Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Menetluse käik Kohtla-Järve linn Uus tn 3 korteriühistu esitas 28.12.2020 Viru Maakohtule avalduse A, O. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Avalduse kohaselt on asutatud Uus tn 3 Kohtla-Järve linn korteriomanike poolt korteriühistu. A, O. omandis on korteriomand asukohaga xxx, IdaVirumaa omanik (registriosa nr xxx). Põhikirja p. 3.2.6. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu- ja abihoonete jooksvate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse ühistu liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Soojusenergia kulu kindlaksmääramisel lähtutakse põhikirja p 3.2.6.2 kohaselt kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest. Puudutatud isikule esitatud arvetel kajastub igakuine tasu maja hoolduse, remondifondi soojuse ja vee eest. 06.02.2020 koosoleku protokolliga kinnitati alates 01.01.2020 tariifid: maja hooldustasu 0,82 eurot 1m2, remondifondi 0,25 eurot 1m2, reservkapitali suuruseks 0,10 eurot 1m2. Varem kehtestatud tariifid nähtuvad avaldusele lisatud tõendist, sest korteriühistu juhatuse vahetumisega seoses pole varasemaid koosoleku protokolle uuele juhatusele üle antud. Alates jaanuarist 2020 on eluruumi Uus tn 3-6 (pindala 36,7 m2) osamakse suurus kuus 42,94 eurot (30,09 +9,18+3,67). Avaldaja on esitanud perioodil okt 2012 kuni nov 2020 arved kogusummas 6974,68 eurot, millest on tasutud 5503,85 eurot. Avalduse esitamise seisuga on puudutatud isiku põhiosa võlgnevus 1470,83 eurot. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 20.06.2013-28.12.2020 eest ja viivise alates 29.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja poolt nõutud summad saab puudutatud isik tasuda avaldaja esindaja CONDOR FINANTS OÜ arvelduskontole nr EExxx selgitusega „võlgniku nimi ja tsiviilasja number“. Kohus võttis avalduse 29.12.2020 määrusega hagita menetlusse ja kohustas puudutatud isikut esitama avalduse osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjalik vastus sh märkida kas puudutatud isik soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Puudutatud isik sai avalduse ja kirjaliku vastuse nõude kätte isiklikult 28.01.2021. Puudutatud isik ei ole kirjalikku vastust kohtu poolt antud tähtajaks so 11.02.2021 avaldusele esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Alates 01.01.2018 lahendatakse TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Vastuse esitamise tähtaeg oli 11.02.2021. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx). 06.02.2020 protokolliga kinnitati alates 01.02.2020 uued tariifid 1m2 kohta: maja hooldustasu 0,82 eurot, remondifond 0,25 eurot, reservkapitali 0,10 eurot. Soojuse arvestamisel on aluseks korteri üldpinna suurus ja vee puhul ilma veemõõturita 6m3 inimese kohta. Varasemate tariifide osas on esitatud tõend tariifide suuruse kohta aastate kaupa. Põhivõla kujunemine on täpselt kirjas avalduses. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrTS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud

huve. Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal (KrtS § 31 lg 5). Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist (KrtS § 35 lg 1, lg 2 p 2). Korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek kinnitab (KrtS § 41 lg 1 ja 3). Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele (KrtS § 40 lg 1). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, on vlausaldajal on õigus nõuda võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1). Puudutatud isik on perioodil okt 2012 kuni nov 2020 tasunud esitatud arved 6974,68 eurot osaliselt so 5503,85 eurot, tasumata on 1470,83 eurot. Puudutatud isik on avalduse koos lisadega kätte saanud isiklikult, kuid ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus välja puudutatud isikult põhivõla 1470,83 eurot. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevuse välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivised 726,61 eurot perioodi 20.06.2013-28.12.2020 eest ja viivise alates 29.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivise arvestus ja kujunemine on täpselt kirjas avalduses. Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg ). Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 726,61 eurot ning viivised alates 29.12.2020 kuni põhinõude (s.o 1470,83 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 410 eurot sh tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 360 (3*120) eurot ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt

riigilõivu 50 eurot. Kohus jätab puudutatud isiku kanda riigilõivu, mida avaldaja tasus avalduse esitamisel so 50 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud hagita avalduse koostamise eest on põhjendatud osaliselt so 2 tunni eest. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja õigusabi 240 (2*120) eurot. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Avaldaja on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 290 eurot s.h tasutud riigilõiv 50 eurot, lepingulise esindaja kulu 240 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (290 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.