Maksekäsk › Euroopa Maksekäsu menetlus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmargil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue Hagiavalduse kohaselt oli reisijal T-G M kinnitatud broneering nr QZFL6W Deutsche Lufthansa AG 08.03.2020 lendudele LH1365 Krakow-Frankfurt ja LH882 Frankfurt-Tallinn, mis pidid jõudma Tallinnasse kell 17:15. Lend LH1365 Krakow-Frankfurt tühistati, mistõttu ei jõudnud reisija jätkulennule ja seeläbi planeeritud ajal Tallinnasse. 30.04.2020 loovutas reisija Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 261/2004 tuleneva kompensatsiooni nõude 250 eurot Flagito OÜ-le. Kostja ei ole nõustunud tasuma hagejale hüvitist kohtuväliselt, mistõttu on kostja oma kohustuste täitmisega jäänud viivitusse ja on hagejal on õigus nõuda viivise ja sissenõudmiskulude tasumist. Hageja palub välja mõista Deutsche Lufthansa AG-lt Flagito OÜ kasuks hüvitis summas 250 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 01.05.2020 kuni 31.08.2020 6,72 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt summas 250 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.09.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni ja sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja vastuse kohaselt jäi lend ära koroona pandeemia tõttu, mis on erakorraline asjaolu ja lennud tühistati viiruse leviku piiramiseks rahva tervise huvides. Kostja ei ole kohustatud tasuma hagejale hüvitist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle selle üle, et reisijal T-G M oli kinnitatud broneering nr QZFL6W Deutsche Lufthansa AG 08.03.2020 lendudele LH1365 Krakow-Frankfurt ja LH882 FrankfurtTallinn, mis pidid jõudma Tallinnasse kell 17:15, kuid lend LH1365 Krakow-Frankfurt tühistati, mistõttu ei jõudnud reisija jätkulennule ja seeläbi planeeritud ajal Tallinnasse (t.l. 25-29). Pooled ei vaidle, selle üle, et kostja on ülaltoodud lendude lennuettevõtjaks, kel on kohustus tasuda reisijatele hüvitist lendude tühistamise tõttu. Vaidlust ei ole, et hagejale on loovutatud 30.04.2020 reisija T-G M Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 261/2004 tuleneva kompensatsiooni nõue lennu tühistamise eest (t.l. 31-33). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 168 lg 2 kohaselt peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 171 lg 1 järgi võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele,

mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määruse 261/2004 (Määrus) art 5 lg 1 punkt c alapunkti iii kohaselt on lennu tühistamise korral reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, kui neid on teavitatud tühistamisest hiljem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile ei pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Määruse artikli 7 lg 1 punkti a kohaselt on kõikide alla 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 250 euro ulatuses. Sama artikli lg 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Pooled ei vaidle, et lennumarsruudi Krakow-Tallinn mõõdetud vahemaaks on 1 088 kilomeetrit (t.l. 35). Pooled ei vaidle selle üle, et reisija T-G M lend tühistati ning Määruse alusel oleks käesoleval juhul selliselt lennu tühistamise korral reisijal õigus saada kompensatsiooni 250 eurot, kui ei esine Määruse artikli 5 lõikes 3 sätestatud aluseid. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus keelduda reisija T-G M lennu tühistamisega seotud hüvitise maksmisest (t.l. 34). Määruse art 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks kumulatiivset eeldust: a. lennutõrke põhjustasid erakorralised asjaolud; ja b. lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida lennutõrget. Pooled vaidlevad selle üle kas 08.03.2020 lend LH1365 Krakow-Frankfurt tühistati maailmas leviva COVID-19 pandeemia tõttu. Kohus möönab, et 11.03.3030 on Maailma Terviseorganisatsioon koroonaviiruse puhangu nimetanud pandeemiaks ning põhjust ei ole kahelda, et avalikele andmetele tuginedes oli teada, et juba 28.02.2020 oli Saksamaa nende riikide esikümnes, kus oli kõige rohkem koronaviirusnakkusi ja Saksamaa oli Euroopas Itaalia järel teisel kohal ning Saksamaal võeti vastu üle riigi meetmeid koroonaviiruse võitlusel haiguse leviku piiramiseks (t.l. 68-77), kuid kohus ei saa koroonaviirusepuhangut pidada selliseks üldteada asjaoluks, mis lubaks iseenesest arvata, et kõik kohustuste rikkumised on põhjustatud koroonaviirusest ning seetõttu vabandatavad, s.h. et kõik võimalikud lennutõrked oleksid põhjustatud koroonaviiruse puhangust. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et kostja võttis juba 28.02.2020 kasutusele meetmeid võitlemaks koroonaviirusega, mida võib nimetada ka pandeemiaks ja vähendas lühi- ja keskmise pikkusega lendude arvu kuni 25% ning eemaldas mitu pikamaa marsruuti, mille tulemusel võeti 23 pikamaalennukit käitamisest välja (t.l. 70). Kuid eeltoodust ei ole kohtu arvates võimalik iseenesest järeldada, et just 08.03.2020 lennu LH1365 Krakow-Frankfurdi tühistamine oli põhjustatud erakorralisest asjaolust, st koroonaviirusest, millise lennu tühistamist kostja ei saanud mõjutada. Kui kostja vähendas lende 25 % võrra rahvatervise huvides, siis on mõistliku kõrvalseisjana võimalik arvata, et 75 % ulatuses lennud jätkusid, st. kostja ei ole tõendanud, et kostjal ei olnud võimalik ära hoida 08.03.2020 lennu LH1365 Krakow-Frankfurt tühistamist. Hageja on veenvalt põhistanud, et kui 08.03.2020 05.00 – 09.03.2020 6.00 tühistati vaid üks Krakowi lennujaamast väljunud lend Frankfurti, milleks oli reisija 10.35 väljuma pidanud lend LH1365 Krakow-Frankfurt (t.l. 56-57), siis ülejäänud kolm kostja opereeritud ja üks Ryanair poolt opereeritud lend 08.03.2020 Krakowist Frankfurti toimusid hoolimata COVID-19 viiruse ohust (LH1317, mis väljus 06.30, LH1367, mis väljus 12.30, LH1369, mis väljus 18.25 ning FR2427, mis väljus 13.05) (t.l. 58-61). Kohus nõustub hagejaga, et ei ole eluliselt usutav, et vaid lennu LH1365 tühistamisega oli kostja sunnitud olukorras, et peatada COVID-19 viiruse levikut ja aidata kaasa eesmärgile piirata viiruse levikut rahva tervise huvides. Isegi, kui arvata, et lennu LH1365 tühistamist saaks pidada mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt põhjendatuks CORONA-19 viiruse leviku takistamiseks, siis ei ole kostja tõendanud missuguseid meetmeid on kostja võtnud kasutusele, et ära hoida 08.03.2020 lend LH1365 Krakow-Frankfurt

tühistamisega tekkinud reisijale T-G M põhjustatud lennutõrget. Kostja ei ole tõendanud, mida kostja tegi otsimaks reisija jaoks teisi otse- või vahemaandumisega lende, mida oleksid võinud teostada ka teised lennuettevõtjad, kes kuuluvad samasse lennundusallianssi või mitte, ja mis saabuvad varem kui kostja järgmine lend, et hagejal oleks olnud ikka võimalus jõuda lennu lõppsihtkohta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määruse 261/2004 artiklis 5 märgitud ajal. Kostja ei ole tõendanud, et teiste lendudega, sh konkurentide lendudega ei oleks olnud võimalik organiseerida reisija varasem jõudmine Tallinnasse varem, kui 8 tundi esialgsest planeeritust hiljem. Lähtudes eeltoodust ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis lubaksid kostjal keelduda hüvitise maksmisest, samas ei ole vaidlust, et kostja ei ole hagejale kohtuväliselt tasunud seoses lennu tühistamisega ettenähtud hüvitist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja ei ole täitnud oma kohustusts tasuda hagejale Määruse alusel hüvitis, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitis 250 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 järgi kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Tuvastatud on, et hageja teavitas kostjat hagiavalduses toodud lennu tühistamisest tulenevast nõudest summas 250 eurot 30.04.2020 (t.l. 34), millest tulenevalt on hageja viivisenõue 250 euro suuruselt kahjusummalt alates 01.05.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 6,72 eurot ja kostjalt tuleb hageja kasukv sälja mõista viivis 6,72 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtu arvates on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuselt 250 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest s.o. 01.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni, sest hageja ei ole välja arvestanud viivist põhivõlgnevuselt kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on õigus nõuda viivist. Nõude eelduseks ei ole seega tegelik kahju tekkimine.

Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks sissenõudmiskulu 40 eurot. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (t.l. 87-88), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja 08.01.2020, kus on märkinud, et hagejal on tekkinud menetluskulu, mis koosneb kulust riigilõivule ja õigusabile. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind on 316,72 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 75 eurot riigilõivu. Hagi esitamiselt on riigilõivu õigesti tasutud 75 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt hageja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esindaja poolt menetluses tehtud toimingud ning nendele kulunud aeg olid menetluskulude nimekirja kohaselt järgmised: hagiga seotud materjalide läbitöötamine, analüüsimine, tõendite kogumine (1,5 tundi); hagiavalduse koostamine, materjalide kokkupanemine (2,5 tundi), hageja seisukoha koostamine (2 tundi). Kohtu hinnangul on hageja poolt väljatoodud toimingud kokku 5 tundi kooskõlas menetluse käiguga, menetluses olnud vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja mahukuse ja keerukusega. Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot, millele ei ole lisatud käibemaksu. Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, tuleb asuda seisukohale, et õigusteenus tunnihinnaga 100 eurot ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Kuna põhjendatud ajakulu kokku on 6 tundi ning lähtudes tunnihinnast 100 eurot, siis kujuneb hageja põhjendatud õigusabikuluks 600 eurot ilma käibemaksuta. Põhjendatud on ka hageja kulu maksekäsu kiirmenetetluse avalduse koostamisel ja esitamisel enna hagiavaldusega kohtusse pöördumist TsMS § 4842 alusel 20 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulu 695 (75+600+20) eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.