Tsiviilasi nr 2-20-18916
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Hiie Lindmets
Otsuse avalikult teatavaks- 22. veebruar 2021, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-20-18916
Tsiviilasi
A.T. hagi A.T. (pankrotis) võlausaldajate
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende hageja A.T. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX); kostja A.T. (pankrotis), esindaja võlausaldajate üldkoosolekul valitud isik vandeadvokaat R.V, e-post XXX
Kohtuistungi toimumise aeg
11. veebruar 2021
Täpsustusi päevakorrapunktide sisu kohta ei olnud teates esitatud. 10. detsembril 2020 toimus A.T. (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek kohtu kaudu korraldatud virtuaalkoosolekuna. Koosolekul osalesid Tartu Maakohtu kohtunik Hiie Lindmets, koosoleku juhataja ja protokollija A.T. (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael, võlausaldaja A.S.L. esindaja M.L, võlausaldaja T.O. esindaja R.V, võlausaldaja O.C. esindaja P.K. ja võlausaldaja XXX Pank esindaja T.U. Pankrotihaldur Sirje Tael asus võlausaldajate 10. detsembri 2020 üldkoosolekul seisukohale, et kuivõrd pandipidaja peab tulenevalt Riigikohtu praktikast taluma pandiga tagatud nõude rahuldamisel pandieseme müügist saadud rahast pankrotimenetlusega seotud menetluskulude mahaarvamist kuni 15% ulatuses, tuleb võlausaldajate üldkoosoleku esimese päevakorrapunkti, kompromissettepaneku, üle otsustamisel hääli anda ka võlausaldajale XXX Pank, kuigi tema nõue on täies ulatuses pandiga tagatud. Võlgnik ei nõustu pankrotihalduri seisukohaga XXX Pank häälte määramisel kompromissettepaneku üle otsustamisel. Hageja leiab, et on rikutud PankrS § 181 lõikest 1 tulenevat hääletamisel osalemise õigust. Võlausaldaja XXX Pank kasuks on seatud esimese järjekoha hüpoteek tervele XXX kinnisasjale (registriosa XXX, katastritunnus XXX), mitte aga 1⁄2 kaasomandile kinnisasjast nagu võlausaldajate üldkoosoleku protokollis on ekslikult märgitud. Pankrotihalduri poolt tellitud kinnisasja hindamisakti kohaselt on kinnisasja eeldatav müügihind 220 000 eurot ning seega 1⁄2 kaasomandi eeldatav müügihind oleks ligikaudselt 110 000 eurot. XXX Pank nõue on 55 874,05 eurot, mistõttu on XXX Pank nõue täies ulatuses tagatud ning PankrS § 181 lg 1 kohaselt ei oleks XXX Pank kompromissettepaneku üle otsustamisel tohtinud hääletada. XXX Pangale häälte andmine võlausaldajate üldkoosoleku esimese päevakorrapunkti otsustamisel oleks olnud põhjendatud juhul, kui pärast võlausaldaja nõude täielikku rahuldamist ei jätku pankrotivarast pankrotimenetluse kulude tasumiseks. Antud juhul on aga XXX Panga nõue 55 874,05 eurot, kinnisasja XXX , millele on XXX Pank kasuks seatud esimese järjekoha hüpoteek, eelduslik müügihind on 220 000 eurot. Juhul kui nimetatud kinnisasja 1⁄2 kaasomandi müümine enampakkumisel õnnestub alghinnaga 65 610 eurot, jääb kinnisasja 1⁄2 kaasomandi müümisel saadud rahast pärast XXX Panga nõude täies ulatuses rahuldamist üle 9735,95 eurot. Arvestades, et pankrotivara suurus on ligikaudselt teada, XXX 1⁄2 kaasomand müüakse enampakkumisel 65 610 euroga ja XXX kinnisasja 1⁄4 kaasomand ligikaudu 6000 euroga, on ka halduri tasu umbkaudne suurus teada, ligi 8000 eurot. See tähendab, et pankrotivarast jääb pärast halduri tasu maksmist veel ligi 2000 eurot menetluskulude tasumiseks. Seega on võlausaldajate üldkoosoleku esimese päevakorrapunkti üle otsustamisel põhjendamatult vähendatud võlausaldajate häälte arvu.
Kostja vastuväidete kohaselt määrati XXX Pank kuus häält õigustatult ning võlausaldajal oli selles ulatuses õigus kompromissi tegemisel hääletada. Ka ei ole hageja välja toonud, kuidas on XXX Pank antud hääled mõjutanud kompromissettepaneku üle otsustamist. Üldkoosoleku päevakord oli täpne ja päevakorras olnud „vara müük“ all otsustasid võlausaldajad jätkata vara müügiga ka järgnevate kompromissettepanekute korral. Võlgnik üldkoosolekul ei osalenud ja ebaveenev on, et ta ei saanud koosolekuks sisuliselt ette valmistada. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus
osalemise maksimaalne võimalik ulatus arvestades tema nõude suurust üldkoosoleku toimumise ajal oleks 8381,11 eurot. Võlausaldaja õigus osaleda võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on võlausaldajate kollektiivse huvi kaitse seisukohalt põhiline võlausaldaja õigus pankrotimenetluses. XXX Pank ega teised võlausaldajad halduri poolt määratud häälte arvu ei vaidlustanud. Võlgnikul ei ole PankrS § 82 lõikest 4 tulenevalt õigust vaidlustada võlausaldajale häälte määramist. Kohtu hinnangul on pankrotihaldur võlausaldajate
4(5)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.