Muud › Muud hagiasjad

2-25-9903 tingimusteta ja tagasivõtmatult kõigist nõuetest, vastuväidetest ja õigustest kostja vastu, mida käesolevas lepingus ei ole sõnaselgelt nimetatud.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu ühe (1) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohus 30. juuni 2025 määrusega võttis menetlusse I S hagi T S vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise ja viiviste nõudes. Pooled esitasid 28. augustil 2025 Viru Maakohtule poolte vahel sõlmitud ja allkirjastatud kompromissi, milles jõudsid pooled vaidlust lahendav kokkuleppeni. Pooled on ka leppinud kokku menetluskulude kandmises ning määrasid kindlaks hüvitamisele kuuluva menetluskulude rahalise suuruse. Pooled paluvad, et Viru Maakohus kinnitaks käesoleva kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-25-9903 menetluse. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 432 sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist. Pooled on leppinud kokku edasikaebamise tähtaja lühendamises kuni ühe päevani.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus. 2(4)

2-25-9903 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, kompromiss on täidetav, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis leppisid pooled hüvitatavate menetluskulude suuruses ja tasumise korras. Pooled leppisid ka kokku, et nende poolt kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja palub kohtul tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust summas 210 eurot tema arvelduskontole nr XXX SEB Pank. Käesolevas menetluses maksis hageja riigilõivu 665 eurot, millest pool moodustab 332,50 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale poole tasutud riigilõivust summas 332,50 eurot. Väljamakse teeb kohus hageja arvelduskontole XXX SEB Pank.

Edasikaebamine

3(4)

2-25-9903 Vastavalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Poolte kokkuleppel lühendab kohus kohtumäärusele edasikaebamise tähtaja kuni ühe päevani. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.