2-24-119134/11 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Tele2 ja Kostja sõlmisid 26.07.2023 Lepingu, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbrile 53025601 ja 5127344 ning kostja kohustus tasuma saadudsideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Tele2 esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja ei tasunud arveid telekommunikatsiooniteenuse eest alates 01.09.2023 arvest ja viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse eest Tele2 ees summas 136,52 € (129,03 ja 7,48). Pärnu Maakohtu 04.07.2024 määrusega on kohus avaldanud võlgniku poolt tunnustatud nõude osas maksekäsu ning mõistnud kostjalt 47 € hageja kasuks välja. Seetõttu kujuneb tasumata summaks 89,51 € (136,52 - 47). Hageja selgitab, et lahutas maksekäsus kostjalt välja mõistetud summa arvest 129,03 € maha ning tasumata summaks jääb 82,03 €. Lepingu Tingimuste p 4.4.1 alusel piirab Tele2 kliendi teenused, kui klient on tasumisega viivitanud üle 14 päeva. Kui teenus on piiratud üks kuu on Tele2-l õigus leping üles öelda p 4.4.5 alusel. Tuginedes tingimuste p-le 4 piiras Tele2 Kostja teenused alates 14.09.2023 ja kuna Kostja võlgnevust ei tasunud, luges Tele2 lepingu ülesöelduks alates 15.10.2023. Hageja palub mõista kostjalt OÜ F.P. KREISLER hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja Tele2 Eesti AS ja OÜ F.P. KREISLER vahel 26.07.2023 sõlmitud ust nr. 855415468 tulenev võlgnevus 89,51 €, viivised 41,29 €, sissenõudekulud 25 €; viivis kuni põhinõude 89,51 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,15% päevas, alates 25.07.2024; menetluskulud: riigilõiv summas 35 € (100-65) ja õigusabikulu summas 427 € ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused 2

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud e-postiga äriregistris märgitud aadressil TsMS § 311.1 lg 5.1 alusel 19.06.2025.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 35 eurot ja esindustasu 427 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu hagiavalduse esitamisel 35 eurot ning hageja soovib riigilõivu hüvitamist 35 eurot ulatuses, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 35 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on dokumentide komplekteerimine ja analüüs (1,5 tundi) 183 €; hagiavalduse koostamine ja esitamine (2 tundi) 244 €. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda (põhinõue 89,51 eurot), hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on telekommunikatsiooni lepingust tuleneva võlavaidlusega, mis ei ole õiguslikult keerukas. Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on 122 eur/h, mis on käesolevat asja vaadates mõistlik ja põhjendatud. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 244 eurot (2*122). Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 279 eurot (35+244), mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (279 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.