lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-17938/5

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-17938/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
10.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1294
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-17938

Tsiviilasi

Leonid Sergejevi avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Leonid Sergejevi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Leonid Sergejev (isikukood:

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2021 määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada Leonid Sergejevi taotlus menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja vabastada Leonid Sergejev riigilõivu tasumisest pankrotiavalduse esitamisel täies ulatuses summas 10 eurot.
2.Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 191 lg 1 teine lause).

ASJAOLUD

1.Leonid Sergejev (avaldaja) esitas 3. detsembril 2020 Tartu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldaja palus menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Avalduse kohaselt viibib avaldaja X-is. Avaldaja võlgnevused koosnevad erinevatest täitemenetlustest kogusummas 8237 eurot. Avaldajal puudub vara, mille arvel nõudeid rahuldada. Võlgnik selgitas, et ta on terve elu olnud vanglas, vabaduses viibinud üksnes 9 kuud. Lähedased isikud avaldajal puuduvad, kuna on üles kasvanud lastekodus. Eesti Töötukassa 17. mai 2019 otsusega on tuvastatud avaldajal puuduv töövõime (periood 23. aprill 2019 kuni 22. aprill 2021). Avaldajale on võimaldatud vanglas tööd koristajana, esitatud on vabakasutuskonto väljavõte perioodi 1. november 2020 – 30. november 2020 eest.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

MAAKOHTU LAHEND

2.Tartu Maakohus jättis 20. jaanuari 2021 määrusega menetlusabi taotluse rahuldamata ja pankrotiavalduse käiguta ning andis riigilõivu 10 eurot tasumiseks aega kuni 14 päeva määruse jõustumisest alates. Tartu Maakohus jättis 28. detsembri 2020 määrusega menetlusabi taotluse käiguta ning andis tähtaja majandusliku seisundi kohta andmete esitamiseks. Kohus hoiatas, et kui avalduse esitaja tähtpäevaks puudusi ei kõrvalda, ei määra kohus menetlusabi andmist ulatuses, mis ei ole põhistatud. Määrus on avaldajale kätte toimetatud isiklikult 29. detsembril 2020, seega oli puuduste kõrvaldamise tähtaeg 13. jaanuar 2021. Nimetatud tähtajaks ei ole maakohtu poolt nõutud andmeid avaldaja esitanud. Maakohus jättis TsMS § 186 lg 6 alusel rahuldamata taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt tuleb avaldaja avaldus jätta käiguta ja anda avaldajale tähtaeg riigilõivu 10 eurot tasumiseks. TsMS § 3401 lg 2 sätestab, et kui kohtu antud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist menetlusabi andmata jätmise osas. Avaldaja esitas koos määruskaebusega enda vabakasutuskonto väljavõtte perioodi 1. juuni 2020 – 27. jaanuar 2021 eest. Avaldaja märkis, et tema teenitud summast arvestatakse maha 70% ja alles jääb väga väike summa, mis kulub pesemisasjade ostmiseks. 27. jaanuari 2021 seisuga on avaldajal vabasid vahendeid 6 eurot ja 1 sent.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja teha uus määrus, millega avaldaja taotlus menetlusabi saamiseks rahuldada. Määruskaebus tuleb rahuldada.
5.TsMS § 180 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest, või määrata, et isik võib tasuda riigilõivu osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Taotlejale antakse TsMS § 181 lg 1 järgi menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale.
6.TsMS § 185 sätestab nõuded menetlusabi taotluse esitamiseks, mh milliseid andmeid tuleb menetlusabi taotlejal kohtule esitada. TsMS § 185 lg 1 p-de 1-3 kohaselt märgitakse taotluses menetlus, milleks menetlusabi taotletakse, kellena taotluse esitaja menetluses osaleb või soovib osaleda ja milliseid avaldusi või taotlusi tahab esitada ning millel taotluse esitaja nõue või vastuväide põhineb. TsMS § 185 lg 2 kohaselt lisab taotleja taotlusele allkirjastatud teatise enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta (perekonnasuhted, elukutse, vara, sissetulek ja kohustused) ning võimaluse korral ka muud dokumendid, mis seda seisundit tõendavad. TsMS § 186 lg 5 kohaselt võib kohus menetlusabi taotlejalt nõuda esitatud andmete põhistamist või täiendavate dokumentide ja andmete esitamist.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on menetlusabi taotluse rahuldamata jätmisel tuginenud põhjendamatult TsMS § 186 lg-le 6. Taotleja esitas koos pankrotiavaldusega andmed enda majandusliku seisundi kohta, sh Eesti Töötukassa 17. mai 2019 otsuse nr X, Sotsiaalkindlustusameti teatise puude määramise kohta ja vabakasutuskonto väljavõtte perioodi 2. november 2020 kuni 30. november 2020 eest. Kuigi vajaduse korral saab kohus TsMS § 186 lg 5 kohaselt pöörduda taotleja enda poole tema majandusliku olukorra selgitamiseks ning taotleja on kohustatud kohtu nõudmisel esitama täiendavaid andmeid mh varalise seisundi, talle kuuluva kinnisvara, sissetulekute, muu vara ning kohustuste kohta, siis seadusest tulenevat kohustust taotlejal kõigi füüsilise isiku menetlusabi taotluse ning teatise taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta avaldatud andmete tõendamiseks ei ole. Taotlejal tuleks esitada kohtule tõendid, millele tal on juurdepääs (TsMS § 185 lg 2). Ringkonnakohus märgib, et menetlusabi taotluse lahendamiseks on kohtul õigus ka ise koguda menetlusabi taotlust täpsustavaid andmeid. Nimelt võib kohus TsMS § 186 lg 5 kohaselt nõuda teistelt isikutelt või asutustelt, sh krediidiasutustelt, teavet taotleja majandusliku seisundi või maksevõime kohta. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks menetlusabi taotluse lahendamiseks teinud ise toiminguid taotleja majandusliku seisundi kohta andmete teadasaamiseks. Ringkonnakohus leiab, et üldjuhul ei saa asjaolu, et menetlusabi taotleja jätab esitamata tõendi, mida kohus saaks ise koguda, olla põhjuseks TsMS § 186 lg 6 kohaselt menetlusabi taotluse rahuldamata jätmiseks. Lisaks ei nähtu vaidlustatud määruse põhjendustest, et maakohus oleks kahelnud menetlusabi taotluses esitatud andmete õiguses. Seega ei selgu asja materjalidest asjaolusid, mis ei võimaldanud maakohtul lahendada menetlusabi taotlust TsMS § 185 lg 2 kohases teatises taotleja esitatud andmete ja selgituste pinnalt.
8.Järgmisena analüüsib ringkonnakohus, kas esines TsMS § 182 lg 2 kohane alus taotlejale menetlusabi andmata jätmiseks.
8.1.TsMS § 182 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile ning menetlusabi taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude.
8.2.Taotleja on esitanud avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. RLS § 59 lg 8 kohaselt võlgniku, tema surma korral pärandvara suhtes pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja pankrotiavalduse, füüsilise isiku võlgade ümberkujundamise avalduse või töötaja poolt tööandja vastu pankrotiavalduse esitamisel tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tasutakse riigilõivu 10 eurot. Seega taotleb taotleja menetlusabi riigilõivu maksmiseks summas 10 eurot. Menetlusabi taotluse kohaselt on taotleja kinnipeetav X-is. Taotleja on vabaduses viibinud ainult 9 kuud. Taotleja töötab aeg-ajalt koristajana ja saab selle eest väikest tasu, kuid pärast mahaarvamisi on tema töötasu väga väike ja see summa kulub pesemisvahendite (esmatarbekaupade) ostmisele. X vabakasutuskonto väljavõtte kohaselt on taotleja konto vaba jääk
27.jaanuari 2021 seisuga 6 eurot ja 1 sent. Kinnistusraamatu ja äriregistri andmetel puudub taotlejal kinnisvara ning seos äritegevusega. Seega taotlejal ei ole sissetulekuid, mis võimaldaksid riigilõivu tasuda. Ringkonnakohus leiab, et esitatud majandusliku seisundi andmete põhjal on põhjendatud vabastada avaldaja riigilõivu tasumisest pankrotiavalduse esitamisel. Avaldajal puuduvad säästud või muud rahalised vahendid 10 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Avaldaja peab arvestama, et riigilõivu tasumisest vabastamine tagab vaid kohtusse pöördumise õiguse. Menetluskulud kannab see menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti ka siis, kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks (TsMS § 190 lg 2).
9.TsMS § 191 lg 1 teine lause ei võimalda esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust Riigikohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja