Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1(4)

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Viru Maakohtu menetluses on Kreedix OÜ hagi J. R. vastu võlgnevuse nõudes. X AS, J. R. ning X OÜ vahel sõlmiti 16.04.2019 kokkulepe-maksegraafik, mille kohaselt kohustus kostja tasuma maksegraafiku alusel arvetest tuleneva võlgnevuse 15860,34 eurot alates 06.05.201909.12.2019. Kostja tasus võlgnevuse osaliselt 5500 eurot so viivised 381,61 eurot, menetluskulu 2493,22 eurot, põhiosa 2625,17 eurot. Pooled leppisid kokku, et maksete tasumisega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 0,5% iga tasumisega viivitatud päeva eest ja leppetrahvi 300 eurot (kokkuleppe p.2.5, 2.6). 26.11.2020 seisuga on kostja võlgnevus hagejale kokku 35449,86 eurot so põhiosa 10360,34 eurot, viivis 25089,52 eurot ja leppetrahv 300 eurot. Hageja vähendas sissenõutavaks muutunud viivise võrdseks põhiosa võlgnevusega. Kui kostja jätab hagile tähtaegselt vastamata, rahuldada hagi täies ulatuse tagaseljaotsusega, jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viru Maakohtu 02.12.2020 määrusega võeti hagi menetlusse. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte hoiustamisega aadressil xxx, teade hoiustamise kohta jäeti postkasti 25.01.2021. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (11.02.2021) hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase 2(4)

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt võlgnevuse kokku 20720,68 eurot so põhiosa 10360,34 eurot, viivis 10360,34 eurot ja leppetrahv 300 eurot. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi täies ulatuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud osaliselt kostja kanda. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid ning menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (TsMS § 173 lg 1, 174 lg 1 ja 2). Hageja palub hagis jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus kohustas hagejat esitama kohtule menetluskulude nimekiri ja õigusabiteenuse aruande 14 päeva jooksul arvates menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud tsiviilasja materjalide alusel, sest nimekirja õigusabikulude suuruse kohta ei ole esitatud. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu vastavalt hagihinnale 900 eurot. Seega on riigilõiv põhjendatud kulu. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vastava taotluse esitanud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 900 eurot ning viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. 3(4)

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.