Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Menetluse käik Kohtla-Järve linn Uus tn 3 korteriühistu esitas 22.12.2020 Viru Maakohtule avalduse D. R. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Avalduse kohaselt on Uus tn 3 Kohtla-Järve linn korteriomanike poolt asutatud korteriühistu. D. R. omandis on alates 24.09.2007 korteriomand asukohaga xxx Kohtla-Järve linn, Ida-Virumaa omanik (registriosa nr xxx). Ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu- ja abihoonete jooksvate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse ühistu liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas (Põhikirja p. 3.2.6.). Soojusenergia kulu kindlaksmääramisel lähtutakse korteri üldpinna suurusest (põhikirja p 3.2.6.2). Puudutatud isikule esitatud arvetel kajastub igakuine tasu maja hoolduse, remondifondi, soojuse ja vee eest. 06.02.2020 koosoleku protokolliga kinnitati alates 01.01.2020 maja hooldustasu suuruseks 0,82 eurot 1m2, remondifondi suuruseks 0,25 eurot 1m2, reservkapitali suuruseks 0,10 eurot 1m2 kohta. Varem kehtestatud tariifid on ära toodud avaldaja poolt koostatud tõendis, sest seoses korteriühistu juhatuse vahetumisega ei ole varasemaid koosoleku protokolle uuele juhatusele üle antud. Alates jaanuarist 2020 on puudutatud isikule kuuluva korteriomandi (pindala 39,2 m2) osamakse suuruseks ühes kuus kokku 45,86 eurot (39,2 x 1,17) so hooldustasu 32,14 eurot, remondifond 9,80 eurot ja reservkapital 3,92 eurot. Avalduse esitamise 22.12.2020 seisuga on põhiosa võlgnevus 5 669,89 eurot perioodil 01.201111.2020 (arve nr 1496 tasumise tähtaeg 25.12.2020). Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõlgnevuse ja viivise alates 23.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus võttis avalduse 23.12.2020 määrusega hagita menetlusse ja kohustas puudutatud isikut esitama avalduse osas 28 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjalik vastus sh märkida kas puudutatud isik soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Puudutatud isikule toimetati avaldus ja kirjaliku vastuse nõue kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, teade avaldati 23.12.2020. Teadanne loeti kättetoimetatuks 08.01.2021. Puudutatud isik ei kirjalikku vastust kohtu poolt antud tähtajaks so 08.02.2021 avaldusele esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Alates 01.01.2018 lahendatakse TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Vastuse esitamise tähtaeg oli 08.02.2021. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga xxx Kohtla-Järve linn Ida-Virumaa (registriosa nr registriosa nr xxx). Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrTS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal (KrtS § 31 lg 5). Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist (KrtS § 35 lg 1, lg 2 p 2). Korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks

majanduskava, mille üldkoosolek kinnitab (KrtS § 41 lg 1 ja 3). Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele (KrtS § 40 lg 1). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, on vlausaldajal on õigus nõuda võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1). Avaldaja on esitanud puudutatud isikule perioodil jaanuar 2011 – nov 2020 igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Alates 01.02.2020 on puudutatud isik kohustatud maksma korteriühistule kuus 45,86 eurot (39,2 x 1,17) so hooldustasu 32,14 eurot, remondifond 9,80 eurot ja reservkapital 3,92 eurot. Varasemate tariifide osas on esitatud tõend tariifide suuruse kohta aastate kaupa. Igakuine tasu maja hoolduse, remondifondi, soojuse ja vee eest on nähtav arvetel. Viimase arve nr 1496 tasumise tähtaeg on 25.12.2020). Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla 5669,89 eurot. Puudutatud isik on avalduse koos lisadega kätte saanud avalikult, kuid ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus välja puudutatud isikult põhivõla 5669,89 eurot. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevuse välja mõista ka viivised. Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg ). Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldaja palub välja mõista viivised alates 23.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 410 eurot sh tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 360 (3*120) eurot ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Kohus jätab puudutatud isiku kanda riigilõivu, mida avaldaja tasus avalduse esitamisel so 50 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud hagita avalduse koostamise eest on põhjendatud osaliselt so 2 tunni eest. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja õigusabi 240 (2*120) eurot. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Avaldaja on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 290 eurot s.h tasutud riigilõiv 50 eurot, lepingulise esindaja kulu 240 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (290 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.