Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

1 (4)

määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Menetluse käik AB ”Lietuvos draudimas” Eesti filiaal esitas Tartu kohtumajale 13.11.2020 avalduse Mxxxxxxxx Kxxxxxxx vastu, milles nõudis puudutatud isikult kahjuhüvitist 2750 eurot ja 13.11.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 513,12 eurot. Lisaks palus avaldaja välja mõista täiendava viivise seadusjärgses määras alates avalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni. 13.11.2020.a määrusega edastas Tartu kohtumaja avalduse lahendamiseks Jõgeva kohtumajale. Kohus võttis avalduse 23.11.2020.a määrusega menetlusse, edastas avalduse materjalid puudutatud isikule ja kohustas puudutatud isikut avaldusele kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetlusdokumendid toimetati puudutatud isikule kätte 19.12.2020 isiklikult. Puudutatud isik ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem avaldusele vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik seda ei teinud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn,xxxxxxxxvald, xxxxxxxxx. Kindlustusvõtjaks on Rxxxx Mxxx, kelle omavastutus kindlustuslepingu kohaselt on 200 eurot. 17.05.2018 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus samal päeval kindlustatud korteris veekahju – ülemine naaber korterist nr xx uputas. Korteriühistu valitseja sõnul toimus xxxxxxxxxxkorteris elektriboileri termostaadi rikke tõttu boileri vee ülekuumenemine keemiseni, mis põhjustas veetoru purunemise ja veeuputuse. Korteri nr xx veeuputus tekitas veekahjustusi avaldaja poolt kindlustatud korteris nr xx. Kahju kõrvaldamiseks oleks hinnapakkumise kohaselt kulunud 3087 eurot. Kuna kindlustusvõtja soovis ise remonti teostada, siis leppisid avaldaja ja kindlustusvõtja kokku rahalises hüvitises, mida makstakse vähendatud ulatuses, s.o 2161 eurot. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale ka kahjustada saanud köögimööbli summas 489 eurot ja köögilaua summas 300 eurot. Kokku oli hüvitis 2950 eurot, millest 200 eurot jäi omavastutusena kindlustusvõtja kanda, seega hüvitas avaldaja kindlustusvõtjale 2750 eurot. Puudutatud isik on korteri nr xx omanik. Avaldaja saatis puudutatud isikule 06.06.2018 (kiri tuli tagasi) ja 28.06.2018 (kiri ei tulnud tagasi) kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 15.07.2018. Puudutatud isik ei ole siiani kahju hüvitanud. KrtS § 31 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele 2 (4)

ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele selleks kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et avaldaja kahju hüvitamise nõue on korrektselt esitatud ning avaldajal on õigus kahju hüvitist puudutatud isikult nõuda. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista kahju hüvitis summas 2750 eurot. Avaldaja nõuab viivist seadusjärgses määras perioodil 16.07.2018-13.11.2020. Kohus kontrollis viivisearvestust ja leiab, et avaldaja on viivist arvestanud korrektselt. Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis 513,12 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Avaldaja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 14.11.2020 kuni 05.02.2021 tuleb puudutatud isikult välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 50,55 eurot (8%/365 x 2750€x84p). Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise summas eurot 563,67 eurot (513,12+50,55). Alates kohtumääruse tegemisest kuni tagastamata kahjuhüvitise täieliku tasumiseni tuleb puudutatud isikult välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras tagastamata kahju hüvitiselt 2750 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 3313,67 eurot, millest 2750 eurot moodustab kahjuhüvitis ja 563,67 eurot 05.02.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

3 (4)

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahju hüvitise, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Kohus tegi kindlaks, et avaldaja on tasunud nõude esitamisel riigilõivu 50 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see kuulub puudutatud isikute poolt avaldajale hüvitamisele. Avaldaja taotles puudutatud isikult välja mõista avaldaja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 360 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja on lepingulise esindaja kuludena märkinud 360 eurot. Nimetatud kulu koosneb hagejale osutatud õigusabi eest 3h ulatuses, tasumääraga 120 eurot/tund. Kohtu hinnangul on nii tasumäär kui ka ajakulu mõistlikud ja põhjendatud, arvestades avaldaja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust. Lepingulise esindaja kulud tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 410 eurot, millest 50 eurot on nõudelt tasutud riigilõiv ja 360 eurot õigusabikulud. Avaldaja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.