Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

KOHTU SEISUKOHT

Hageja soovib, et XXX hüvitaks talle kahju, mis tekkis seetõttu, et hagejal ei olnud võimalik vangla eluosakonna piirides vabalt liikuda päevas selleks ettenähtud aja jooksul. Maakohtud vaatavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 11 järgi esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Tsiviilasi on TsMS § 1 kohaselt eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtu pädevuses on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohtu pädevuse määramiseks tuleb seega tuvastada, kas kinnipeetava

vanglasisese liikumise üle otsustamisel tekib kinnipeetava ja vangla vahel eraõiguslik või avalik-õiguslik suhe. Vangla on vangistusseaduse (VangS) § 105 lg 1 järgi Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse ja eelvangistuse täideviimine vangistusseaduses sätestatud korras. Vangistust viib VangS § 1051 lg 1 järgi täide vanglateenistus. Kinnipeetav, välja arvatud avavanglas või avavanglaosakonnas viibiv kinnipeetav, ei ole Justiitsministri 30. novembri 2000 määruse nr 72 vangla sisekorraeeskiri (edaspidi: vangla sisekorraeeskiri) § 8 lg 1 kohustatud viibima kambris, kui ta on hõivatud taasühiskonnastava tegevusega. Väljaspool kambrit oma osakonna piires võib kinnipeetav liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal. Oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi. Taasühiskonnastava tegevusega hõivatud kinnipeetaval võib vangla sisekorraeeskirja § 8 lg 11 järgi oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega olla vähem kui neli tundi päevas. Sellisel juhul peab sellist ettenähtud vaba aega nädalas olema keskmiselt vähemalt neli tundi päeva kohta. Kinnipeetava päevakava ja vaba aja veetmise võimalused sätestatakse VangS § 105 lg 21 p 2 ja 4 järgi ka vangla kodukorras. Vangla kodukorra kinnitab VangS § 105 lg 3 järgi vangla direktor. Kinnipeetava vanglasisest liikumist, sh kinnipeetavale vaba aja andmist, saavad eeltoodust tulenevalt lubada või piirata vanglateenistuse ametnikud. Eraõiguslik isik ei saa seda teha. Kinnipeetava vanglasisese liikumise lubamisel või piiramisel tekib kinnipeetava ja vangla vahel seega alluvussuhe, milles vanglateenistuse ametnik ehk avaliku võimu kandja teostab avalikku võimu. Vanglateenistuse ametnik teostab kinnipeetava vanglasisese liikumise üle otsustamisel avalikku võimu avalik-õiguslike normide, so vangla sisekorraeeskirja § 8 lg 1 ja 11 ning vangla kodukorra alusel. Tegemist on seega avalik-õigusliku suhtega, millest tulenevad vaidlused kuuluvad HKMS § 4 lg 1 järgi lahendamisele halduskohtus. Kahju, mis tekkis seetõttu, et hageja ei saanud vanglas piisavalt liikuda, tuleneb seega avalik-õiguslikust suhtest. Avalik-õiguslikust suhtest tulenevat kahju hüvitamise nõuet tuleb riigivastutuse seaduse § 7 ja § 17 lg 1 ning VangS § 11 lg 8 järgi arutada haldus-, mitte maakohtus. XXX viitas oma 5. jaanuari 2021 vastuses samuti, et kahju hüvitise saamiseks tuleb pöörduda halduskohtu poole. Tartu Maakohus ei ole pädev kohus. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata. Hagejal tuleb oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtu poole. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.