2-20-19194/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Asjaolud 06.01.2021 võttis kohus V. V.i (edaspidi võlgnik) pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selbergi (edaspidi ajutine haldur). 01.02.2021 esitas ajutine haldur aruande. Kohtuistungil 04.02.2021 jäi ajutine haldur esitatud aruande juurde. Võlgnikul aruandele vastuväiteid ei olnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada V. V.i pankrot. Kohus nimetab pankrotihalduriks kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Eve Selbergi, kes on kohtule andnud oma nõusoleku pankrotihalduriks nimetamise kohta. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku varaks on rahalised vahendid arvelduskontol 20 eurot, muu vara võlgnikul puudub, võlgniku sissetulekuks on sotsiaaltoetus. Ajutisele haldurile teadaolevalt moodustavad võlgniku kohustused kokku 5064,65 eurot, kohustused suurenevad viiviste ja kohtutäituri tasude võrra. Võlgnikul vara kohustuste katteks puudub, igakuine sissetulek peale sotsiaaltoetuste võlgnikul käesoleval ajal puudub. Ajutine haldur hindab võlgniku maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Maksejõuetuse põhjuseks nimetab võlgnik töökoha kaotust ning keerulist aega elus. Võlgnik soovib asuda tööle, on arvel Eesti Töötukassas ja otsib tööd. Ajutine haldur leiab, et võlgniku alalise maksjõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 2 mõttes. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi võlgniku pankrotimenetluses. Aruandes esitatud andmetele tuginedes saab teha järelduse, et võlgniku teadaolevad võlad moodustavad käesoleva aja seisuga kokku 5064,65 eurot ning vara kohustuste katmiseks täiesti puudub. Välja on kujunenud alaline maksejõuetus PankrS § 1 lg 1 mõttes. Alalise maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu: puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti puudub vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kuna võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, on alus välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus

esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. Pankroti väljakuulutamise aeg on 17.02.2021 kell 14.00. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Eve Selbergi ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 10.03.2021 kell 12.00 Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis nr 2004. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutine haldur Eve Selberg on esitanud tasunõude 4,5 tunni eest 486 eurot (koos käibemaksuga). PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on lähtunud tunnitasust 90 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 486 eurot (koos käibemaksuga). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks, välja riigi vahenditest OÜ Advokaadibüroo CLARUS kasuks, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Nimetatud äriühingu pangakonto number on xxxx AS S. Tasu osa, mida ei mõisteta välja riigi vahenditest, kuulub väljamõistmisele võlgnikult.