Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Kohtumääruse põhjendused KrtS (korteriomandi- ja korteriühistuseadus) § 29 lg 2 kohaselt korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Korteriomandi asjades seadus kohtuistungi korraldamiseks ei kohusta. Menetlusosalised on saanud oma seisukohad esitada kirjalikult. Kohus tuvastab, et puudutatud isik on korteriühistu, mis on asutatud xxx asuva elamu ja selle juurde kuuluva maa ühiseks majandamiseks (põhikiri digitoimiku lk 16-22). Avaldajale kuulub kaasomandiosa korteriomandist asukohaga xxx (väljavõte kinnistusraamatust dtl 10-11). Avaldaja on esitanud nõude 22.03.2019 korteriomanike otsuse vaidlustamiseks, paludes tuvastada kas otsuse puudumine või alternatiivselt tunnistada otsus kehtetuks. KrtS § 21 lg 1 kohaselt korteriomanikel on õigus vastu võtta otsuseid korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. KrtS § 21 lg 2 järgi juhatus saadab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse eelnõu kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha. Kui korteriomanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Vastavalt KrtS § 21 lg 3 otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole korteriomanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Nähtuvalt kohtule esitatud teatest (dtl 12-13) on puudutatud isiku juhatus 10.03.2019 edastanud korteriomanikele järgmise sisuga teate: „Harju Maakohust menetluses on Oi Gi avaldus, kus avaldaja palub Kohustada Korteriühistut võimaldama O Gile Korteriühistu poolt sõlmitud lepingutega, 2014.a., 2015, 2016.a. 2017.a. tasutud arvetega ja rentnikele esitatud arvetega ning kohtuasjade dokumentidega tutvumist. Enne koosolekut 06.06.2018 juhatus keeldus nõutavaid dokumentid esitada, sest krt.xxx,mis on kaasomandis on võlgnevus korteriühistu eest, (ei maksa remondi fondi, haldus/hooldus fondi maksab osaliselt). Üldkoosolekus, mis toimus 03.07.2018a. hääletamine ei toimunud. Kohus palub korteriühistu avaldada oma seisukoha O Gile Korteriühistu poolt sõlmitud lepingutega, 2014.a., 2015, 2016.a. 2017.a. tasutud arvetega ja rentnikele esitatud arvetega ning kohtuasjade dokumentidega tutvumise võimaldamiseks. Tähtaeg oma seisukoha esitamiseks 18.03.2019a. kell 23.59 ( olete dokumentide esitamise POOLT või VASTU ).“ Seejärel on teates esitatud KrtS § 21 lg 1-3 ja osaliselt lg 4 tekst ning märgitud täiendavalt: „Teade Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata on saadetud omanike e-postile, paigaldatud igasse postkastisse ja teabetahvile. Valvuri/uksehoidja käes on koosolekute registreerimislehed, kus allkirjaga saate hääletada lahtrises POOLT või VASTU

(isiku tõendav dokument on kohustuslik) , või saada oma seisukoha korteriühistu e-postile.“ KrtS § 21 lg 4 p 3 järgi koostab juhatus hääletustulemuste kohta hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata korteriomanikele. Hääletusprotokolli kantakse mh vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega, sealhulgas otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimed. 22.03.2019 protokollis (dtl 15) on märgitud, et hääletamisele pandi otsus „Anda võimalust O.Gile tutvustada Korteriühistu poolt sõlmitud lepingutega 2014, 2015, 2016, 2017a. tasutud arvetega ja rentnikele esitatud arvetega ning kohtuasjade dokumentidega“, majas on 160 omandit (välja arvates korter xxx), hääletuses osales 46 omandit ja otsuse poolt oli 8 häält ja otsuse vastu 38 häält. Ei osalenud 113 omandit, mis loetakse otsuse vastu. Kokku otsuse vastu 151 häält. Hääletuse otsus: „mitte andma Oi Gile võimalus tutvustada Korteriühistu poolt sõlmitud lepingutega 2014, 2015, 2016, 2017.a. tasutud arvetega ja rentnikele esitatud arvetega ning kohtuasjade dokumentidega.“ Kohus ei nõustu puudutatud isiku käsitlusega, mille kohaselt kui vastu ei võeta otsust võimaldada dokumentidega tutvuda, on otsustatud dokumentidega tutvumise võimaldamisest keelduda. Kohus on seisukohal, et hääletuse tulemusena saab hääletusele pandud otsus olla kas vastu võetud või mitte vastu võetud. Juhul kui hääletusele pandud küsimus ei saa piisavalt poolthääli, et olla vastu võetud, ei tähenda see, et vastu oleks võetud hääletusele pandud küsimusele vastupidine otsus. Kui õige on protokollis märgitu, et hääletamisele pandi otsus võimaldada dokumentidega tutvuda, ei saa olla õige samas protokollis märgitud hääletuse tulemus, et otsustati mitte võimaldada tutvuda. Korteriomanikud saavad olla kas vastu võtnud otsuse võimaldada avaldajal dokumentidega tutvuda või mitte vastu võtnud otsust võimaldada avaldajal dokumentidega tutvuda. Olukord, kus otsust dokumentidega tutvumise lubamise kohta ei ole, ei ole samastatav olukorraga, kus on vastu võetud otsus tutvumise lubamisest keeldumiseks. Nähtuvalt 10.03.2019 teatest pidid korteriomanikud avaldama seisukohta, kas võimaldada avaldajal dokumentidega tutvuda, märkides selleks kas „poolt“ või „vastu“. 10.03.2019 teates ei olnud samas märgitud selgelt ja üheselt arusaadavalt otsuse eelnõud, mis on hääletamisele pandud, mis on vastuolus KrtS § 21 lg 2. Juhul kui lähtuda puudutatud isiku seisukohast, et otsustatud on dokumentidega tutvumisest keelduda, ning protokolli märgitud samasisulisest hääletuse otsusest, tuleb asuda seisukohale, et 22.03.2019 protokoll ei kajasta õigesti, millise otsuse eelnõu hääletamisele pandi. Kohus leiab, et protokoll koostoimes teatega on tõlgendatav selliselt, et hääletamisele on sisuliselt pandud kaks otsuse eelnõu: 1. võimaldada avaldajal dokumentidega tutvuda, 2. mitte võimaldada avaldajal dokumentidega tutvuda. Hääled „poolt“ ja „vastu“ on antud vastavalt otsuse 1 või 2 poolt. Sellise käsitluse korral on tulenevalt protokolli märgitud hääletustulemustest otsuse 1 poolt 8 häält ja vastu 151 (38+113) ning otsuse 2 poolt 38 häält ja vastu 121 häält (8+113), mis tähendab, et kumbagi otsust ei ole vastu võetud. Kohus rahuldab avaldaja nõude ning tuvastab, et R 15 korteriomanikud ei ole 22.03.2019 teinud otsust „Mitte andma O Gile võimalust tutvuda Korteriühistu poolt sõlmitud lepingutega 2014, 2015, 2016, 2017.a. tasutud arvetega ja rentnikele esitatud arvetega ning kohtuasjade dokumentidega.“ Kohtu hinnangul ei oma esitatud nõude kontekstis tähendust, et kohus on jätnud läbi vaatamata avaldaja avalduse dokumentidega tutvumise võimaldamiseks või et avaldaja on 18.11.2019 avaldanud soovi dokumentidega tutvumiseks, milliste asjaolude tõendamiseks on kohtule esitatud Tallinna Ringkonnakohtu 07.06.2019 määrus tsiviilasjas 2-18-9096 (dtl 53-58) ja

18.11.2019 e-kiri (dtl 88). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda.

Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus rahuldab avalduse, jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 II lause alusel puudutatud isiku kui menetluse põhjustaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Avaldaja on välja toonud, et tema menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot ja kulu lepingulisele esindajale 1 454,40 eurot. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja märgitud kulu lepingulisele esindajale on ülemäärane. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Avalduse esitamiselt tuli vastavalt RLS § 59 lg 5 tasuda 50 eurot riigilõivu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldaja on märkinud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga (kokku 10,1 tundi):

Kohus leiab, et võttes arvesse puudutatud isiku seisukohtade mahtu ja asja vähest õiguslikku keerukust, ei võinud toimingutele 4 ja 6 põhjendatult kuluda üle poole tunni. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks 23.12 ühtegi menetlusdokumenti kohtule esitanud (toiming 8). Põhjendatud ajakulu on seega kohtu hinnangul 6,85 tundi (10,1-2-0,5-0,75). Avaldaja on välja toonud, et talle osutati õigusabi hinnaga 120 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on 3-2-1-115-13 (p 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab, et tasumäär 120 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) ületab oluliselt keskmist mitteadvokaadist esindaja poolt osutatava õigusteenuse tasu. Avaldajale osutatud õigusteenusega sarnaneva keskmise teenuse hind ei ületa kohtu hinnangul 90 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale kokku on seega 616,50 eurot (6,85 x 90). Avaldaja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane. Avaldajale hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 789,80 eurot (riigilõiv 50 + lepingulise esindaja kulu 616,50 + käibemaks 123,30) ning kohus mõistab nimetatud summa puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt avaldaja taotlusele, et puudutatud isikul tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.