Määrata XX menetluskulude suuruseks 315 eurot ja mõista see Randla tn 15 korteriühistult välja XX kasuks. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
1(6)
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.17.05.2019 Harju Maakohtule esitatud avalduses palus XX (avaldaja, XX) tuvastada, et puudutatud isik ei ole teinud 22.03.2019 otsust „Mitte anda XX-le võimalust tutvuda korteriühistu poolt sõlmitud lepingutega 2014, 2015, 2016, 2017 tasutud arvetega ja rentnikele esitatud arvetega ning kohtuasjade dokumentidega.“ Alternatiivselt palus avaldaja tunnistada sama otsus kehtetuks. Avalduse kohaselt palus avaldaja KÜ juhatuselt võimalust tutvuda KÜ lepingutega ja arvetega, kuid sellest keelduti, põhjendades seda avaldaja võlgnevusega KÜ ees. Avaldaja pöördus selles küsimuses Harju Maakohtu poole, kes rahuldas 28.03.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-18- 9096 avalduse, kuid KÜ kaebas selle edasi. Juhatus saatis KÜ liikmetele 10.03.2019 teate otsuse vastuvõtmiseks üldkoosolekut kokku kutsumata. Teates seisis, et „Kohus palub korteriühistul avaldada oma seisukoha XX-le korteriühistu poolt sõlmitud lepingutega, 2014. a, 2015. a, 2016. a, 2017. a, tasutud arvetega ja rentnikele esitatud arvetega ning kohtuasjade dokumentidega tutvumise võimaldamiseks.“ KÜ teatas, et „Tähtaeg oma seisukoha esitamiseks on 18.03.2019. a kell 23.59 (olete dokumentide esitamise poolt või vastu).“ Enamus korteriühistu liikmeid (113) hääletamises ei osalenud. Korteriühistu juhatus koostas 22.03.2019 protokolli, mille kohaselt korteriühistu tegi otsuse: „Mitte anda XX-le võimalust tutvuda korteriühistu poolt sõlmitud lepingutega 2014, 2015, 2016, 2017 tasutud arvetega ja rentnikele esitatud arvetega ning kohtuasjade dokumentidega.“ Protokollist nähtuvat otsust ei tehtud, kuna sellist otsust hääletusele ei pandud. Lisaks sellele rikub väidetav otsus avaldaja seadusest ja põhikirjast tulenevat õigust teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Otsus on vastu võetud. Otsus mitte anda võimalust tutvuda korteriühistu dokumentatsiooniga on oma sisult sama, mis otsus, mida võinuks sõnastada selliselt, et korteriomanikud hääletasid otsuse „esitada avaldajale tutvumiseks dokumente“ vastu. Seadus ei sätesta otsuste sõnastusele nõudeid. Avaldaja ei teatanud puudutatud isikule määratud tähtaja jooksul oma seisukohta otsusele, seega loeti, et ta hääletas otsuse vastu. Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kuna avaldaja ei lasknud protokollida oma vastuväidet. Korteriühistu liikme õigus teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks ei ole absoluutne, üldkoosolekul on õigus teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest keelduda. Avaldajal ei ole õigust teavet saada, kui ta ei täida korteriühistu ees oma kohustusi ja tekitab kahju. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas avalduse ja tuvastas, et Randla 15 korteriomanikud ei ole 22.03.2019 vastu võtnud otsust „Mitte anda XX-le võimalust tutvuda korteriühistu poolt sõlmitud lepingutega 2014, 2015, 2016, 2017 tasutud arvetega ja rentnikele esitatud arvetega ning kohtuasjade dokumentidega.“ Menetluskulud jättis maakohus KÜ kanda, määras kindlaks ja mõistis välja avaldaja menetluskulud KÜ-lt. Vaidluse lahendamisel viitas maakohus KrtS § 21 lg-tele 1-3, lg 4 p 3.
2(6)
Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõenditega (KÜ põhikiri ja 10.03.2019 teade, väljavõte kinnistusraamatust, 22.03.2019 protokoll) järgmised asjaolud: - avaldajale kuulub kaasomandiosa korteriomandist asukohaga XXX; - majas on 160 omandit (välja arvatud korter 159); - KÜ juhatus edastas 10.03.2019 korteriomanikele teate, milles: a) informeeris liikmeid Harju Maakohtu menetluses olevast XX avaldusest KÜ vastu seoses sooviga tutvuda dokumentidega; b) informeeris, et 06.06.2018 juhatus keeldus nõutavate dokumentide esitamisest, sest XX korteril on võlgnevus korteriühistu ees; c) informeeris, et kohus palub KÜ-l avaldada oma seisukoht XX kohtule esitatud avalduse kohta; d) palus avaldada korteriomanikel hiljemalt 18.03.2019. a kell 23:59 seisukoha, kas nad on dokumentide esitamise poolt või vastu; e) selgitati, kuidas häält kirjalikult anda. - hääletuses osales 46 omandit, kellest otsuse poolt hääletas 8 ja vastu 38 liiget; hääletamisel ei osalenud 113 omandit, mille hääled loeti vastuhäälteks, kokku anti otsuse vastu 151 häält; - KÜ luges vastu võetuks otsuse mitte anda XX -le võimalust tutvuda tema poolt nõutud dokumentidega. Hääletuse tulemusena saab hääletusele pandud otsus olla kas vastu võetud või mitte vastu võetud. Kui hääletusele pandud küsimus ei saa piisavalt poolthääli, ei tähenda see vastupidise otsuse vastuvõtmist. Olukord, kus otsust dokumentidega tutvumise lubamise kohta ei ole, ei ole samastatav olukorraga, kus on vastu võetud otsus tutvumise lubamisest keeldumiseks. KÜ soovis dokumentidega tutvumise võimaluse andmisest keelduda. Protokolli märgiti samasisulise otsuse vastuvõtmine. 22.03.2019 protokoll ei kajasta õigesti, millise otsuse eelnõu hääletamisele pandi. 10.03.2019 teates ei olnud märgitud selgelt ja üheselt arusaadavalt otsuse eelnõud, mis on hääletamisele pandud (KrtS § 21 lg 2). Protokoll koostoimes teatega on tõlgendatav selliselt, et hääletamisele on sisuliselt pandud kaks otsuse eelnõu: 1. võimaldada avaldajal dokumentidega tutvuda, 2. mitte võimaldada avaldajal dokumentidega tutvuda. Hääled „poolt“ ja „vastu“ on antud vastavalt otsuse 1 või 2 poolt. Sellise käsitluse korral ei ole kumbagi otsust vastu võetud. Kokkuvõttes rahuldas maakohus avalduse. Menetluskulud jäid TsMS § 172 lg 1 II lause alusel KÜ kui menetluse põhjustaja kanda. Maakohus määras XX menetluskulude suuruseks 789,80 eurot ning mõistis selle KÜ-lt avaldaja kasuks välja. Määruskaebus
4.KÜ esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Maakohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse norme ja printsiipe ning on vääralt kohaldanud materiaalõigust. Kohus on lahendi tegemisel rikkunud uurimisprintsiipi. Avalduse esemeks oli KÜ otsuse seaduslikkus KrtS § 21 mõttes ja korteriomaniku õigus saada teavet korteriühistu tegevuse kohta KrtS § 45 mõttes. XX õiguspäraseks ootuseks on saada selline otsus, millest selgub, kas temale anti selline võimalus või mitte. Käesoleval juhul ei anna kohtumäärus vastuse sellele küsimusele. Kohus ei uurinud, mis on käesoleval juhul õiguslikuks probleemiks (esemeks) ja millist eesmärki soovis avaldaja oma avaldusega ja korteriühistu oma üldkoosoleku otsusega saavutada.
3(6)
Kohus oleks pidanud andma hinnangu protokollis sisalduvate ebatäpsuste kohta, esitama protokolli õige sõnastuse ehk tuvastama tegeliku otsuse sisu. Protokollis esinevad ebatäpsused ei välista otsuse olemasolu ega too kaasa otsuse tühistust. Sellest tulenevalt pidi kohus vajadusel koguma tõendeid, mh ära kuulama menetlusosalisi ja puudutatud isikuid. Kohus rikkus kohtulahendi põhjendamiskohustust, kui jättis tuvastamata, kas korteriühistu liikmed langetasid otsuse, et on XX -le vaidlusaluste dokumentidega tutvumise vastu. Kohus pole põhjendanud, miks antud olukorras peab lähtuma formaalsetest nõuetest ning mitte arvestada otsuse tegeliku sisu ja eesmärgiga. KÜ võttis siiski teatud otsuse vastu (hääletamine on toimunud), mistõttu oleks kohus pidanud andma sellele oma hinnangu ning hindama ka vastavasisulisi tõendeid selles kontekstis. 10.03.2019 teates on ühemõtteliselt kirjas, et tuleb avaldada oma seisukoht XX -le dokumentidega tutvumise võimaldamiseks. Kuigi KÜ esitas teates korteriomanikele täiendavaid selgitusi, ei too see kaasa eelnõu vastuolu KrtS § 21 lg 2 sätestatuga. Kohus ei tohtinud hinnata teadet koostoimes protokolliga, kuivõrd varasemalt kohus on möönnud, et protokoll võib olla valesti vormistatud. Vaidlustatavas kohtumääruses puudub õigusselgus KrtS §-de 21 ja 45 kohaldamise osas. Kohus on vääralt kohaldanud KrtS § 45 lg-t 3. Määrusest ei tulene, kuidas antud juhul kohaldub KrtS 45 lg 3 ja § 21 ehk kuidas võib korteriühistu otsustada puudutatud korteriomaniku nõudmise õiguspärasuse üle. KrtS § 21 lg 2 lause 2 välistab otsuse puudumise, sest kõik (100%) korteriomanike hääled (sh vastuhääled) lähevad arvesse. KrtS ega MTÜS ei sätesta protokollitavate otsuste sõnastusele kriteeriumeid/nõudeid. Juhul, kui enamik korteriühistu liikmetest (korteriomanikest) toetaks otsust võimaldada avaldajal dokumentidega tutvumist, siis liikmed oleks andnud otsusele üle poole häältest. Kui KÜ liige soovib hääletada avaldajal dokumentidega tutvumise võimaldamise vastu, siis KrtS § 21 lg 2 lause 2 võimaldab seda teha mh sellisel viisil, et korteriühistu liige jätab oma seisukoha esitamata ja seda arvestatakse vastuhäälena. Kohtumääruse alusel ei ole võimalik saavutada õigusrahu. Otsuse vastu võtmata jätmise korral tekkib ebanormaalne olukord, kus korteriühistu ei pea andma puudutatud korteriomanikule nõutud teavet või esitama tutvumiseks dokumente ega saa võtta üldkoosolekul otsust teabe andmise või dokumentidega tutvumise lubamisest keeldumiseks. Selline olukord ei täida poolte eesmärke, soodustab uute kohtuvaidluste ning põhjendamatute kulude tekkimist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on lõppjärelduses õige, kuid selle põhjendusi tuleb täiendada. Määruskaebuse rahuldamiseks alust ei ole.
6.Nagu maakohus õigesti tuvastas, võeti vaidlusalune korteriomanike otsus vastu KÜ üldkoosolekut kokku kutsumata. Antud olukorda reguleerib KrtS § 21. KrtS § 21 lg 2 I lause kohaselt saadab juhatus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse (otsuse üldkoosolekut kokku kutsumata) eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul liige peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
7.Keskne küsimus vaidluse lahendamisel on, kas koosolekule esitati ja võeti vastu otsus mitte anda XX -le võimalust tutvuda tema poolt palutud teabe ja dokumentidega.
4(6)
8.Maakohtu tuvastatust koosoleku kokkukutsumise teate kohta saab järeldada, et teates selgitas KÜ juhatus tausta, mis põhjusel on XX pöördunud KÜ vastu kohtusse ja teavitas liikmeid asjaolust, mida KÜ-lt on kohtumenetluses kohus nõudnud. Järgnes palve avaldada kirjalikult oma seisukoht kindlal kuupäeval ja kellaajal, kas ollakse dokumentide esitamise poolt või vastu.
9.Nimetatust saab järeldada, et teates ei ole sõnastatud otsuse eelnõud või on hääletusele pandud küsimus esitatud ebaselgelt. Eelnõud ei ole, sest teates ei ole selgelt sõnastatud, millisele küsimusele tuleb vastata, kas isik on selle poolt või vastu. Kui KÜ juhatuse eesmärk oli otsustada, kas anda XX -le võimalus saada teavet ja dokumente või mitte, oleks võinud eelnõud sõnastada näiteks viisil: „Keelduda XX -le dokumentide ja teabe andmisest.“ Või „Anda XX le tema poolt nõutud dokumendid ja teave.“
10.Kui käsitada KÜ küsimust teates toodud viisil - kas ollakse teabe ja dokumentide esitamise poolt või vastu, siis pole vastuse andmine sellele küsimusele ühemõtteliselt võimalik, sest küsimusele saab vastata mitte kahel, vaid neljal erineval viisil: olen nõus sellega / vastu sellele, et XX -le antakse teavet ja dokumente; olen nõus sellega / vastu sellele, et XX -le ei anta teavet ja dokumente. Sellisel juhul on eelnõu ebaselgelt esitatud. Sama on sisuliselt leidnud ka maakohus oma määruses.
11.Õiguslikus mõttes ei ole vahet, kas eelnõud ei pandud hääletusele või hääletusele pandud küsimus esitati ebaselgelt, sest mõlema olukorra näol on tegemist otsuse tegemise korra olulise rikkumisega KrtS § 29 lg 1 mõttes. Nimetatud normi kohaselt on koosoleku otsus tühine, kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Tühise otsuse korral ei ole seda vastu võetud. KÜ on ringkonnakohtu kirjale vastates arutlenud 12.02.2021. a kirjas avalduse läbivaatamata jätmise üle. Kuigi vastavat taotlust ei ole KÜ esitanud, märgib ringkonnakohus, et avalduse läbivaatamata jätmiseks puudub eeltoodust tulenevalt ka alus.
12.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.1.Kohtumäärusega ei lahendatud küsimust, kas XX peab saama KÜ-lt teavet ja dokumentatsiooni. Lahendati küsimust, kas KÜ on otsuse vastu võtnud ja millise. Maakohus ei pidanud kohaldama KrtS §-s 45 sätestatut ega võtma selle normi kohaldamise osas vaidluse lahendamisel seisukohta, kas XX -le tuleb anda tema poolt nõutav teave ja dokumendid. Seetõttu on põhjendamatu apellandi etteheide maakohtule, et lahendiga pole võimalik saavutada õigusrahu.
12.2.Vale ei ole maakohtu seisukoht, et protokollis sisaldub vale otsus. Vaidluse lahendamise seisukohast ei oma siiski tähendust, millise otsuse KÜ juhatus hääletamise tulemusel protokolli kandis. Eeltoodu tõttu ei pidanud maakohus protokolli ebatäpsusi ega vastuvõetud otsust hindama ega selle osas hinnanguid andma. Samas kajastab see maakohtu siseveendumuse kujunemist ega muuda otsust ebaõigeks.
12.3.Maakohus ei ole rikkunud uurimisprintsiipi ega pidanud koguma täiendavaid tõendeid. Eelnõu vigade tõttu pole võimalik tuvastada, mis otsuse KÜ liikmed vastu võtsid. Eelnõu puudusi ei kõrvalda ka selle võrdlemine protokolli märgitud otsusega.
5(6)
12.4.Maakohus ei ole leidnud, et eelnõu ei ole kooskõlas seadusega seoses KÜ teates esitatud selgitustega korteriomanikele.
12.5.Täpne ei ole apellandi seisukoht, et seadus ei sätesta protokollitava otsuse sõnastusele nõudeid. Protokolli tuleb kanda otsus, mis eelnõuga hääletamisele pandi. Seetõttu peab olema eelnõust arusaadav, millisele küsimusele vastust oodatakse. Kohus ei pidanud selgitama avaldajale, millises sõnastuses oleks KÜ juhatus pidanud eelnõu sõnastama.
13.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud KÜ kanda (TsMS § 171 lg 1).
14.Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks avaldaja väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes.
14.1.Avaldaja on esitanud oma menetluskulude nimekirja, milles taotleb kostjalt lepingulise esindaja kulude katteks 606 euro (käibemaksuta) väljamõistmist. Vastustajale osutatud õigusabiteenuse sisuks on Harju Maakohtu 26.03.2020 määrusega tutvumine 0,75 h, nõupidamine kliendiga 0,5h, määruskaebusega tutvumine ja analüüs 2h, sellele vastamine 1,5h, menetluskulude nimekirja koostamine 0,3h, kokku 5,05h, mis moodustab tunnihinna 120 eurot korral tasuks 606 eurot.
14.2.KÜ menetluskulude taotlusele vastuväiteid ei esitanud.
14.3.Tegemist on õiguslikult lihtsa ja vähemahuka tsiviilasjaga. Arvestades maakohtu määruse, määruskaebuse ja selle vastuse, menetluskulude nimekirja sisu ja mahtu, vastuses määruskaebusele maakohtus esitatud seisukohtade suures osas kordamist, peab ringkonnakohus nendeks toiminguteks vajalikku ajakulu põhjendatuks 3h 15min ulatuses. Esindaja tasu suuruse osas, arvestades lisaks asjaolu, et esindaja ei ole advokaat, on mõistlik ja turuhinnale vastav tunnihind 100 eurot. Seega kuulub KÜ-lt väljamõistmisele XX kasuks apellatsioonimenetluse kulu 315 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.