ajal videomänge mänginud ja kostja eelpool uuritud tõendite ümberlükkamiseks ei ole piisavad üksnes tunnistaja E B ütlused, mille kohaselt oli hageja normaalne töötaja ja probleeme temaga ei olnud, et töö maht oli suur ja töö ajal mängida oli võimatu, et tunnistaja ei näinud hagejat töö ajal video mänge mängimas ning, et R C oli oma olemuselt raske inimene ja karjus palju. Töö korralduse tõttu võis hageja tunnistaja mitte kohal olla või märgata, kui hagejat suuliselt hoiatati ning kirjalikut hoiatusest nähtuvalt ei ole ta hoiatuse tutvustamise ajal hagejale olnud selle juures. Kuna tunnistaja ei teadnud, kas X X, M S või J D, keda ta teadis, võisid hagejat kiusata, siis ei saa lugeda tõendatuks hageja väiteid tema kohta valekaebuste esitamist või tellimustöö tegemist.
23.Seega on tööandja poolt ülesütlemisteatises esile toodud töölepingu rikkumine - korduv meelahutussisu vaatamine töö ajal ning tööandja poolne eelnev hoiatamine, et rikkumise jätkumise või kordumise korral on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, eeltoodud tõenditega tõendatud. Kuna sarnastele rikkumisele eelnesid hoiatused, siis ei kasutanud tööandja töölepingu ülesütlemist hageja suhtes koheselt, vaid pärast rikkumiste jätkumist või kordumist, mis oli põhjendatud ja vajalik meede.
24.Hagejale heideti ülesütlemisteatises ette ka kaastöötaja ahistamist. 08.04.2020 X vahetuse ülema J De kaebusega R Cile ja 27.05.2020 avaldusega TVK-le on tõendatud, et J D pöördus kaebusega R Ci poole ja palus tegeleda probleemiga põhjusel, et hageja ahistab tema kaastöötajat, kes on korduvalt püüdnud hagejat endast eemale tõrjuda, kuid ahistamine jätkub. Kaebuses märgib J.D, et ta on ise olnud tunnistajaks sellele, kuidas hageja tema kaastöötaja mitu korda päevas üles otsib ja talle väga lähedale läheb. Samuti, et antud isik on hagejale korduvalt öelnud, et tal on kallim olemas, kuid hageja jätkab lähenemiskatseid. J.De
avaldusest nähtuvalt olid hageja pidevad lähenemiskatsed nende töötajale häirivad ja soovimatud, häirisid töötajat tööülesannete täitmisel, ta ei soovinud enam hagejaga ühes ruumis viibida ning andis sellest korduvalt teada nii hagejale kui ka J.Dele kui vahetule ülemusele. Seega rikkus hageja töölepingu punkte 2.6, 6.1.4, 6.1.5, sisekorraeeskirjade punkti 11.1 ja põhjustas kolmanda isiku, X, usaldamatuse tööandja vastu.
25.Hagejale heideti ülesütlemisteatises ette veel isiklike kuludokumentide (bensiinitšekid) esitamine tööandjale hüvitamiseks tööga seotud kuludena. Lähetuskulude aruande, kuludokumentide ja kaaskirjaga on tõendatud, et hageja esitas 19.03.2020 tööandjale hüvitamiseks lähetuskulude aruande, millele lisas isiklikud kuludokumendid - bensiinitšekid. Kiirustrahvidega summas 70 EUR ja 240 EUR (02.03.2020.a. kell 16.oo kiirus 122 km/h ja 02.03.2020.a. kell 17.26 kiirus 152 km/h) ja kaaskirjadega tööandjale on tõendatud kostja vastuväited, et tööandjale selgus hageja poolt rendiautoga numbrimärgiga xxx 02.03.2020 isiklikul otstl Berliinist 518 km lähetuskohast, Nist, kokku edasi-tagasi üle 1000 km sõitmine pärast seda, kui RS X oli saanud kiirustrahvid 02.03.2020 ja võrdles neid hageja esitatud lähetuskulude aruannete ja bensiinitšekkidega summas 67,64 eurot ja 76,32 eurot. Hageja on antud tegevust tunnistanud avalduses töövaidluskomisjonile ja töövaidluskomisjoni istungil.
26.X Xe avaldusega on tõendatud, et kõikidele kostja töötajatele, kes olid Saksa X tehases komandeeringus selgitas ta korduvalt, et rendiauto kasutamine on lubatud tehasest majutusasutusse ja majutusasutusest tehasesse sõitmiseks, samuti isiklikeks sõitudeks (toidupood, apteek) lähipiirkonnas. Isiklikuks otstaberks olid kaugemad sõidud keelatud, kuna rendiauto lepingus oli kilometraaži limiit. Isiklikuks otstks kulutatud kütusekulude esitamine tööandjale hüvitamiseks on mõeldamatu ja rangelt keelatud. Tunnistaja E B ütluste kohaselt TVK-s olnuks sõiduki kasutamiseks vaja olnud tööandja eelnevat nõusolekut ning sellisel juhul ei oleks probleeme tekkinud. Lähim linn kus nad käisid oli 200 km kaugusel. Hageja väited, et X X pole neile kunagi rääkinud ei kütuse ega kilometraaži limiidist, on vastuolus R.Xe poolt avaldatuga ja X B ütlustega TVK istungil.
27.Kuivõrd hageja esitas bensiinitšekid kostjale hüvitamiseks lähetusega/tööülesannetega seotud kuludena, siis käsitles tööandja seda pettusena, mis põhjustas tööandja usaldamatuse hageja suhtes kui ka kolmanda isiku, RS X, usaldamatuse tööandja vastu. R Ci avaldusega on tõendatud, et kliendisuhetele mõjus kõige laastavamalt X naissoost töötaja ahistamine ja isiklike bensiinitšekkide esitamine lähetusega seotud kuludena. Eelnevaga rikkus hageja töölepingu punkte 6.1.4 ja 2.6, kuna ei suhtunud heaperemehelikult tööandja varasse, kahjustas tööandja head nime, kliendisuhteid ja põhjustas tööandjale rahalist kahju.
28.Töölepingu erakorralise ülesütlemise vaidlustamise ja hüvitise nõude seisukohalt võttes ei ole asjassepuutuvad väited hageja sissetulekute, töögraafikute ja ületundide tegemise kohta ja sellekohased tõendid, mille kohus jätab tähelepanuta.
29.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejaga 15.04.2020 töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks oli tööandjal õiguslik alus ja ülesütlemine on kehtiv, sest täidetud on nii formaalsed kui ka materiaalõiguslikud alused. Seega tuleb hagi töölepingu erakorralise TLS § 88 lg 1 p 3 ja § 88 lg 1 p 6 alusel ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitise väljamõistmiseks jätta täies ulatuses rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
30.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb jätta hagimenetluse kulud hageja kanda.
31.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 218 lg 1 p 2 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2.2 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni.
32.Kostja kohtuvälised kulud seisnevad käesolevas asjas menetluskulude nimekirja kohaselt osutatud õigusabis 3,5 tundi hinnaga 150 eurot tund, millele käibemaksu ei lisandu, kokku 525 eurot (käibemaksuta). Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud antud menetluses. Hageja pole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus peab antud asja mahtu, keerukust, koostatud dokumentide hulka ja hagihinda arvestades kostja õigusabi osutamisele kulunud aega ja hinda kokku 525 eurot (käibemaksuta) vajalikuks ja põhjendatuks, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ning vastavalt taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.