Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. veebruar 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-17826
Tsiviilasi
Logcon Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Svetlana Pildeni hagi Irina Aleksanderssoni vastu tehingu tagasivõtmise korras kehtetuks tunnistamiseks, 100 000 euro ja viivise saamiseks 111 243,84 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 22. septembri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Logcon Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Svetlana Pildeni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: Logcon Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Svetlana Pilden (hageja)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: Irina Aleksandersson XXXXXXXXXXX; esindaja Igor Sumarok
(kostja),
ik
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 22. septembri 2020 otsus.
2.Teha uus otsus, millega:
2.1.rahuldada hagi ja tunnistada kehtetuks Logcon Eesti OÜ (pankrotis) ja Irina Aleksanderssoni vahel sõlmitud kinkeleping, mille alusel maksis Logcon Eesti OÜ (pankrotis) 100 000 eurot Irina Aleksanderssonile 2. septembril 2016;
2.2.mõista Irina Aleksanderssonilt välja Logcon Eesti OÜ (pankrotis) pankrotivarasse 128 909,59 eurot (põhivõlg 100 000 eurot ja 11. veebruari 2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 28 909,59);
2.3.mõista Irina Aleksanderssonilt välja Logcon Eesti OÜ (pankrotis) pankrotivarasse viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras 100 000 eurolt alates 12. veebruarist 2021 kuni 100 000 euro tasumiseni Logcon Eesti OÜ (pankrotis) pankrotivarasse.
3.Rahuldada apellatsioonkaebus.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Irina Aleksanderssoni kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Logcon Eesti OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Svetlana Pilden (hageja) esitas hagi Irina Aleksanderssoni (kostja) vastu, milles palus tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks Logcon Eesti OÜ (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu, mille alusel maksis Logcon Eesti OÜ (pankrotis) kostjale välja laenu 100 000 eurot 2. septembril 2016, ja mõista kostjalt välja Logcon Eesti OÜ (pankrotis) pankrotivarasse 100 000 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista
3.juulist 2017 kuni hagiavalduse esitamiseni 28. novembrini 2017 sissenõutavad viivised 3243,84 eurot ning edasiulatuv viivis seaduses sätestatud määras põhinõudelt 100 000 eurot alates 29. novembrist 2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Alternatiivselt palus hageja tunnistada kehtetuks Logcon Eesti OÜ (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud käsundusleping ning mõista kostjalt välja käsunduslepingu raames Logcon Eesti OÜ (pankrotis) poolt 2. septembril 2016 kostjale üle kantud 100 000 eurot Logcon Eesti OÜ pankrotivarasse. Alternatiivselt palus hageja tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks
2.septembril 2016 rahalise kohustuse täitmine kostjale summas 100 000 eurot ning mõsta kostjalt välja 100 000 eurot Logcon Eesti OÜ (pankrotis) pankrotivarasse. Alternatiivselt palus hageja tunnistada kehtetuks kinkeleping, mille raames kandis Logcon Eesti OÜ (pankrotis) kostjale 100 000 eurot ning mõista kostjalt välja Logcon Eesti OÜ (pankrotis) pankrotivarasse 100 000 eurot. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt välja pankrotivõlgniku Logcon Eesti OÜ (pankrotis) kasuks kostjale üle antud 100 000 eurot alusetu rikastumise alusel. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Viru Maakohus 4. mail 2017 välja Logcon Eesti OÜ pankroti ning nimetas pankrotihalduriks hageja. 2. septembril 2016 maksti pankrotivõlgniku arvelduskontolt kostjale välja 100 000 eurot, selgitusega “credit”. Kostja on pankrotivõlgniku juhatuse liikme A.A. abikaasa, äripartner ning pankrotivõlgniku endine töötaja, s.o pankrotivõlgniku lähikondne. Olukorras, kus pankrotivõlgniku majandustegevus on
põhimõtteliselt seiskunud ning oli täitmata kohustus muuhulgas võlausaldaja Viru RMT ees summas u 300 000 eurot, kahjustas lähikondsele 100 000 eurose makse tegemine ilmselt võlausaldajate huve. Pankrotivõlgniku raamatupidamisdokumentatsioonis ei leidu pankrotivõlgniku ja kostja vahel kirjalikult vormistatud laenulepingut. Samas ülekande selgitusest „laen“ ja nimetatud selgitusega ülekande aktsepteerimisest on võimalik järeldada, et tegemist on sõlmitud laenulepinguga. Laenu väljamaksmine toimus 2. septembril 2016 ning ajutine pankrotihaldur nimetati
23.jaanuaril 2017, seega on tehing tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, mille puhul eeldatakse, et kostja teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Samuti eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Juhul, kui laenuleping või käsundusleping ei leia tõendamist, tuleb lähtuda sellest, et tegemist on kinkelepinguga, kuna ülekande tagajärjel on kostja rikastanud pankrotivõlgniku vara arvelt. Kui ka see ei leia tõendamist, tuleb summa välja mõista alusetu rikastumise sätete alusel.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit laenulepingu kohta. Samas ei ole hageja esitanud tõendeid ka selle kohta, et kostja on pankrotivõlgniku lähikondne pankrotiseaduse mõttes. Hageja on jätnud põhjendamata, miks raha ülekandmine kostjale kahjustab võlausaldajate huve. Kostjal puudub kohustus Logcon Eesti OÜ (pankrotis) ees, mistõttu puudub ka alus hagis nõutud summa tagastamiseks. Kõnealune raha on kostjale üle kantud võlgniku käsundi täitmiseks ja edaspidiseks üleandmiseks Rootsi äriühingule Logcon Hortinorr AB-le võlgniku kohustuste täitmiseks. Need kohustused olid seotud Rörvik Timber Linghem AB ja Logcon Eesti OÜ vahelise lepingu täitmisega. Kostja on käsundi täitnud ja raha Logcon Hortinorr ABle üle kandnud. Pankrotivõlgniku ja kostja suhted tuleb kvalifitseerida maksekäsundiks, s.o tehinguks, millega üks isik (käsundiandja) käsundab teist isikut (käsundisaaja) maksma või üle andma käsundiandja arvel kolmandale isikule (maksekäsundi järgi soodustatud isik) raha ning soodustatud isikule antakse õigus täitmine vastu võtta, kus käsundiandjaks on pankrotivõlgnik, käsundisaajaks on kostja ja soodustatud isikuks on Logcon Hortinorr AB. Kostja arvates tuleks hagejal esitada oma nõue raha tegeliku saaja vastu. Kostja arvates oleks võimalik tsiviilasjas nr 2-17-17841 tehtud otsuses väljendatud ringkonnakohtu seisukohti kohaldada ka selles asjas.
MAAKOHTU OTSUS
3.Viru Maakohus jättis 22. septembri 2020 otsusega hagi rahuldamata, hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. PankrS § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel PankrS §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Kuna tagasivõidetav tehing või muu toiming on tehtud 2. septembril 2016, s.o varem kui ajutise halduri nimetamine 23. jaanuaril 2017, ei kehti PankrS § 109 lg 2 sätestatud eeldus, et tehingu või muu toiminguga kahjustati
võlausaldajate huve. Seega peab hageja hagi rahuldamiseks tõendama, et poolte vahel oli tehing või toiming, mida saaks kehtetuks tunnistada ning et selle tehingu või toiminguga kahjustati võlausaldajate huve. Hageja ei ole tõendanud tehingu olemasolu, mida saaks tagasi võita. Hageja on esitanud kohtule tõendina maksekorralduse 100 000 euro ülekandmiseks kostja kontole inglise keelse selgitusega „credit", mida hageja tõlgendas laenuna. Maakohus sellise tõlgendusega ei nõustunud. Sõna „credit“ võib ka tõlkida kui tegusõna „krediteerima“ ehk „kontole kandma“. Selline kirje ei tõenda laenulepingu olemasolu Logcon Eesti OÜ (pankrotis) ja kostja vahel. Hageja täiendavaid tõendeid laenulepingu kohta kohtule ei esitanud. Hageja väitel puudusid Logcon Eesti OÜ (pankrotis) raamatupidamises mistahes algdokumendid või kirjed kostjaga sõlmitud laenulepingu kohta. Seega ei ole hageja laenulepingu olemasolu tõendanud ning kohus ei saa tagasivõitmise korras tunnistada kehtetuks Logcon Eesti OÜ (pankrotis) ja kostja vahelist laenulepingut. Ka ei saa hageja alternatiivselt tugineda sellele, et laenulepingul on kinke iseloom, kuna laenulepingu olemasolu hageja tõendanud ei ole. Vastavalt PankrS § 113 lg 1 p 3 tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Hageja ei ole tõendanud tagasivõidetavat kohustust, mille täitmiseks on Logcon Eesti OÜ (pankrotis) maksnud kostjale 100 000 eurot. Maakohus ei tuvastanud, et Logcon Eesti OÜ (pankrotis) ja kostja vahel oleks olnud sõlmitud laenuleping, samuti ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit mingi muu õigussuhte kohta, millest võiks järeldada, et Logcon Eesti OÜ (pankrotis) on täitnud kostjale rahalise kohustuse. Hageja viitas küll võimalikule käsunduslepingule Logcon Eesti OÜ (pankrotis) ja kostja vahel, kuid tõendeid selle kohta hageja kohtule ei esitanud. Hageja tugines vaid kostja vastuväites viidatud tõlgendusele, et 100 000 eurot oli kostjale üle kantud käsunduslepingu või maksekäsundi täitmiseks eesmärgiga maksta 100 000 eurot edasi Logcon Hortinorr AB-le, kuid hageja mingeid tõendeid käsunduslepingu kohta kohtule ei esitanud. Seega ei ole hageja tõendanud rahalise kohustuse olemasolu ning kohus ei saa tagasivõitmise korras tunnistada kehtetuks Logcon Eesti OÜ (pankrotis) poolt kostjale rahalise kohustuse täitmist PankrS § 113 alusel. Hageja ei ole tõendanud pankrotivõlgniku Logcon Eesti OÜ (pankrotis) ja kostja vahelist tehingut, mille kehtetuks tunnistamist saaks hageja tagasivõitmise korras nõuda, samuti ei ole hageja tõendanud kohustust, mille täitmist saaks hageja tagasivõitmise korras tagasi nõuda ning seega ei saa kohus PankrS § 109, 110, 111 ja 113 alusel hagi rahuldada, kuna puuduvad tagasivõitmise alused ning seetõttu ei ole kostja PankrS § 119 lg 1 alusel kohustatud tagastama 100 000 eurot pankrotivarasse. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, ning tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud.
Puudub alus VÕS § 2018 kohaldamiseks ja hagi rahuldamiseks alusetu rikastumise sätete järgi, kuna kostja ei ole hageja arvelt rikastunud. Logcon Eesti OÜ-l (pankrotis) ei ole õigust nõuda kostjalt 100 000 euro tagastamist ning seega tuleb hageja alternatiivne nõue jätta rahuldamata.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Maakohtu otsus põhineb vääral järeldusel, et hageja ei ole tõendanud tehingu olemasolu, kuna pole tuvastatud, et Logcon Eesti OÜ (pankrotis) ja kostja vahel oleks mingi õigussuhe, millest võiks järeldada, et Logcon Eesti OÜ (pankrotis) on täitnud kostjale rahalise kohustuse. Antud seisukoht läheb vastuollu menetluse käigus menetlusosaliste avaldatud väidetega tehingu võimaliku sisu kohta. Vastuolus TsMS § 442 lg-ga 8 ei ole maakohus neid sisuliselt analüüsinud ega sellega mittearvestamist põhjendanud. Olukorras, kus on tõendanud, et hageja on kostjale üle kandnud laenuna 100 000 eurot ning kostja on nimetatud laekumist oma kontole aktsepteerinud, siis vastab nimetatud toimingute kogum tehingule TsÜS § 67 lg 1 mõttes. Tahteavaldus võib olla kaudne ning väljenduda teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg TsÜS § 68 lg 3. Maakohus jättis tähelepanuta hageja tõendid selle kohta, et enne hagiavalduse esitamist oli nimetatud ülekanne pankrotivõlgniku juhatuse poolt käsitletud samuti laenuna. Nimetatud asjaolu oli kajastatud 10.01.2019 kohtule esitatud ajutise halduri aruande punktis „Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta.“ Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hageja ei ole käsunduslepingut tõendanud. Kostja on esitanud väiteid, seletusi ja tõendeid käsunduslepingu kohta. Kostja väite kohaselt oli temale raha üle kantud pankrotivõlgniku Logcon Hortinorr AB ees väidetava rahalise kohustuse täitmiseks. Hageja on koos ajutise halduri aruandega esitanud raamatupidamisdokumente, millest selline kohustus ei tulene. Kui leping ei ole tõendanud, on nõue võimalik rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS §1027 ja § 1028).
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ei tõendanud, et pankrotivõlgnikul oli mingi rahaline kohustus kostja ees, mida saaks tunnistada kehtetuks tagasivõitmise korras. Kostja on täitnud käsundi, mis seisnes hagejalt saadud raha üleandmises teisele isikule ja ei ole selle eest midagi saanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi, tunnistab võlgniku ja kostja sõlmitud kinkelepingu kehtetuks ja mõistab kostjalt välja pankrotivarasse 128 909,59 eurot (põhivõlg 100 000 eurot ja 11. veebruari 2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 28 909,59) ning edasise viivise VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Menetluskulud jäetakse kostja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
7.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8) ja hindas ebaõigesti tõendeid (TsMS § 232 lg 1), kui leidis, et poolte vahel puudusid lepingulised suhted. TsMS § 442 lõike 8 esimesest lausest tulenevalt eeldab asja lahendamine suhte õiguslikku kvalifitseerimist ja õiguslikule kvalifikatsioonile vastava normi eelduste kontrolli. Kohus peab otsuses viitama õigusnormile, millele ta oma järeldused rajas. Maakohus ei põhjendanud selgelt, miks poolte vahel lepingulisi suhteid ei olnud.
8.Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1); seejuures kohaldab kohus TsMS § 442 lõike 8 alusel õigust ise. Hageja on hagis väitnud, et pankrotivõlgnikul olid lepingulised suhted kostjaga, kostja ei ole lepinguliste suhete olemasolule vastu vaielnud. See tähendab, et pooled ei vaidle lepinguliste suhete olemasolus kui faktiväites. Sellises olukorras oli maakohtu ülesandeks kvalifitseerida võlgniku ja kostja õigussuhe ning seejärel hinnata, kas esinevad tagasivõitmise alused PankS § 110 – 113 kohaselt.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lepingulisi suhteid ei saa kvalifitseerida laenulepinguna, kuna hageja ei ole tõendanud VÕS § 396 lõikes 1 sätestatud laenusuhte olemasolu. Selles osas ei korda ringkonnakohus maakohtu põhjendusi. Samuti ei saa õigussuhet kvalifitseerida käsunduslepinguna (VÕS § 619) või maksekäsundi lepinguna (VÕS § 703 lg 1). Asjaolu, et kostja kvalifitseeris lepingulise suhte maksekäsundi lepinguna, ei ole kohtu jaoks siduv, kuna tegu on õiguse kohaldamisega.
10.Tegu ei ole maksekäsundi lepinguga, kuna tõendatud ei ole käsundi andmine kostjale ning käsundi täitmine. Esitatud maksekorraldused ei ole piisavaks tõendiks maksekäsundi lepingu tuvastamisel, kuna maksekäsundile ei viita ülekannete selgitused ning raha saamisel ja edasikandmisel puudub piisav ajaline seos. Võlgnikult kostjale tehtud 2. septembri 2016 ülekande (dtl 16) selgitusse on märgitud inglise keeles „credit“, mis ei viita maksekäsundi täitmisele. Samuti ei kinnita maksekäsundi täitmist raha Logcon Hortinorr AB-le ülekandmiseks 28. märtsist 2017 kuni 8. maini 2017 tehtud maksekorraldused (dtl 48-51). Nende maksekorralduste selgitusse on inglise keeles märgitud „assignment of a claim“, mis tõlkes tähendab nõude loovutamist. Nõude loovutamine ei ole seotud maksekäsundi lepinguliste kohustustega VÕS § 703 lg 1 järgi. Samuti väärib tähelepanu, et raha kanti kolmandale isikule edasi üle poole aasta hiljem, kui kostja sai võlgnikult raha. Eeltoodu viitab, et tegu ei olnud maksekäsundi lepinguga. Kostja ei ole tõendanud ega selgitanud, miks oli vaja makse teha kolmandale isikule füüsilise isiku kaudu, samuti ei ole kostja selgitanud, miks ta täitis maksekäsundi lepingust tulenevad kohustused pool aastat hiljem.
11.Ringkonnakohtu hinnangul sõlmis võlgnik kostjaga kinkelepingu, kuna kostjal ei olnud kohustust teha võlgnikule vastusooritust. See tähendab, et võlgniku soov oli kostjat tasuta rikastada. Selline õigussuhe on kvalifitseeritav VÕS § 295 lõike 1 järgi kinkelepinguna. Asjaolul, et kostja on hiljem samas summas raha edasi kandnud, ei ole kvalifitseerimisel tähendust, kuna kingisaaja on hiljem vaba saadud kinget käsutama.
12.Kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni (PankrS § 111 lg 1 p 1). Ajutine haldur määrati Viru Maakohtu 23. jaanuari 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-18582. Seega sõlmiti kinkeleping ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist (2. septembril 2016). Kuna kinkeleping on sõlmitud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse PankrS § 111 lõike 2 alusel, et kinkelepinguga kahjustati võlausaldajate huve.
Seega tuleb hagi PankrS § 109 lõike 1 ja PankrS 111 lg 1 p 1 alusel rahuldada ning kehtetuks tunnistada Logcon Eesti OÜ (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud kinkeleping, mille alusel maksis Logcon Eesti OÜ (pankrotis) kostjale 100 000 eurot 2. septembril 2016. Kuna ringkonnakohus tunnistas tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on kostja PankrS § 119 lõike 1 alusel kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu, mispärast mõistab ringkonnakohus kostjalt võlgniku pankrotivarasse välja 100 000 eurot.
13.VÕS § 113 lõike 1 alusel võib hageja nõuda kostjalt viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Hageja nõuab viivist alates ajast, mil saabus tähtaeg, mille andis hageja kostjale raha vabatahtlikuks tagastamiseks (03.07.2017). Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 28 909,59 eurot (03.07.2017 – 11.02.2021). Hageja taotlusel mõistab ringkonnakohus kooskõlas TsMS §-ga 367 kostjalt välja pankrotivara kasuks ka edasise viivise VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
14.Kuna hagi rahuldatakse, tuleb jätta menetluskulud TsMS § 161 lõike 1 alusel kostja kanda. Ringkonnakohus märgib, et hagis ei esinenud nõuete paljusust TsMS § 370 lõike 2 mõttes, kuna esitatud oli üks nõue, mida hageja põhjendas erinevate õiguslike alustega. See ei tee nõudeid TsMS § 370 lg 2 kohaselt alternatiivseteks. Seega ei arvesta ringkonnakohus menetluskulude jaotamisel asjaoluga, et ringkonnakohus ei lähtunud hageja esimesena ja teisena pakutud õiguslikust kvalifikatsioonist võlgniku ja kostja õigussuhtele (laenuleping, käsundusleping). Kuna maakohus ei määranud kindaks hageja menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
/digitaalselt allkirjastatud/
/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.