Otsuse avalikult teatavaks- 22. veebruar 2021, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-20-18916
Tsiviilasi
A.T. hagi A.T. (pankrotis) võlausaldajate
10.detsembri 2020 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende hageja A.T. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX); kostja A.T. (pankrotis), esindaja võlausaldajate üldkoosolekul valitud isik vandeadvokaat R.V, e-post XXX
Kohtuistungi toimumise aeg
11. veebruar 2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta Ahti Tilga hagi A.T. (pankrotis) võlausaldajate 10. detsembri 2020 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud A.T. kanda ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele ja saata teadmiseks pankrotihaldur Sirje Taelale (epost [email protected]). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja põhjendused (tl 1-4) A.T. esitas 21. detsembril 2020 Tartu Maakohtule hagi tunnistada kehtetuks A.T. (pankrotis) võlausaldajate 10. detsembri 2020 üldkoosolekul vastu võetud otsused, millega võlausaldajate üldkoosolek ei kinnitanud võlgniku esitatud kompromissettepanekut ja millega otsustati, et pankrotihaldur jätkab vara müügiga ka järgnevate kompromissettepanekute korral. Hagiavalduse kohaselt edastas pankrotihaldur Sirje Tael 2. detsembril 2020 teate võlgniku A.T. (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku toimumisest 10. detsembril 2020 algusega kell 15.30. Teates oli märgitud kaks üldkoosoleku päevakorra punkti: kompromissettepanek ja vara müük.
Täpsustusi päevakorrapunktide sisu kohta ei olnud teates esitatud. 10. detsembril 2020 toimus A.T. (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek kohtu kaudu korraldatud virtuaalkoosolekuna. Koosolekul osalesid Tartu Maakohtu kohtunik Hiie Lindmets, koosoleku juhataja ja protokollija A.T. (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael, võlausaldaja A.S.L. esindaja M.L, võlausaldaja T.O. esindaja R.V, võlausaldaja O.C. esindaja P.K. ja võlausaldaja XXX Pank esindaja T.U. Pankrotihaldur Sirje Tael asus võlausaldajate 10. detsembri 2020 üldkoosolekul seisukohale, et kuivõrd pandipidaja peab tulenevalt Riigikohtu praktikast taluma pandiga tagatud nõude rahuldamisel pandieseme müügist saadud rahast pankrotimenetlusega seotud menetluskulude mahaarvamist kuni 15% ulatuses, tuleb võlausaldajate üldkoosoleku esimese päevakorrapunkti, kompromissettepaneku, üle otsustamisel hääli anda ka võlausaldajale XXX Pank, kuigi tema nõue on täies ulatuses pandiga tagatud. Võlgnik ei nõustu pankrotihalduri seisukohaga XXX Pank häälte määramisel kompromissettepaneku üle otsustamisel. Hageja leiab, et on rikutud PankrS § 181 lõikest 1 tulenevat hääletamisel osalemise õigust. Võlausaldaja XXX Pank kasuks on seatud esimese järjekoha hüpoteek tervele XXX kinnisasjale (registriosa XXX, katastritunnus XXX), mitte aga 1⁄2 kaasomandile kinnisasjast nagu võlausaldajate üldkoosoleku protokollis on ekslikult märgitud. Pankrotihalduri poolt tellitud kinnisasja hindamisakti kohaselt on kinnisasja eeldatav müügihind 220 000 eurot ning seega 1⁄2 kaasomandi eeldatav müügihind oleks ligikaudselt 110 000 eurot. XXX Pank nõue on 55 874,05 eurot, mistõttu on XXX Pank nõue täies ulatuses tagatud ning PankrS § 181 lg 1 kohaselt ei oleks XXX Pank kompromissettepaneku üle otsustamisel tohtinud hääletada. XXX Pangale häälte andmine võlausaldajate üldkoosoleku esimese päevakorrapunkti otsustamisel oleks olnud põhjendatud juhul, kui pärast võlausaldaja nõude täielikku rahuldamist ei jätku pankrotivarast pankrotimenetluse kulude tasumiseks. Antud juhul on aga XXX Panga nõue 55 874,05 eurot, kinnisasja XXX , millele on XXX Pank kasuks seatud esimese järjekoha hüpoteek, eelduslik müügihind on 220 000 eurot. Juhul kui nimetatud kinnisasja 1⁄2 kaasomandi müümine enampakkumisel õnnestub alghinnaga 65 610 eurot, jääb kinnisasja 1⁄2 kaasomandi müümisel saadud rahast pärast XXX Panga nõude täies ulatuses rahuldamist üle 9735,95 eurot. Arvestades, et pankrotivara suurus on ligikaudselt teada, XXX 1⁄2 kaasomand müüakse enampakkumisel 65 610 euroga ja XXX kinnisasja 1⁄4 kaasomand ligikaudu 6000 euroga, on ka halduri tasu umbkaudne suurus teada, ligi 8000 eurot. See tähendab, et pankrotivarast jääb pärast halduri tasu maksmist veel ligi 2000 eurot menetluskulude tasumiseks. Seega on võlausaldajate üldkoosoleku esimese päevakorrapunkti üle otsustamisel põhjendamatult vähendatud võlausaldajate häälte arvu.
10.detsembri 2020 toimunud üldkoosoleku päevakorra teise punkti üle hääletamisele eelnevalt tegi võlausaldaja T.O. ettepaneku, mille kohaselt pankrotihaldur jätkab vara müügiga ka järgnevate kompromissettepanekute puhul ning nimetatud otsus võeti üldkoosolekul vastu. Võlgnik on seisukohal, et viidatud ettepanek on vastu võetud õigusvastaselt, rikkudes PankrS § 79 lõikes 4 sätestatud võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Selliselt nagu võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumise teates, kirja pandud päevakorrapunkti puhul ei ole võimalik enne üldkoosoleku toimumist koosolekuks sisuliselt ette valmistuda. Võlgnik möönab, et päevakorras ei pea olema toodud päevakorrapunktide eelnõud, kuid päevakorrapunktid peaksid olema sisuliselt lahti kirjutatud, et oleks koosolekule eelnevalt võimalik aru saada, mille üle koosolekul hakatakse arutama ning selliseks konstruktiivseks aruteluks ka ette valmistuda. Aktsepteeritav ei saa olla olukord, kus päevakorra punkt sõnastatakse äärmiselt ebatäpselt ja laiali valguvalt ning koosolekul hakatakse arutama spetsiifilisi küsimusi, mida selle päevakorra punkti sõnastusest tulenevalt ei olnud võimalik mõistlikult oodata. Hageja lisas avaldusele vastuse ja vastuhagi tsiviilasjas nr XXX; Ametlike Teadaannete võlausaldajate üldkoosoleku teate; A.T. võlausaldajate 10. detsembri 2020 üldkoosoleku protokolli (tl 6-16). Kostja vastus hagile (tl 35-36) Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. 2(5)
Kostja vastuväidete kohaselt määrati XXX Pank kuus häält õigustatult ning võlausaldajal oli selles ulatuses õigus kompromissi tegemisel hääletada. Ka ei ole hageja välja toonud, kuidas on XXX Pank antud hääled mõjutanud kompromissettepaneku üle otsustamist. Üldkoosoleku päevakord oli täpne ja päevakorras olnud „vara müük“ all otsustasid võlausaldajad jätkata vara müügiga ka järgnevate kompromissettepanekute korral. Võlgnik üldkoosolekul ei osalenud ja ebaveenev on, et ta ei saanud koosolekuks sisuliselt ette valmistada. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus
1.Hageja on pankrotiseaduse (PankrS) § 83 lg 1 alusel esitanud kohtule nõude tunnistada kehtetuks A.T. (pankrotis) võlausaldajate 10. detsembri 2020 üldkoosoleku otsused, millega võlausaldajate üldkoosolek ei kinnitanud võlgniku esitatud kompromissettepanekut ja millega otsustati, et pankrotihaldur jätkab vara müügiga ka järgnevate kompromissettepanekute korral. Nimetatud sätte kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Kostja on hagile vastu vaielnud ja palunud jätta see rahuldamata.
2.Hageja on põhjendanud kompromissettepaneku kinnitamata jätmise otsuse kehtetust XXX Pank õigustamatult hääletamisel kuue hääle andmisega ja vara müügi jätkamise otsuse kehtetust teatatud üldkoosoleku päevakorra ebatäpsusega. PankrS § 83 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt tuleb hagejal tõendada, et võlausaldajate üldkoosoleku otsused on vastuolus seadusega ja nende tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud viidatud asjaolude esinemist, mis annaksid aluse hagi rahuldada.
3.A.T. (pankrotis) võlausaldajate 10. detsembri 2020 üldkoosoleku protokolli (tl 12-15) kohaselt määras 1. päevakorra punkti (kompromissettepanek) juures pankrotihaldur hääled järgmiselt: O.T. hääli 38, O.C. hääli 1, XXX Pank hääli 6, A.S.L. hääli 46. PankrS § 180 lg 3 kohaselt on kompromiss tehtud, kui selle poolt hääletab vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast. Võlgniku esitatud kompromissettepaneku poolt oli 46 häält ning vastu 45 häält (sh XXX Pank 6 häält), mistõttu jäi kompromiss tegemata. PankrS § 181 lg 1 kohaselt saab võlausaldaja, kelle nõue on tagatud pandiga, kompromissi tegemisel hääletada üksnes juhul, kui tema nõue ei ole pandiga täielikult tagatud. Sel juhul arvestatakse hääletamisel pandipidaja nõudega vaid nõude selle osa ulatuses, mis jääks eeldatavalt rahuldamata pandieseme müügist saadu arvel. Vaidluse korral määrab pandiga tagatud nõude osa suuruse haldur. XXX Pank kasuks on seatud esimese järjekoha hüpoteek tervele XXX kinnisasjale (registriosa XXX). Hageja leiab, et 1⁄2 kaasomandi eeldatav müügihind oleks pankrotihalduri tellitud hindamisakti järgi ligikaudselt 110 000 eurot, millega on nõue täielikult pandiga tagatud. Kohus selgitab, et A.T. pankrotivarana käsitletakse XXX kinnisasja 1⁄2 mõttelist kaasomandi osa. PankrS § 153 lg 2 sätestas, et pandiga tagatud nõue rahuldatakse esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, kuid mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Seega näeb seadus ette, millises proportsioonis arvutatakse pandipidaja kantud kulusid pankrotimenetluse kogukuludest, ja sätestab ka piirmäära, millest rohkem pandipidaja kulusid ei kanna, olenemata tegelikust proportsioonist. PankrS § 153 lg 2 eesmärk on tagada, et ka hüpoteegiga tagatud nõudega võlausaldajad osaleksid kulude kandmises. Pandipidaja peab taluma pandiga tagatud nõudest menetluskulude kandmist ka juhul, kui pandieseme müügist saadakse rohkem, kui on pandiga tagatud nõude suurus. XXX Pank nõue on 55 874,05 eurot ja pankrotihaldur müüb hetkel 1⁄2 mõttelist osa kinnistust hinnaga 65 610 eurot. Pankrotivara müügist saadav rahasumma ei ole teada (kaasomandi lõpetamine XXX kinnisasja võlgnikule kuuluva 1⁄4 osa üleandmise ja õiglase hüvitise osas on kohtumenetluses pooleli), kuid pandipidaja XXX Pank kulude kandmises 3(5)
osalemise maksimaalne võimalik ulatus arvestades tema nõude suurust üldkoosoleku toimumise ajal oleks 8381,11 eurot. Võlausaldaja õigus osaleda võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on võlausaldajate kollektiivse huvi kaitse seisukohalt põhiline võlausaldaja õigus pankrotimenetluses. XXX Pank ega teised võlausaldajad halduri poolt määratud häälte arvu ei vaidlustanud. Võlgnikul ei ole PankrS § 82 lõikest 4 tulenevalt õigust vaidlustada võlausaldajale häälte määramist. Kohtu hinnangul on pankrotihaldur võlausaldajate
10.detsembri 2020 üldkoosolekul määranud võlgniku kompromissettepaneku üle hääletamisel pandipidaja XXX Pank kuus häält kooskõlas PankrS § 181 lg-ga 1 ja § 153 lg-ga 2, mistõttu puudub kohtul alus tunnistada kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsust, mille kehtetuks tunnistamist on hageja põhjendanud vaid väidetavalt pandipidajale ebaõigesti määratud häälte arvuga ehk võlgniku kompromissettepaneku kinnitamata jätmise otsust. Hageja ei ole välja toonud, kuidas on XXX Pank häälte määramine sisuliselt rikkunud tema õigusi kompromissi tegemisel, sest kompromissettepaneku poolt vajalikku kvalifitseeritud häälteenamust PankrS § 180 lg 3 järgi ei oleks saavutatud ka XXX Pank hääli määramata.
4.A.T. (pankrotis) võlausaldajate 10. detsembri 2020 üldkoosoleku protokolli (tl 12-15) kohaselt otsustas üldkoosolek 2. päevakorra punkti (vara müük) all, et pankrotihaldur jätkab vara müügiga ka järgnevate kompromissettepanekute puhul (poolt 97 häält, vastu 46 häält). Hageja arvates on otsuse tegemisel rikutud seadusest tulenevat korda, sest päevakorra punkt „vara müük“ polnud piisavalt selge ning täpne, mistõttu ei olnud võimalik koosolekuks ette valmistuda. PankrS § 80 lg 2 alusel on õigus üldkoosolekul osaleda võlausaldajatel isiklikult või esindaja kaudu, võlgnikul ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud või kellel on lubanud üldkoosolekul osaleda kohus või haldur. Võlgnik 10. detsembri 2020 toimunud üldkoosolekul ei osalenud ja seega ei ole võlgnikul alust väiteks, et tal ei olnud võimalik koosolekuks välja kuulutatud ebatäpse päevakorra tõttu ette valmistuda. PankrS § 81 lg 1 järgi võetakse üldkoosolekul otsused vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ka üldkoosolekul osalemise korral ei oleks võlgnikul päevakorra punktide üle hääletamisel hääleõigust. Võlgniku osalemise korral oleksid võlausaldajad saanud küsida võlgnikult selgitusi päevakorras olnud päevakorra punktide kohta. Pankrotihaldur Sirje Tael on avaldanud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded
2.detsembril 2020 PankrS § 79 lg-s 4 ette nähtud võlausaldajate üldkoosoleku teate (tl 11) üldkoosoleku toimumise aja (10.12.2020 algusega kell 15.30), koha (aadressil XXX, pankrotihalduri büroo) ja päevakorra (1. Kompromissettepanek, 2. Vara müük) kohta. PankrS § 77 p 5 alusel kuulub pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse. PankrS § 134 lg 1 järgi on võlausaldajate üldkoosolekul õigus otsustada, et vara võib vaatamata kompromissettepanekule müüa. Kohtu hinnangul on pankrotihaldur avaldanud võlausaldajate 10. detsembri 2020 üldkoosoleku teate piisavalt selge päevakorraga ja avaldatud päevakorra punktist „vara müük“ võiks mõistlik võlausaldaja järeldada pankrotivara müügiga seonduva otsustamist. Ükski 10. detsembri 2020 üldkoosolekul osalenud võlausaldaja üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud ei ole. Kuivõrd võlausaldajate
10.detsembri 2020 üldkoosoleku kokkukutsumisel on järgitud PankrS §-s 79 sätestatud korda ja otsus vara müügiga jätkamise kohta ka järgnevate kompromissettepanekute puhul on võetud vastu võlausaldajate lihthäälteenamusega PankrS § 81 lg 1 kohaselt, on otsus kehtiv ja selle kehtetuks tunnistamiseks puudub alus.
5.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, jättes hagi täies ulatuses rahuldamata, jätab menetluskulud hageja kanda.
4(5)
6.Kostja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu tuleb kostja menetluskulud jätta rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.