Avaldaja (võlgnik): J T (isikukood XXX) Usaldusisik: Andres Julle Võlausaldajad: 1) B I OÜ (registrikood XXX) 2) B AS (registrikood XXX) 3) A F G OÜ (registrikood XXX) 4) Kohtutäitur A K 5) Kohtutäitur T A
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada J T maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks.
2.Kinnitada J T esitatud võlgade ümberkujundamiskava järgmiselt: Võlausaldaja
Kohustuse täitmiseks tehtavate osamaksete arv ja suurus 47×21,05 € 1×21,22 € 47×81,19 € 1×81,57 € 47×140,42 € 1×140,81 € 47×51,76 € 1×51,85 € 47×23,40 € 1×23,74 €
Kohustuse täitmise ulatus (eurodes)
Kohustuse täitmise ulatus/põhikohus tuse täitmise ulatus %-des
1010,57
100%/100%
3897,50
100%/100%
6740,55
100%/100%
2484,57
100%/100%
1123,54
100%/100%
Kohtutäitur T A
223,00
0,00
223,002
KOKKU:
14 765,82
713,91
15 479,73
47×4,64 € 1×4,92 €
223,00
100%/100%
15 479,73
Kohustuse liigi selgitus: 1- võlanõue, 2- täitekulu.
3.Kohustada J T-d tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse 10. oktoobril 2025 ning edaspidi iga kuu 10. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles märgitud tingimustel.
Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik Andres Julle.
5.Kohustada J T-d esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 10. oktoobriks 2026 ning edaspidi iga aasta 10. oktoobriks kuni kava täitmiseni, mille usaldusisik edastab ka kohtule.
6.Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruande J T võlgade ümberkujundamise kohta menetluse lõpuks.
7.Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud J T kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.
Määrata J T usaldusisiku Andres Julle tasuks 886 eurot.
9.Usaldusisiku tasu 886 eurot maksta välja kohtu deposiidist KesKes Consulting OÜ (registrikood 14632778, pangakonto nr XXX SEB Pank AS), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
10.Tühistada Viru Maakohtu 15. aprilli 2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-4975 kohaldatud abinõu, millega peatati J T vara suhtes sundtäitmine.
11.Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks usaldusisikule.
12.Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
13.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
2
1.J T (avaldaja, võlgnik) esitas 31. märtsil 2025 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud 2015. aastal. Võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav. Võlgniku sissetulekud on 1152 eurot kuus (töötasu, lapsetoetus ja elatis). Võlgniku väljaminekud on 936 eurot kuus. Võlgnikule kuulub sõiduk Škoda Octavia (registrimärk XXX), mille hinnanguline väärtus on 500 eurot. Samuti kuulub võlgnikule kaks kinnisasja asukohaga XXX (hinnanguline väärtus 22 500 eurot ja XXX (hinnanguline väärtus 30 000 eurot) XXX Võlgnikul on kohustusi kokku 29 994,04 eurot.
2.Maakohus võttis maksejõuetusavalduse 15. aprilli 2025 määrusega menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks Andres Julle (usaldusisik) ja peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.Usaldusisiku 8. mai 2025 hinnangu kohaselt on võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiv võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgnikule kuulub kaks kinnisasja koguväärtusega hinnanguliselt 52 500 eurot. Mõlemad on koormatud keelumärkega ning XXX kinnistul lasub 36 044 euro suurune hüpoteek E HLÜ kasuks. Lisaks omab võlgnik sõiduautot Škoda Octavia (2001), väärtusega 500 eurot. Täiendav vara, investeeringud ega nõuded puuduvad. Igakuised sissetulekud (töötasu, elatis ja toetus) on keskmiselt 1177 eurot, samas kui püsikulud ulatuvad 1002 euroni. Võlakoormus ületab selgelt sissetulekuvõimekust ning võlgnik ei ole suuteline oma kohustusi tähtaegselt teenindama. Makseraskused on peamiselt seotud mitmete väikelaenude ja tarbimislaenude kuhjumisega. Suure osa igakuistest kuludest moodustavad eluasemekulud, laenumaksed ja lapsega seotud väljaminekud. Täiendavalt suurendavad koormust kohtutäiturite täitemenetluse kulud. Võlgniku enda selgituse kohaselt tekkisid suuremad võlakohustused olukorras, kus ta võttis laene oma õe palvel ja andis laenurahad edasi talle. Õde ei täitnud laenumaksekohustusi, mistõttu on võlgade tagasimaksmise kohustus langenud täielikult võlgnikule. Seda võib käsitleda kolmanda isiku eest võetud võlakohustuste realiseerumisena. Võlgniku stabiilne sissetulek võimaldab täita kohustusi ümberkujundatud tingimustel. Kavast jääksid välja P G OÜ ja E HLÜ hüpoteegiga tagatud laen. Võlgade ümberkujundamine võimaldab jätkata võlgnikul eluaseme säilitamist ja maksevõime taastamist.
4.Maakohus määras 28. mai 2025 määrusega usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidi suuruseks 886 eurot. Võlgnik on tasunud nõutud deposiidi
5.Maakohus algatas 14. juuli 2025 määrusega võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse ning määras kava esitamise tähtajaks 11. september 2025.
6.Usaldusisik esitas 14. augustil 2025 (täpsustatud 27. augustil 2025) kohtule kinnitamiseks võlgade ümberkujundamiskava (kava).
6.1.Kava kohaselt taotleb võlgnik rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise pikendamise ja osadena täitmise teel. Ümberkujundamisele kuuluvad kohustused on kokku 15 3
479,73 eurot. Ümberkujundamisele kuuluva B I OÜ, B AS-i, A F G OÜ, kohtutäitur A K ja kohtutäitur T A nõuded. Kava sisaldab vaid neid võlgasid, mille puhul võlgnik ei ole suutnud täita seniseid kohustusi, ja mille tasumine uutel tingimustel on kooskõlas tema maksevõimega.
6.2.Võlgnik soovib enda võlad ümber kujundada, et ületada makseraskused ning vältida pankrotimenetlust (säilitada vara).
6.3.Kaks nõuet (võlausaldajad E HLÜ ja P G OÜ) on jäänud kava väliseks, kuna nende teenindamine toimub olemasolevate vahendite arvelt ja nende puhul ei ole vajalik ümberkujundamine (nt elukohaga seotud hüpoteegiga tagatud laen). See tagab, et ümberkujundamiskava täitmine ei sea ohtu võlgniku eluaset.
6.4.Kava koostamisel on arvesse võetud võlausaldajate seisukohad. Usaldusisik edastas võlausaldajatele kava 28. juulil 2025. 1) B AS nõustus ümberkujundamiskavaga. 2) B I OÜ oli nõus kavas pakutud võla ümberkujundamise tingimustega. 3) Kohtutäitur T A nõustus kava ja selle tingimustega, kuid täpsustas nõuet seoses käibemaksu tõusuga – lõppsummaks on 223 eurot, mida võib tasuda 48 kuu jooksul. Tähtajaks ei esitanud seisukohta kohtutäitur A K (kinnitas kava kättesaamist) ja A F G OÜ.
7.Usaldusisiku hinnangul on kavas kirjeldatud viisil võlgniku võlgade ümberkujundamine võimalik.
8.Usaldusisik esitas palub määrata enda tasuks kokku tasu 886 eurot (käibemaksuta). Usaldusisik palub kanda tasu KesKes Consulting OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Taotluste kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmisele 10 tundi (tunnitasuga 88,60 eurot käibemaksuta).
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada.
10.Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik kohtule FIMS § 20 lg 1 järgi võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Lisaks edastab usaldusisik võlausaldajate seisukohad võlgade ümberkujundamise kohta koos ümberkujundamiskavaga kohtule (FIMS § 24 lg 3).
11.FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud 4
vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui: 1) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega; 2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline; 3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta; 4) võlgnik rikub teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust; 5) ettevõtte ümberkujundamise taotluse puhul ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast ümberkujundamist tõenäoliselt võimalik.
12.Praegusel juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud või tuleb FIMS § 24 lg 2 järgi nõustunuks lugeda kõik võlausaldajad. Kohus nõustub usaldusisikuga, et kuivõrd võlausaldajad A F G OÜ ja kohtutäitur A K ei ole usaldusisikule tähtaja jooksul seisukohta esitanud, tuleb lugeda, et nad on nõude suurusega nõustunud (FIMS § 25 lg 1). Teised võlausaldajad on kavaga nõustunud. Seega on kava ja nõuetega nõustunud kõik viis võlausaldajat, kelle nõuded on kokku 100%.
13.Eelnevat arvestades tuleb kohtul võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseks kontrollida, kas usaldusisik on kohtule esitanud FIMS § 20 lg-s 1 ja § 24 lg-s 3 sätestatud nõuetekohased dokumendid ning kas esineb FIMS § 27 lg-s 1 nimetatud aluseid.
13.1.Usaldusisik esitas 14. augustil 2025 kinnitamiseks kava (täpsustatud 27. augustil 2025). Koos kavaga on usaldusisik esitanud kohtule mh FIMS § 24 lg-s 3 nõutud võlausaldajate seisukohad.
13.2.Kava vastab FIMS § 20 lg-s 1 sätestatud nõuetele.
14.Kavas on märgitud, milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse (FIMS § 20 lg 1 p 1). Võlgnikul on pandiga tagamata nõudeid, mida ta ei suuda teenindada viie võlausaldaja ees kokku 15 479,73 eurot. Usaldusisik on kohustuste tuvastamisel hinnanud nende tõendatust ja õiguspärasust (FIMS § 20 lg 3). Võlgnik on kavaga taotlenud FIMS § 21 lg 1 alusel kavaga kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise ja osadena täitmise teel. Eelviidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Järelikult on võimalik samaaegselt kasutada mitut abinõud. Kohtu arvates on praeguses asjas valitud abinõud võlgnikul tekkinud makseraskuste ületamiseks õiglased ja sobivad, võttes arvesse võlgniku sissetuleku suuruse, talle kuuluva vara väärtuse ja selle säilitamise soovi ning ühtlasi võlausaldajate õigustatud huvisid ja õigusi nõude rahuldamisel. Võlgniku pankroti korral muutuksid sissenõutavaks kõik võlgniku kohustused kokku 36 081,85 eurot ning võlgnik jääks pankrotimenetluse korral ilma enda kinnisasjadest, millest 5
üks on võlgniku ja tema alaealise lapse eluasemeks ja teine tema isa eluasemeks. Samas võimaldab võlgniku sissetulek tasuda kõik kohustused 100% ulatuses osamaksetega.
14.Kavas on märgitud ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg 48 kuud ehk 4 aastat (FIMS § 20 lg 1 p 2).
15.Võlgnik võttis laene, mida ta ei suutnud hiljem teenindada oma õele (st kandis laenuraha edasi õele), kes lubas laenud tagastada, kuid seda ei teinud. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamisega ületada sellest tekkinud makseraskused ning vältida pankrotimenetlust. Kohtu arvates on kavas esile toodud asjaolud, mis annavad alust arvata, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida (FIMS § 20 lg 1 p 3). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et võlgnik ei suuda kava igakuiselt täita. Usaldusisiku seisukoha kohaselt on võlgniku igakuine sissetulek ca 1177 eurot (töötasu, elatis, lapsetoetus). Usaldusisiku kinnituse järgi tasub võlgnik kava raames enda sissetulekutest igakuiselt ca 322,46 eurot, seejuures jääb võlgniku igapäevasteks kuludeks ja kavast välja jäävate võlausaldajate ees kohustuste kandmiseks ca 852,61 eurot. Võlgniku istungil antud kinnitusel aitavad teda kava täitmisel ka lähedased. Arvestades eelnimetatud asjaolusid, suudab võlgnik kohtu arvates kavas näidatud võlausaldajate nõudeid igakuiselt täita. Seeläbi on võlgnikul võimalik püsivat maksejõuetust vältida.
16.Kohtu hinnangul on täidetud FIMS § 26 lg 2 alused kava kinnitamiseks ning kohus kinnitab kava.
17.Kohtu arvates puuduvad FIMS § 27 lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava kinnitamiseks.
17.1.Võlgnik on makseraskustes, kuna ta ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate nõudeid nende poolt nõutud ulatuses ning tema suhtes on algatatud täitemenetlused. Makseraskused ei ole seejuures ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta. Kohtu ette ei ole toodud ka asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et makseraskused on ületatavad võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Seega ei esine FIMS § 27 lg 1 p-s 1 nimetatud asjaolusid.
17.2.Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgniku sissetulekuid arvestades tõenäoline (FIMS § 27 lg 1 p 2).
17.3.Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta või rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (FIMS § 27 lg 1 p-d 3 ja 4).
17.4.Eelmärgitut arvestades leiab kohus, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada, arvestades nii võlgniku kui võlausaldajate huve. FIMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. 6
18.FIMS § 16 lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu 15. aprilli 2025 määrusega käesolevas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
19.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1). Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel (FIMS § 35 lg 2). Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule ka aruande (FIMS § 35 lg 4).
20.FIMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. FIMS § 35 lg 3 järgi esitab võlgnik iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 10. oktoobriks 2026 ning edaspidi iga aasta 10. oktoobriks kuni kava täitmiseni. Aruande edastab usaldusisik kohtule.
21.Kohus lisab, et tühistab kava FIMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.
22.Usaldusisik palub määrata enda tasuks 886 eurot (10 tunni eest tunnitasuga 88,60 eurot).
22.1.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. 7
22.2.Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 88,60 eurot on põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa FIMS § 54 lg-s 5 ettenähtud tunnitasu ülemmäära. Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud ajakulu oma ülesannete täitmiseks 10 tunni ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused ja vara, kontrollinud nõuete põhjendatust, teinud selleks erinevaid päringuid, suhelnud menetlusosalistega võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, hinnanud võlausaldajate nõudeid, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad, samuti tulemusliku võlgade ümberkujundamise kava, millega on kõik võlausaldajaid nõustunud. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 886 eurot, s.o (10 h × 88,60 eurot).
22.3.Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 886 eurot. Usaldusisiku tasu (886 eurot) tuleb seega hüvitada võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel KesKes Consulting OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kohus jätab FIMS § 8 lg 3 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.