Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

L T esitas hagiavalduse täiteasjas 197/2020/899 enampakkumise akti kehtetuks tunnistamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse ning menetlusabi taotluse. Kohus tegi päringud registritesse ja krediidiasutustesse ning ametiasutustele. Hageja ta-sus riigilõivu hagi tagamise eest 50 eurot. Kohus vabastas hageja osaliselt riigilõivu tasumisest ja võttis hagiavalduse pärast esimese osamakse 25 euro tasumist menetlusse. 03.02.2021. a määrusega kohus võttis hagi menetlusse ja rahuldas hagi tagamses taotluse, millega peatas hageja suhtes algatatud täitemenetluse nr. 197/2020/899. Kohtutäitur esitas taotluse, milles palus hagi tagamine tühistada ja menetlus lõpetada, kuna võlgnik L Tl ei saa olla nõuet enampakkumise akti tühistamiseks, kuna enampakkumise akti ei eksisteeri. Tallinna notar Aivar Mesikäpa büroos 26.01.2021 toimunud tehingul refinantseeris võlgnik kõik oma võlad. Seega said täitemenetluses olevad nõuded (sh ühinenud nõuded) 26.01.2021 rahuldatud. 26.01.2021 tühistas kohtutäitur enampakkumise, vabastas võlgniku vara (sh kinnisvara) aresti alt ning teatas sellest menetlusosalistele. Hagi tagamiseks täitemenetluse peatamine ei ole põhjendatud, kuna võlgnik täitis nõude. Täitemenetluse peatamine takistab sissenõudjale raha ülekandmist ning menetluse lõpetamist. Hageja esitas taotluse menetluse lõpetamiseks nõudest loobumise tõttu. Hageja palub riigilõivu tagastamist. Taotluse kohaselt L T loobub hagi tagamise taotlusest. 02.03.2021. a määruses oli täitemenetluse peatamise osas võimaldatud edasikaebamine 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Seega täitemenetluse peatamise osas ei ole määrus jõustunud. Hageja leiab, et loobumisel on võimalik saada tagasi kogu 50 eurot riigilõivu, kuivõrd hagi tagamise rahuldamine ei ole jõustunud. Seetõttu taotleb hageja täies ulatuses, see on 50 eurot, riigilõivu tagastamist. TsMS § 424 lõige 1 järgi hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Seega võib hageja loobuda hagist. Hageja palub tagastada tasutud 25 eurot riigilõivu. Riigilõivud palun tagastada nendele samadele arveldusarvetele, millelt riigilõivud kanti.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSEd Kohus tutvunud asja materjalidega, leiab, et menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. Hageja märgib oma taotluses, et loobub hagist, seega leiab kohus, et menetlus tuleb lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. TsMS § 429 lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Hageja viitab TsMS § 424 lg 1, mille kohaselt hageja võib hagi tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kohus selgitab, et kui hageja loobub, siis ei ole tegemist hagi tagsasivõtuga, kuna nimetatud toimingutel on erinevad tagajärjed. Hagist loobumise korral puudub vaidluse korral

2-21-355 hagejal samal alusel sama hagiesemega kohtusse pöördumise õigus. Hagi tagasivõtu korral säilib hagejal võimalus samal alusel sama hagieseme korral kohtusse pöörduda. Kuna hageja on sõnaliselt väljendanud soovi hagist loobuda, kohaldab kohus TsMS §-s 429 sätestatut. Kohus leiab, et menetlusökonoomiast lähtudes, ei ole kostjate nõusolek antud menetluse staadiumis määrav, kuna kohtutäitur (kostja) on esitas enne hagist loobumist menetluse lõpetamise taotluse ja teisele kostjale ei ole kohtumaterjale veel kätte toimetatud. Kohus selgitab hagejale, et menetluse lõpetamisel hagist loobumise korral välistab hageja õiguse sama hagi esitamise samal alusel sama kostja vastu. Kuna hageja oma taotluses väljendab tahet hagist loobumiseks, leiab kohus, et lõpetab menetluse hageja loobumise tõttu. Hagi tagamise tühistamine Kohus rakendas 03.02.2021. a määrusega hagi tagamise abinõusid. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna kohus lõpetab menetluse, siis leiab kohus, et rakendatud hagi tagamise abinõud tuleb tühistada. Riigilõivu tagastamine Hageja palub tagastada hagi tagamiseks 50 eurot riigilõivu, kuna loobus hagi tagamise taotlusest, selgitades, et kuna määrus ei ole veel jõustunud, siis on alust nõuda kogu riigilõivu tagastamiseks. Hageja palub tagastada ka hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 25 eurot. Kohus selgitab, et riigilõivu tagastamise alused on toodud TsMS § 150 lg-s1. Hagist loobumise korral ei näe seaduseandja ette kogu riigilõivu tagastamist. Kohus selgitab, et hageja tõlgendus hagi tagamise loobumise ja riigilõivu tagastamise osas ei ole kooskõlas seaduseandja mõttega. Nimelt kohus on lahendanud hagi tagamise taotluse, seega on toiming tehtud. Hagi tagamise määrus muutub täidetavas enne kui määrus jõustub, seega ei ole riigilõivu tagastamine seotud hagi tagamise määruse jõustumisega. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et on võimalik rakendada TsMS § 150 lg 2 p 2, mille kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on hagi tagamiselt tasunud 50 eurot riigilõivu RLS § 59 lg 17 alusel. Kohus rahuldas hageja menetlusabi taotluse osaliselt. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja 25 eurot riigilõivu. Seega on hageja käesolevaks hetkeks tasunud riigilõivu kokku 75 eurot.

Kuna hageja loobus nõudest, leiab kohus, et riigilõivu tagastamise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tagastab hagejale 37,50 eurot (75 : 2) riigilõivu. Hageja palub tagastada riigilõivu abikaasa I T (riigilõivu maksja minu eest) kontole nr xxx.

2-21-355

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.