1.Tühistada Viru Maakohtu 7. märtsi 2018 määrus ning teha asjas uus määrus, millega rahuldada Irina Aleksanderssoni kaja ja taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-17826.
2.Saata tsiviilasi Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.
Jätta kaja esitamise ja menetluse taastamisega seotud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Irina Aleksanderssoni kanda.
5.Tagastada Alinea Õigusbüroo OÜ-le kaja esitamisel tasutud kautsjon 1100 (üks tuhat ükssada) eurot arveldusarvele EE481010220049878018. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule (TsMS § 417 lg 4).
ASJAOLUD
1.Logcon Eesti Osaühingu (pankrotis) pankrotihaldur Svetlana Pilden (hageja) esitas Irina Aleksanderssoni (kostja) vastu hagi tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ning 100 000 euro tagastamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Maakohus võttis hagi
29.novembri 2017 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 14 päeva jooksul pärast määruse kättesaamist.
2.Maakohus tegi 20. detsembril 2017 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi, tunnistas kehtetuks hageja poolt 2. septembril 2016 kostjale laenu summas 100 000 eurot väljamaksmise, mõistis kostjalt hageja pankrotivarasse 100 000 eurot ja 28. novembri 2017 seisuga sissenõutava viivise 3 243 eurot 84 senti. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks ka viivised edasiulatuvalt alates 29. novembrist 2017 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Kostja esitas 27. detsembril 2017 esialgse vastuse ja taotluse täiendava tähtaja andmiseks. Kostja ei tunnistanud täies ulatuses hagi, sest hagi ei ole põhjendatud. Kostja pöördus esindaja poole 18. detsembril 2017 ja kohus võimaldas kostja esindajal e-toimikuga tutvuda alates 22. detsembrist 2017. Kostja esindaja tutvus e-toimikuga
27.detsembril 2017. Kostja esitas 8. jaanuaril 2018 taotluse liita hagi tsiviilasjas nr 2-17-17826 ja hagi tsiviilasjas nr 2-17-17841 ühte menetlusse, kuna nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist ja lihtsustab menetlust.
4.Kostja esitas 28. detsembril 2017 maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja. Kostja palus kaja rahuldada ning taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-17826. Kostja leidis, et maakohus ei võinud teha tagaseljaotsust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-s 5 kehtestatud piirangu tõttu. Kostjale vastamiseks antud 14-päevane tähtaeg on liiga lühike, arvestades tsiviilasja hinda, tähendust kostjale ja keerukust. Kostja leidis, et üksnes hagihinda (üle 100 000 eurot) arvesse võttes tuleks kostjale anda rohkem aega hagile vastamiseks. Kuna kostja ei ole Eesti elanik ja ei valda eesti keelt, siis ei saanud ta kättesaadud dokumentide sisust aru. Kostja ei mõistnud, et teda kohustati vastama just määratud tähtaja jooksul. Samuti ei saanud kostja aru kohtu selgitusest hagile vastamata jätmise tagajärgede kohta. Kostja on Vene Föderatsiooni kodanik, kes alaliselt elab koos oma perega Rootsis. Kohus ei ole järginud TsMS § 394 lg 5 sätestatud tähtaega. Kostja arvates on maakohus rikkunud TsMS § 3161 lg-s 1 sätestatut.
Arvestades keelebarjääri ei või TsMS § 407 lg 1 ls-st 2 lähtudes ka lugeda, et kostja võttis omaks hageja esitatud faktilised väited. Viru Maakohtu menetluses oli samaaegselt kaks sarnast kohtuasja nr 2-17-17826 (käesolev asi) ja nr 2-17-17841 (Logcon Eesti Osaühingu (pankrotis) pankrotihaldur Svetlana Pildeni hagi Logcon Hortinorr AB vastu rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks). Viimases asjas oli kostja näidatud Logcon Hortinorr AB esindajaks. Mõlemad asjad on kohtu poolt võetud menetlusse üheaegselt samal päeval (29. novembril 2017). Mõlemates asjades sai kostja dokumendid kätte 5. detsembril 2017. Mõlemad asjad on teineteisega tihedalt seotud, nendel on peaaegu samad asjaolud, nõuded ja menetlusosalised. Teises asjas määras kohus hagile vastamiseks tähtaja 20 päeva. Kostja oli veendunud, et mõlemas asjas tuleb vastuse esitada
27.detsembriks 2017 (s.o mõlemal juhul oli vastamise tähtajaks 20 päeva). Kostja lepinguline esindaja võttis ühendust kohtuga, paludes mõlemates kohtuasjades juurdepääsu, mis oli antud
22.detsembril 2017. Kostjal on ka perekondlikud probleemid, mis on seotud abikaasa raske traumaga. Kohus ei võinud ka tagaseljaotsust teha, kuna hagi ese on vastuolus hagi põhjendustega. Hagi esemena on märgitud: tunnistada kehtetuks hageja poolt 2. septembril 2017 laenu väljamaksmine ning välja mõista kostjalt hageja pankrotivarasse 100 000 eurot. Hagi aluses on aga märgitud, et pankrotivõlgniku arvelduskontolt maksti kostjale välja 100 000 eurot
2.septembril 2016. Tagaseljaotsuses muutis kohus omal algatusel hagi eset ja tunnistas kehtetuks hageja poolt 2. septembril 2016 kostjale laenu summas 100 000 eurot väljamaksmise ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 100 000 eurot. Lisaks ei ole hagi kostja arvates vähemasti osaliselt õiguslikult põhjendatud, mistõttu seda ei saanuks tervikuna rahuldada ka sel põhjusel (TsMS § 407 lg 1). Kostja on seisukohal, et maakohus pidi jätma hagi käiguta ning kohustama hagejat tasuma ettenähtud riigilõivu või vähemalt mitte edastama hagi kostjale enne riigilõivu tasumist.
5.Hageja esitas kaja osas seisukoha, milles palus jätta kaja rahuldamata, menetlus taastamata ja menetluskulud kostja kanda.
MAAKOHTU SEISUKOHT
6.Viru Maakohus jättis 7. märtsi 2018 määrusega kaja Viru Maakohtu 20. detsembri 2017 kohtuotsusele (tagaseljaotsus) rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas taastamata. Maakohus arvas kostja poolt tasutud kautsjoni 1100 eurot riigituludesse Nõuete Arvestamise Programmi kaudu. Maakohtu põhjenduste kohaselt oli Viru Maakohtu 20. detsembri 2017 kohtuotsus (tagaseljaotsus) tehtud põhjusel, et kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt. Kohtumäärus hagi menetlusse võtmise kohta ning hagiavaldus koos lisadega oli kostjale kätte toimetatud
5.detsembril 2017 AET-i vahendusel (tl 25). Hagile vastamise tähtaeg möödus 19. detsembril 2017. Kostja vastust hagiavaldusele kohtu määratud tähtaja jooksul ei esitanud ega teatanud ka mõjuvast põhjusest vastuse esitamata jätmiseks; samuti ei esitanud kostja taotlust kohtu poolt määratud hagile vastamise tähtaja pikendamiseks. Viru Maakohus rahuldas 20. detsembri 2017 kohtuotsusega (tagaseljaotsusega) hagi. Kohtuotsus toimetati kostjale kätte AET-is
21.detsembril 2017. Kostja esitas kaja 28. detsembril 2017. Maakohus leidis, et kaja on esitatud tähtaegselt TsMS § 415 lg 2 alusel. Vastavalt rahvastikuregistri andmetele on kostja elukohaks märgitud alates 4. aprillist 2008 XXX Narva linn (tl 20). Rahvastikuregistri andmetel kuulub kostjale EV elamisõigus, viimati pikendatud 8. juunil 2016 ja kehtib kuni 8. juunini 2021, väljastatud on elamisloakaart. Kostja
poolt 18. detsembril 2017 väljastatud volikirjas on elukohaks märgitud ka XXX Narva linn (tl 31). Tsiviilõiguse üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 2 järgi võib isiku elukoht olla üheaegselt mitmes kohas. Igal elukohal on õiguslikult sama tähendus, nagu ainukesel elukohal. Isik võib elada vaheldumisi kord ühes, kord teises kohas (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. oktoobri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-05, p 24). Olukorras, kus isikul on mitu elukohta, loetakse, et igal elukohal on sama tähendus nagu elukohal, mis on ainuke. Kõikidest eelkirjeldatud andmetest nende kogumis maakohus järeldas, et kostja alaline elukoht (harilik viibimiskoht) asub Eestis. Maakohtu arvates oli kostja viide TsMS § 394 lg-le 5 ja §-le 3161 asjakohatu. Maakohtu arvates oli hagile vastamise tähtaeg 14 päeva kättetoimetamisest alates vastamiseks piisav. Kostja ei teatanud kohtule, et vajab vastamiseks pikemat tähtaega. Kostjale on menetlusse võtmise määruses teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Võttes arvesse, et kohtuotsuse on kostja kätte saanud 27. detsembril 2017 ning kaja oli esitatud eesti keeles juba
28.detsembril 2017, ei olnud eesti keel kohtu arvates kostja jaoks problemaatiline. Tutvudes menetlusse võtmise kohtumäärusega, pidi kostja lepingulise esindajale olema selge, milline tähtaeg ja millises tsiviilasjas oli määratud ning vajadusel esitama kohtule taotluse menetlustähtaja pikendamiseks. Maakohus leidis, et kostjal puudus mõjuv põhjus, mis takistanuks tal kohtule õigeaegselt vastamast või vastamise tähtaja pikendamist taotlemast. Kostja ei ole põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast. Maakohus leidis, et ilmne kirjaviga (02.09.2016 vs 02.09.2017) ei anna alust väita, et hagi ese on hagi alusega vastuolus. Maakohus leidis, et kostja vastuväide riigilõivu tasumise/mittetasumise osas ei ole kaja esitamisel asjakohane. Maakohus luges hagile vastamata jätmise tõttu TsMS § 407 lg 1 alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning kohtul puudus tagaseljaotsust tehes kohustus hinnata hageja tõendeid. Maakohus leidis, et andis kostjale hagile vastamiseks piisavalt aega, selgitas kostjale hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgi, kuid kostja ei esitanud vastust hagiavaldusele tähtaegselt. Tagaseljaotsuse tegemine oli seadusega lubatud ja hagi on õiguslikult põhjendatud ning puuduvad alused kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub Viru Maakohtu 7. märtsi 2018 määrus tühistada, rahuldada kaja ja taastada menetlus. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja tagastada menetluses tasutud tagatis. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostja alaline elukoht on Eestis. Tegemist on piiriülese vaidlusega. Kostja ei ole Eesti kodanik ega resident. Brüssel I bis määruse art 62 lg 1 kohaselt tuleb selleks, et määrata, kas isiku domitsiil (alaline elukoht) on konkreetses liikmesriigis, kohaldada vastava riigi siseriiklikke seadusi. Seega juhul, kui kohus soovib kindlaks teha, kas isiku domitsiil (alaline elukoht) asub Eestis, peab kohus tõepoolest lähtuma just Eesti TsÜS-ist ning selle tõlgenduspraktikast. Kui aga Eesti kohus soovib kindlaks teha, kas isiku domitsiil asub mõnes teises EL liikmesriigis, peaks kohus
Brüssel I bis määruse art 62 lg 2 kohaselt analüüsima vastava riigi materiaalõigust, mida maakohus aga ei teinud. Kostja lepingulisele esindajale väljastatud volikiri oli koostatud lepingulise esindaja sekretäri poolt, kes võttis kostja aadressiandmed hagilt. Volikirjas märgitud aadressiandmete alusel ei või igal juhul määrata kindlaks kostja harilikuks viibimiskohaks Eestit. Lisaks sellele ei põhjendanud kohus (vaatamata esitatud tõenditele), miks ta ei lugenud kostja harilikuks viibimiskohaks Rootsit.
8.Hageja palus jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tuleb määruskaebus rahuldada ja Viru Maakohtu 7. märtsi 2018 määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega rahuldab kaja ning taastab menetluse tsiviilasjas nr 2-17-17826. Tsiviilasi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks.
10.Ringkonnakohus leiab, et kaja rahuldamiseks on kostjal olemas TsMS § 415 lg 1 järgne mõjuv põhjus, mis takistas tal hagile õigel ajal vastamast, mille tõttu tuleb kaja rahuldada ja TsMS § 417 lg 2 alusel asjas menetlus taastada. TsMS § 422 lg-s 1 toodud mõjuva põhjuse loetelu ei ole ammendav. Mõjuvaks põhjuseks võib Riigikohtu praktika järgi olla ka igasugune muu takistav asjaolu, mis üldhinnangu järgi võis menetlusosaliselt mõistlikult oodatavat hoolsust järgides põhjustada hagile reageerimata jätmise (vt nt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-21-17, p 15.1).
11.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et puuduvad alused kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks, kuna kostja ei ole põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu, mis takistas tal hagiavaldusele tähtaegselt vastamast ning tähtaeg 14 päeva hagiavalduse kättetoimetamisest alates oli vastamiseks piisav. Asja materjalidest nähtub, et kostja ei oska eesti keelt, mille tõttu vajas ta esindajat, et kohtule vastata. Samuti ei ole maakohus selgeks teinud kostja alalist elukohta. Kostja elukohana on Eesti rahvastikuregistrisse kantud Narva (tl 20) ja Rootsis Vallentuna (tl 74) ning maakohtu vaidlustatud määruses puuduvad põhjendused selle kohta, miks ei ole võimalik lugeda kostja alaliseks elukohaks Rootsit. Riigikohus on leidnud, et minimaalne tähtaeg ei ole alati vastamiseks piisav, vastasel juhul poleks TsMS § 407 lg 5 p-l 1 sisu. Tähtaja määramisel tuleb arvestada asja hinda, mahukust ja tähendust kostjale, eeldatavaid takistusi vastamisel, vajadust võtta esindaja (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-21-17, p 14.2). Arvestades asjaolusid, et kostjal oli raskusi eestikeelsetest dokumenditest arusaamisega, hagile vastamiseks oli antud minimaalne tähtaeg, kuigi tsiviilasja hind on kõrge (111 243 eurot 84 senti) ja kostja alalise elukoha kohta puudusid täpsed andmed, leiab ringkonnakohus, et kostjal oli mõjuv põhjus, miks ta kohtule tähtaegselt ei vastanud. Seetõttu tuleb kaja rahuldada ja menetlus TsMS § 417 lg 2 alusel taastada.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et mõjuvaks põhjuseks kaja rahuldamiseks ei ole kostja poolt esitatud väited, et hagi ese on hagi alusega vastuolus, hageja pole väidetavalt tasunud riigilõivu ja kostja perekondlikud probleemid. Ringkonnakohus nõustub nende väidete osas maakohtu selgitustega ja ei hakka neid kordama.
13.TsMS § 149 lg 5 järgi tuleb Alinea Õigusbüroo OÜ-le tagastada kaja esitamisel tasutud kautsjon 1100 eurot. Muud menetluskulud jäävad TsMS § 169 lg 2 alusel kostja kanda.
14.TsMS § 417 lg 4 järgi ei kuulu määrus edasikaebamisele Riigikohtule.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.