lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-14301/9

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 11.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-14301/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1288
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Määruse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2021.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-14301

Tsiviilasi

XXXi (XXX), XXXi (XXX) hagi XXXi (XXX) vastu ühisomandi lõpetamise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja I: XXX (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX) Hageja II: XXX (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX) Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ott Lepmets (e-post [email protected]) Kostja: XXX (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada XXXi (XXX), XXXi (XXX) ja XXXi (XXX) vahel 04.01.2021.a sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1 XXX, XXX ja XXX kohustuvad müüma ühisomandis oleva kinnisasja asukohaga XXX, Harju maakond, registriosa numbriga XXX(edaspidi kinnisasi või kinnistu) ning seeläbi ühisomandi lõpetama. Müügisummast saadud tulem jaotatakse poolte vahel järgnevalt: 50%-i XXXile, 30%-i XXXile ja 20%-i XXXile. 1.2 Pooled müüvad kinnistut tavamüügi korras alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest kuni 2021. a detsembrikuu lõpuni. Kinnistu alghind tavamüügi korras on 275 000 eurot. Alghinda vähendatakse iga kuu lõpus 2 500 euro võrra. Kui kinnistut ei ole müüdud enne 2021. a detsembrit, siis detsembrikuu alguses määratakse kinnistu müügihinnaks 245 000 eurot. 1.3 Müügiprotsessi viib läbi, s.h tutvustab kinnistut ostuhuvilistele, poolte ühiselt valitud kinnisvaramaakler. Kui pooled maakleri osas ühist kokkulepet ei saavuta, siis loevad pooled kinnistu tavamüügi lõppenuks ja kinnistu müüb avalikul enampakkumisel kohtutäitur käesolevas kompromissis nimetatud tingimustel. Kinnisvaramaakleri teenustasud tasutakse poolte poolt võrdselt. 1.4 Kui kinnistut ei müüda 2021. a detsembrikuu jooksul tavamüügi korras, siis toimub kinnistu võõrandamine kohtutäituri poolt läbiviidaval avalikul enampakkumisel alghinnaga 240 000 eurot. Pooled valivad sobiva kohtutäituri kokkuleppel. Kui pooled ei jõua kohtutäituri valikul ühisele kokkuleppele, siis müüakse kinnistu kohtutäitur Elin Vilippus poolt läbiviidaval enampakkumisel. Pooltel on kohustus abistada kohtutäiturit müügiprotsessi läbiviimisel, kui see osutub vajalikuks. Eelnimetatud avaliku

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

enampakkumise läbiviimist ei saa nõuda, kui hiljemalt 2021. a detsembrikuu jooksul sõlmitakse kinnisasja notariaalne müügileping ja asjaõigusleping. 1.5 Kui kinnistut ei õnnestu avalikul enampakkumisel müüa vähemalt kompromissi p-s 4 nimetatud alghinnaga, siis vähendatakse kinnistu alghinda igal järgneval enampakkumisel 2%-i, kuni leitakse vähemalt alghinnaga ostja. 1.6 Enampakkumisega seotud kulud lahutatakse kinnistu müügisummast ning saadud tulem jaotatakse poolte vahel järgnevalt: 50%-i XXXile, 30%-i XXXile ja 20%-i XXXile. 1.7 Poolel on igal ajal kuni müügilepingu sõlmimiseni õigus osta kinnistu enda ainuomandisse, tasudes teistele pooltele tavamüügi või avalikus enampakkumises väljakujunenud hinnast osa vastavalt käesoleva kompromissi müügihinna jaotusele, so 50%-i XXXile, 30%-i XXXile ja 20%-i XXXile. Pool kohustub sellest teisi teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui mitu poolt soovivad kinnistut enda ainuomandisse müüakse kinnistu poolele, kes nõustub omavahelises enampakkumises tasuma kõrgeima hinna. Pooltel on õigus müüa kinnistu ühele poolele ka omavahelises kokkuleppes saavutatud hinnaga. 1.8 Pooled lepivad kokku, et alates kinnistu müügiprotsessi alustamise hetkest kuni kinnistu müügini on kinnistul lubatud üksnes hooldustööd ja hädavajaliku remonttööd kinnistu säilitamiseks. Kinnistu või sellel asuva hoone päraldised ning kinnistuga püsivalt ühendatud viljad peavad säilima müügiprotsessi ajal tervenisti. Poolte ühise vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppe alusel võivad pooled otsustada teisiti kui eespool nimetatu. 1.9 Pooled kohustuvad alates kinnistu müügiprotsessi alustamise hetkest teostama kinnistul vajalikud hooldus-ja heakorratööd. Samuti kohustub XXX tagama kinnistul asuva elamu teisel korrusel ning XXX ja XXX esimesel korrusel mõistliku temperatuuri so vähemalt 18 kraadi. 1.10 Pooled lepivad kokku, et XXX vastutab poolte omavahelises suhtes 100%-i ulatuses kogu kahju eest, mis võib tekkida pooltele tulenevalt asjaolust, et XXX-i poolt kinnisasjal teostatud ehitustöödele ei ole antud seadusega nõutavaid projekteerimistingimusi, ehitusluba ega kasutusluba, või asjaolust, et XXX-i teostatud ehitustööd ei vasta muul viisil seaduse nõuetele. Nimetatud kahju võib esineda eelkõige järgneval kujul: ehitusseadustiku alusel väärteomenetluses määratavad trahvid, ettekirjutuste täitmisega kaasnevad ehituskulud, ehitise seaduse nõuetega vastavusse viimiseks vajalike lubade taotlemise kulud, ettekirjutuste täitmata jätmisega kaasnev sunniraha. Juhul, kui kinnisasja ostja nõuab pooltelt nimetatud ehitustöödest tuleneva puuduse tõttu kahju hüvitamist, hinna alandamist või kasutab mistahes muud rahaliselt hinnatavat õiguskaitsevahendit, siis hüvitab selle summa XXX ainuisikuliselt. Eelmises lauses nimetatu kehtib vaid juhul, kui ostja nõue loetakse poolte kokkuleppel põhjendatuks või kui ostja nõude olemasolu tuvastatakse kohtuotsusega. 1.11 Pooled on kohustatud tegema vastavasisulised tahteavaldused kompromissi p-des 1-10 nimetatud toimingute tegemiseks. Pool võib selleks nõuda teis(t)e pool(t)e tahteavalduse asendamist kohtulahendiga TsÜS § 68 lg 5 mõttes.

2.TsMS § 462 lg 2 alusel kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel asendada poolte nimed tähemärkidega ning mitte avalikustada poolte isikukoode.
3.Poolte menetluskulud jätta poole endi kanda.
4.Tagastada hagejatele TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel seoses kompromissi sõlmimisega pool riigilõivust, s.o 150,00 eurot, XXX-i arvelduskontole nr XXX.
5.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-14301.
6.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu menetluses on XXXi (XXX), XXXi (XXX) hagi XXXi (XXX) vastu ühisomandi lõpetamise nõudes.
2.04.01.2021.a esitasid pooled kohtule mõlema poole allkirjastatud kompromisslepingu ning paluvad kohtul esitatud kompromisskokkulepe kohtumäärusega kinnitada. Pooled paluvad kinnitada kohtulik kompromiss ja lõpetada menetlus asjas nr 2-20-14301 ilma istungit pidamata. Pooled kinnitavad, et on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 430 ja § 432 sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest ja soovivad kompromissi kinnitamist kohtu poolt. Pooled välistavad TsMS § 661 lõike 4 mõttes kompromissi kinnitava ja tsiviilasjas nr 2-20-14301 menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 4511 lg 1 kohaselt, kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus.
4.Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
5.Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.
6.Pooled on kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale kaebeõiguse esitamise õigusest.
7.Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
8.Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
9.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude kandmises kokku leppinud selliselt, et poole kompromissis nimetamata kulud jäävad poolte endi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kompromissis kajastamata poolte menetluskulud poolte endi kanda.
10.Hagejad on palunud hagiavalduse esitamisel tasutud poole riigilõivu tagastamist. Seega tuleb hagejatele tagastada vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150,00 eurot, XXX-i arvelduskontole nr XXX.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja