Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Ahti Tilga kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Ahti Tilk (pankrotis) (hageja) esitas 21. detsembril 2020 hagi Ahti Tilga (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku (kostja) vastu võlausaldajate 10. detsembri 2020 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, millega ei kinnitatud hageja poolt esitatud kompromissettepanekut ja millega otsustati, et pankrotihaldur jätkab vara müügiga ka järgnevate kompromissettepanekute korral. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt edastas pankrotihaldur Sirje Tael 2. detsembril 2020 teate võlausaldajate üldkoosoleku toimumisest 10. detsembril 2020. Teates oli märgitud kaks päevakorrapunkti: kompromissettepanek ja vara müük. Täpsustused päevakorrapunktide sisu kohta puudusid.
10.detsembril 2020 toimus võlausaldajate üldkoosolek kohtu kaudu korraldatud virtuaalkoosolekuna. Koosolekul osalesid kohtunik, pankrotihaldur, võlausaldaja AML Services Limited esindaja Margus Lentsius, võlausaldaja Tootem OÜ esindaja Rene Varul, võlausaldaja OÜ Centuurios esindaja Priit Kirss ja võlausaldaja AS SEB Pank esindaja Triin Uukkivi. Pankrotihaldur asus koosolekul seisukohale, et kuivõrd pandipidaja peab tulenevalt Riigikohtu praktikast taluma pandiga tagatud nõude rahuldamisel pandieseme müügist saadud rahast pankrotimenetlusega seotud menetluskulude mahaarvamist kuni 15% ulatuses, tuleb kompromissettepaneku üle otsustamisel hääli anda ka võlausaldajale AS SEB Pank, kellele määratigi kuus häält. AS SEB Pank kasuks on seatud esimese järjekoha hüpoteek tervele X kinnisasjale (registriosa nr X), mitte aga 1⁄2 kaasomandile kinnisasjast, nagu koosoleku protokollis ekslikult märgiti. Pankrotihalduri poolt tellitud kinnisasja hindamisakti kohaselt oli kinnisasja eeldatav müügihind 220 000 eurot ning seega oli 1⁄2 kaasomandi eeldatav müügihind 110 000 eurot. AS SEB Pank nõue oli 55 874 eurot 5 senti, mistõttu oli nõue täies ulatuses tagatud ning PankrS § 181 lg 1 kohaselt ei oleks AS SEB Pank kompromissettepaneku üle otsustamisel tohtinud hääletada. Häälte andmine oleks olnud põhjendatud juhul, kui pärast võlausaldaja nõude täielikku rahuldamist ei jätkuks pankrotivarast pankrotimenetluse kulude tasumiseks. Kuna teada oli ligikaudne pankrotivara ja seega ka halduri tasu suurus, jäänuks pankrotivarast pärast halduri tasu maksmist veel ligi 2000 eurot menetluskulude tasumiseks. Teise päevakorrapunkti üle hääletamisele eelnevalt tegi võlausaldaja Tootem OÜ ettepaneku, mille kohaselt pankrotihaldur jätkab vara müügiga ka järgnevate kompromissettepanekute puhul ning nimetatud otsus võeti üldkoosolekul vastu. Ettepanek võeti vastu õigusvastaselt, rikkudes pankrotiseaduse (PankrS) § 79 lg-s 4 sätestatud võlausaldajate üldkoosoleku
kokkukutsumise korda. Nii lakooniliselt kirja pandud päevakorrapunkti puhul ei ole võlgnikul võimalik enne üldkoosoleku toimumist koosolekuks sisuliselt ette valmistuda. Päevakorrapunktid peaksid olema sisuliselt lahti kirjutatud. Hageja küll koosolekul ei osalenud, ent tema osalemine poleks kaasa toonud teistsugust võlausaldajate hääletamistulemust.
2.Kostja vaidles hagile vastu. AS-le SEB Pank määrati kuus häält õigustatult ning võlausaldajal oli selles ulatuses õigus kompromissi tegemisel hääletada. 1⁄2 mõtteline osa oli müügis 65 610 euroga ning menetluskulude mahaarvamise järel ei saaks panga nõue täies ulatuses rahuldatud. Võlausaldajate häälte määramise vaidlustamise õigus on PankrS § 82 järgi vaid teistel võlausaldajatel, mitte võlgnikul. Ka ei toonud hageja välja, kuidas mõjutasid AS-le SEB Pank antud hääled kompromissettepaneku üle otsustamist. Kui AS SEB Pank hääled kõrvale jätta, ei olnud siiski võimalik saavutada võlgniku eesmärki tema kompromissettepaneku kinnitamiseks. Üldkoosoleku päevakord oli täpne, päevakorrapunkti „vara müük“ all otsustasid võlausaldajad jätkata vara müügiga ka järgnevate kompromissettepanekute korral. Hageja üldkoosolekul ei osalenud. Veenev ei ole väide, et ta ei saanud koosolekuks sisuliselt ette valmistada.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 22. veebruari 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, jättes menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Maakohtu hinnangul määras pankrotihaldur AS-ile SEB Pank kuus häält kooskõlas PankrS § 181 lg-ga 1 ja § 153 lg-ga 2, mistõttu puudus alus võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. AS SEB Pank nõue on 55 874 eurot 5 senti ja pankrotihaldur müüs 1⁄2 mõttelist osa kinnistust hinnaga 65 610 eurot. Pankrotivara müügist saadav rahasumma polnud teada, kaasomandi lõpetamine X kinnisasja hagejale kuuluva 1⁄4 osa üleandmise ja õiglase hüvitise osas oli kohtumenetluses pooleli, kuid pandipidaja AS SEB Pank kulude kandmises osalemise maksimaalne võimalik ulatus, arvestades tema nõude suurust üldkoosoleku toimumise ajal, oleks 8381 eurot 11 senti. Võlausaldaja õigus osaleda võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on võlausaldajate kollektiivse huvi kaitse seisukohalt põhiline võlausaldaja õigus pankrotimenetluses. Ükski võlausaldaja halduri poolt määratud häälte arvu ei vaidlustanud. Võlgnikul ei ole PankrS § 82 lg-st 4 tulenevalt õigust vaidlustada võlausaldajale häälte määramist. Hageja ei toonud välja, kuidas rikkus AS-le SEB Pank häälte määramine sisuliselt tema õigusi kompromissi tegemisel, sest kompromissettepaneku poolt vajalikku kvalifitseeritud häälteenamust PankrS § 180 lg 3 järgi ei oleks saavutatud ka AS-le SEB Pank hääli määramata. Kuivõrd hageja üldkoosolekul ei osalenud, puudus tal alus väita, et tal ei olnud võimalik koosolekuks välja kuulutatud ebatäpse päevakorra tõttu ette valmistuda. Ka koosolekul osalemise korral poleks hagejal olnud hääleõigust PankrS § 81 lg-st 1 tulenevalt. Maakohtu hinnangul oli pankrotihalduri avaldatud teade piisavalt selge ja päevakorrapunktist „vara müük“ võiks mõistlik võlausaldaja järeldada pankrotivara müügiga seonduva otsustamist. Ükski üldkoosolekul osalenud võlausaldaja üldkoosoleku otsuseid ei vaidlustanud. Kuivõrd üldkoosoleku kokkukutsumisel järgiti PankrS §-s 79 sätestatud korda ja otsus vara müügiga jätkamise kohta ka järgnevate kompromissettepanekute puhul võeti vastu võlausaldajate lihthäälteenamusega PankrS § 81 lg 1 kohaselt, oli otsus kehtiv ja selle kehtetuks tunnistamiseks puudus alus. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna kostja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud ega menetluskulude nimekirja esitanud, jättis maakohus menetluskulud kindlaks määramata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt eksis maakohus õigusnormide kohaldamisel. PankrS § 181 lg 1 sätestab selgelt ja ühemõtteliselt, et võlausaldaja, kelle nõue on pandiga tagatud, saab kompromissettepaneku üle otsustamisel hääletada üksnes juhul, kui tema nõue ei ole pandiga täielikult tagatud. PankrS § 181 lg-st 1 tulenevat piirangut rikuti ning sellega rikuti ka hageja õigusi. Asjassepuutumatu on väide, et häälte määramata jätmisel ei oleks kompromissettepaneku üle hääletamisel tehtud otsus erinenud. Maakohus eksis PankrS § 82 ja PankrS § 83 kohaldamisega. PankrS § 82 lg 4 ei piira võlgniku PankrS §-st 83 tulenevat õigust nõuda võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamist, olenemata sellest, missugune on konkreetsete otsuste sisu, mille kehtetuks tunnistamist võlgnik nõuab. Hageja kui pankrotivõlgniku PankrS §-st 83 tulenev õigus ei välista otsuste kehtetuks tunnistamist üksnes seetõttu, et otsuse vastu võtmisel on eksitud võlausaldajatele häälte määramisega, millele hageja ka tugineb. Samuti on kohtuotsus äärmiselt sarnane kostja vastusega, kuigi TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ning põhjendatud ning viidatud sätte lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Haldur andis AS-le SEB Pank kuus häält tulenevalt sellest, et pankrotivara müügi puhul peab menetluskulusid teatud osas kandma ka pandipidajaks olev võlausaldaja ning seetõttu ei saa ta oma nõuet täies ulatuses rahuldatud. Eeldatava vahesumma ulatuses antigi vaidlusalused hääled. Häälte andmisega AS-le SEB Pank olid nõus kõik võlausaldajad. Hageja ei esitanud maakohtu lahendile sisulisi vastuväiteid. Maakohus kohaldas PankrS § 181 lg-t 1 õigesti. Maakohus väljendas ka õigesti, et hageja ei toonud välja, kuidas on AS-le SEB Pank häälte määramine rikkunud tema õigusi, sest kompromissettepaneku poolt vajalikku kvalifitseeritud häälteenamust PankrS § 180 lg 3 järgi ei oleks saavutatud ka AS-ile SEB Pank hääli määramata. Ainsana oli kompromissi kinnitamise poolt hagejaga seotud võlausaldaja, kuid tema häältega polnud täidetud PankrS § 180 lg 3 tingimused. Kostja palub ringkonnakohtu seisukohta, kas halduril on PankrS § 134 lg 1 järgi õigus jätkata vara müüki juba alates kompromissiettepaneku mittekinnitamise otsuse tegemisest (antud juhul alates 10. detsembrist 2020) või peab vara müügiga ootama kompromissi mittekinnitava otsuse vaidlustamise kohtulahendi jõustumiseni. Kostja saab PankrS § 134 lg-st 1 ja § 180 lg-st 1 aru selliselt, et vara müük on seaduse kohaselt peatunud 10. detsembri 2020 koosoleku otsuste tegemiseni, peale mida on halduril olnud õigus vara müügiga jätkata. Kostja leiab, et haldur ei pea ära ootama hageja poolt kompromissi mittekinnitamise otsuse vaidlustamise jõustunud kohtulahendit. Pankrotiseadus ei sätesta, et võlausaldajate otsuse vaidlustamise korral jõustuks võlausaldajate otsus kohtuotsuse jõustumisel. Pankrotiseaduse loogika kohaselt on võlausaldajate otsused koheselt täitmiseks, need ei vaja jõustumiseks eraldi tähtaega. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamist ja selle raames koosoleku otsuse täitmise või vara müügi peatamist. Esitatud kompromissettepanek oli järjekorras juba teine ning sellega ei muudetud ettepaneku sisu hagejaga mitteseotud võlausaldajate suhtes. Eeltoodust tuleneb, et kui hageja vara müük peab
igakordselt ootama kompromissi mittekinnitamise otsuse kohtuvaidluse tulemusi, saaks vara müüki ja pankrotimenetlust peatada igavesti.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jätab ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
7.Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse võib PankrS § 83 lg 1 kohaselt vaidlustada, kui see ei vasta seadusele, selle tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, mõni muu seadusesäte näeb otsuse vaidlustamise võimaluse selgelt ette või sellega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve (Riigikohtu 24. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-4471, p 17; 1. oktoobri 2015. a otsus tsiviil asjas nr 3-2-1-87-15, p 9). Hageja hinnangul saab hageja võlausaldajate üldkoosoleku otsust vaidlustada PankrS § 83 lg 1 alusel seetõttu, et otsuse vastu võtmisel on eksitud võlausaldajatele häälte määramisega. Ringkonnakohus leiab, et PankrS § 82 lg 4 ei anna hagejale õigust häälte määramist vaidlustada. Võlausaldajad häälte määramist vaidlustanud ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kompromissettepaneku poolt vajalikku kvalifitseeritud häälteenamust PankrS § 180 lg 3 järgi ei oleks saavutatud ka AS-ile SEB Pank hääli määramata ning vaidlustatud otsus ei oleks kujunenud teistsuguseks (PankrS § 180 lg 3). Maakohtu 11. veebruari 2021 istungil arutas kohus kostja esindajaga seda, kas AS-ile SEB Pank määratud häälte arv on sobiv. Hageja maakohtu istungile ei ilmunud.
8.PankrS § 181 lg 1 kohaselt saab võlausaldaja, kelle nõue on pandiga tagatud, kompromissettepaneku üle otsustamisel hääletada üksnes juhul, kui tema nõue ei ole pandiga täielikult tagatud. Hageja hinnangul on PankrS § 181 lg-st 1 tulenevat piirangut rikutud. AS-i SEB Pank nõude suuruseks on 55 874 eurot 5 senti ning nõude tagamiseks on seatud X kinnistule hüpoteek. Hageja on kinnisasja 1⁄2 mõttelise osa omanik. Asjaolu, et hagejale kuuluvat 1⁄2 mõttelist osa kinnistust müüakse hinnaga 65 610 eurot, ei tähenda, et kinnistu õnnestub selle hinnaga ka müüa. Pankrotivara müügist saadava summa suurus ei ole teada. Hinnates, kas võlausaldaja nõue saab täies ulatuses rahuldatud või mitte, tuleb muuhulgas arvestada ka võlausaldaja kohustusega osaleda menetluskulude kandmises. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et müügi korral ning menetluskulude mahaarvamisel ei pruugi saada AS-i SEB Pank nõue olla täies ulatuses rahuldatud. Arvestada tuleb ka sellega, et juhul, kui vara ei õnnestu praeguse hinnaga müüa, võib haldur vara hinda alandada (PankrS § 136 lg 3).
9.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Hageja ei esita apellatsioonkaebuses sisulisi vastuväiteid üldkoosoleku päevakorra p 2 kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole rikutud PankrS §-s 79 sätestatud korda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlausaldajate 10. detsembri 2020 üldkoosoleku teade on avaldatud arusaadava päevakorraga ja avaldatud päevakorra punktist „vara müük“ võiks mõistlik võlausaldaja järeldada pankrotivara müügiga seonduva otsustamist.
10.Ringkonnakohus leiab, et PankrS § 134 lg 1 tuleks tõlgendada selliselt, et kompromissi mittekinnitamise otsuse vaidlustamisel tuleb vara müügiga oodata kuni otsuse kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kui aga võlausaldajad on teinud otsuse, et vara võib müüa ka vaatamata kompromissettepanekule, siis juhul kui vara müümise otsust ei vaidlustata või otsuse vaidlustamisel on hagi jäetud jõustunud lahendiga rahuldamata, võib vara kompromissettepaneku tegemisest sõltumata siiski müüa.
11.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.