2-20-17717/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

2-20-17717 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank, märkides tasumisel selgituseks isiku nime, kelle eest tasutakse, tsiviilasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjad vaatamata hoiatusele jätsid kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostjad ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjatele Avaliku E-toimiku kaudu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu põhjendused Hageja nõue tuleneb hageja Holm Bank AS ja kostja 1 Estforest OÜ vahel 26.07.2019 sõlmitud laenulepingust nr 2621 (Leping), mille alusel väljastas hageja kostjale 1 laenu 10 000 eurot. Leping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 15.07.2023, igakuise osamaksega 277,94 eurot eeldusel, et kostja 1 maksab laenu kasutamise eest iga kuu intressi, mille määr on 15% aastas ja lepingu sõlmimise tasu on 100 eurot, mille hageja pidas kinni kostjale 1 väljamaksmisele kuuluvast laenusummast tasaarvestuse teel. Lepingu p 2 alusel oli kokku lepitud maksete viivitamise korral viivises 0,3% tähtaegselt tasumata makselt päevas. Vastavalt Lepingu p-le 4 on Lepingu tagatiseks sõlmitud käendajaga kostja 2 XX käendusleping nr 501. Vastavalt käenduslepingu p-le 2 oli kostja 2 käenduslepimgu sõlmimise ajal kostja 1 juhatuse liige ja ainuosanik. Kostjad laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ning hageja esitas kostjatele Lepingu üleütlemise avalduse, mille järgselt luges hageja Lepingu 13.10.2020 seoses olulise lepingurikkumisega üleöelduks. Kostjatel on tagastamata põhivõla jääk hagiavalduse koostamise seisuga 7423,35 eurot, viivis 1132,71 eurot ning Lepingu ülesütlemise teatise edasamise kulu 20 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 142 p-st 1 tulenevalt kohustub käenduslepinguga käendaja võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse eest ning VÕS § 145 lg 1 alusel on käendaja vastutus koos põhivõlgnikuga solidaarne, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käesoleval juhul vastutab käenduslepingu p 2 kohaselt käendaja hageja ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga. Asjaolu, et kostjad ei ole nõuetekohaselt ja tähtajaks tasunud osamakseid, annab tunnistust, et kostjad on rikkunud raha maksmise kohustust. Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt nimetatud kohustuse täitmist. Hageja nõue põhivõla 7423,35 euro nõudes on põhjendatud. Samuti on tuleb rahuldada Lepingu p 2 alusel nõutud ülesütlemise teatise kulu 20 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostjad ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ning seda lepingus kokkulepitud määras. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 1132,71 eurot. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostjad. Kuna otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kasuks, siis vastutavad kostjad TsMS §165 lg 3 alusel menetluskulude eest solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 500 eurot. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peavad kandma kostjad täies ulatuses.