OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo hagi T. T. ja K. R. vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Hagi hind 73 648,64 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Minamibiraki Motomachi (endine ärinimi OÜ T&R Logistics; registrikood 14332148) pankrotihaldur Indrek Lepsoo (isikukood xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Jaanus Silm (Moor & Silm Law Firm; Lõõtsa 8a, Tallinn, e-post [email protected]) Kostja I: T. T. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Kostja II: K. R. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo hagi T. T. ja K. R. vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista T. T.’lt ja K. R.’ilt solidaarselt OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) pankrotivarasse kahju hüvitis summas 68 198,29 eurot.
Välja mõista T. T.’lt ja K. R.’ilt solidaarselt OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) pankrotivarasse viivis põhinõudelt (s.o. 68 198,29 eurot) alates 31.08.2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta solidaarselt T. T. ja K. R.’i kanda.
2.Välja mõista T. T.’lt ja K. R.’ilt solidaarselt menetluskulud summas 3 167 eurot OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo kasuks.
3.Välja mõista T. T.’lt ja K. R.’ilt solidaarselt OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o. 3 167 eurot) käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 31.08.2020. a esitatud hagiavalduse kohaselt OÜ Minamibiraki Motomachi (endise nimega OÜ T&R Logistiks) juhatuse liikmeteks olid alates äriühingu asutamisest 14.09.2017.a. kuni 21.11.2019.a. T. T. (kostja 1) ja K. R. (kostja 2). 14.11.2019.a. esitas OÜ ÜK Transport võlgnikule pankrotihoiatuse. Koheselt peale pankrotihoiatuse saamist on võlgnik: võõrandanud tasuta temale kuulunud neljast sõidukist kolm. Kusjuures sõidukid võõrandati kostjale 1; üks sõiduk on müüdud hinnaga 1100,00 eurot ning müügihind on tasutud kostja 1 arvelduskontole; võlgniku arveldusarvel olemasolev raha summas 6500 eurot on arveldusarvelt sularahas välja võetud ja summas 1310,66 eurot on üle kantud mõned päevad varem asutatud OÜ-le Scancargo; võlgniku nõuded klientide vastu on tasuta võõrandatud OÜ-le Scancargo. Peale olemasoleva vara väljaviimist äriühingust on võlgniku osanik võõrandanud oma osaluse OÜ-le Mint Contract ning võlgniku juhatuse liikmeks on määratud 26.11.2019.a. kuni 21.12.2019.a. ehk ainult kolmeks nädalaks R. P.. 14.02.2020.a. kuulutas Harju Maakohus välja OÜ Minamibiraki Motomachi pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Indrek Lepsoo.
2.Ajutine pankrotihaldur on pankrotimenetluse raames tuvastanud, et võlgniku arveldusarvelt on välja võetud ajavahemikus 23.05.2018.a. kuni 21.11.2019.a. kokku rahalisi vahendeid summas 45 845 eurot. Nimetatud rahaliste vahendite kasutamise kohta võlgniku majandustegevuses puuduvad pankrotihalduril mistahes tõendid ning seetõttu tuleb asuda seisukohale, et arveldusarvelt väljavõetud sularaha ei ole kasutatud äriühingu huvides ja sellega on tekitatud võlgnikule kahju summas 45 845 eurot.
3.Võlgnikule kuulunud kõigi neljast sõidukist kolme omandiõigus on üle antud ilma vastusooritust saamata. Neljast sõidukist kolme omandiõigus on tasuta üle antud kostjale 1, kes omakorda on sõidukite omandi üle andnud OÜ-le Scancargo. Käesolevaks ajaks on OÜ Scancargo nimetatud sõidukid omakorda edasi võõrandanud, kuna Liiklusregistrist nähtuvalt: sadulveok Scania xxxx, registri numbriga xxxx osas on toimunud 10.03.2020.a. omanikuvahetus ja 27.05.2020.a. on sõiduk registrist kustutatud seoses väljaviimisega Eesti Vabariigist; sadulveok Scania xxxx, registri numbriga xxxx osas on toimunud 10.03.2020.a.
omanikuvahetus ja 27.05.2020.a. on sõiduk registrist kustutatud seoses väljaviimisega Eesti Vabariigist; sõiduauto xxxx, registreerimisnumbriga xxxx osas on 03.03.2020.a. toimunud omanikuvahetus.
4.Tagasivõitmise hagi esitamine tehingu teise poole s.o. kostja 1 aga ka tema õigusjärglase OÜ Scancargo vastu ei ole perspektiivikas, kuna sõidukid on kõik ka õigusjärglase poolt edasi võõrandatud ja enamus sõidukitest ka Eesti Vabariigist välja viidud, mistõttu ei ole nende tagasisaamine võimalik. OÜ Scancargo on aga omakorda võõrandatud 04.06.2020.a. OÜ-le Stonfix ning selle juhatusse on määratud järjekordne firmade „matja“ L. H.. Seega ei ole ka tagasivõitmise nõude esitamine OÜ Scancargo vastu perspektiivikas.
5.Sõidukite tasuta üleandmisega kostjale 1 on tekitatud võlgnikule kahju kokku summas 19174,63 eurot. Kahju suuruseks on tasuta võõrandatud sõidukite väärtus: Sadulveok Scania xxxx, registri numbriga xxx sarnaste sadulveokite keskmine müügihind on 8663,29 eurot; Sadulveok Scania xxxx, registri numbriga xxxx sarnaste sadulveokite keskmine müügihind on 7966,34 eurot; Sõiduauto xxxx, registreerimisnumbriga xxxx sarnaste sõiduautode keskmine müügihind on 2545,00 eurot.
6.Võlgniku juhatus on tasuta võõrandanud ka OÜ-le Scancargo võlgniku võlanõuded klientide vastu. Hagi esitamise ajaks on pankrotihaldurile teada üksnes ühe nõude võõrandamine, kuid eelduslikult on selliseid nõudeid oluliselt rohkem. Vastavalt 20.11.2019.a. teate kohaselt on OÜ-le Scancargo tasuta võõrandatud võlaõiguslik nõue summas 768 eurot OÜ Sakri Transport vastu. Nimetatud nõude tasuta võõrandamisega on tekitatud kahju vähemalt summas 768 eurot.
7.Arvestades, et enne äriühingu võõrandamist toimus võlgniku arvelduskontole igakuiselt laekumisi ei ole kuidagi selgitatav, et peale ühingu võõrandamist ja juhatuse väljavahetamist enam ühtegi laekumist ei toimunud. Augustis 2019 laekus võlgniku kontole 74 929,25 eurot, septembris 2019 laekus klientidelt osutatud teenuste eest 58 741 eurot, oktoobris 61 650 eurot ja novembris 41 080 eurot. Aasta varem on detsembris laekunud võlgniku kontole osutatud teenuste eest klientidelt 43 000 eurot. Seega oleks eelduslikult ka 2019 aastal pidanud laekuma klientidelt võlgnikule vähemalt 40 000 eurot teenuste eest, mida osutati enne ühingu müüki. Laekumisi aga ei ole peale juhatuse vahetust toimunud. Kuna ka ühe nõude osas on loovutus tõendatud vastava teatisega on selge, et juhatuse liikmed on võõrandatud OÜ-le Scancargo oluliselt rohkem nõudeid klientide vastu. Pankrotihalduri päringule vastates on mõlemad juhatuse liikmed vastanud, et ei mäleta kelle vastu ja millises summas ning mis tingimustel nõuded loovutati.
8.20.11.2019.a. on teostatud võlgniku arveldusarvelt makse OÜ-le Scancargo summas 1310,66 eurot. Makse selgitusse on märgitud „ülekanne“. Ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et antud makse on tehtud võlgniku huvides või, et võlgnik sai ülekande summale vastava vastusoorituse ei ole. Seega ei ole vastav makse tehtud võlgniku huvides ja võlgnik on jäänud ilma 1310,66 eurost, mis on võlgniku kahjuks. Võlgnikul ei ole võimalik ega otstarbekas nõuda summa tagastamist OÜ-lt Scancargo, kuna viimane on tänaseks maksejõuetu ja selle juhtimine on üle antud tankistidele.
9.28.10.2020.a. on võõrandatud sõiduauto xxxx A. K.’le (lisa 8). Sõiduki müügihind oli 1100,00 eurot ja see oli tasutud vastavalt müüja palvele kostja 1 arveldusarvele (lisa 9). Kostja1 ei ole tema arveldusarvele tasutud müügihinda müüjale tagastanud ja on selle ära kasutanud isiklikes huvides, millega on tekitatud võlgnikule kahju suuruses 1100,00 eurot.
10.ÄS § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Antud juhul oli võlgnikul selle asutamisest alates kaks juhatuse liiget, kes vastutavad sel perioodil tekitatud kahju eest solidaarselt. Juhatuse liikme põhikohustuseks on ÄS § 187 lg 1 kohaselt täita oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Sealjuures tuleb silmas pidada ka käsundussuhtest tulenevat kohustust tegutseda käsundiandjale lojaalselt ja vältida käsundiandja huvide kahjustamist.
11.Hageja on seisukohal, et juhatuse liikmed on ülalkirjeldatud toimingutega tekitanud osaühingule kahju vähemalt summas 68 198,29 eurot. Nii sularaha väljavõtmine ja selle mittekasutamine äriühingu huvides, enda käsutusse saadud raha kasutamine mitte äriühingu huvides, sõidukite omandiõiguse tasuta üleandmine, maksete tegemine ilma vastusoorituseta kolmandate isikute kontodele kui ka võlanõuete tasuta üleandmine kolmandatele isikutele on kõik toimingud, mida hoolsalt ja äriühingu huvides tegutsev juhatuse liige ei tee. Antud juhul on aga juhatuse liikmed käitunud vastupidiselt ja on oma toimingutega tekitanud ühingule teadlikult kahju, et vältida võlausaldajate nõuete rahuldamist. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista ÄS § 187 lg 2 alusel 68 198,29 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 kohaselt on viivise suuruseks 8% aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb alates hagi esitamisest 19.08.2020. a viivise väljamõistmist põhivõlalt VÕS §-de 94 ja 113 alusel, kuni põhivõla tasumiseni. Kostjate vastus
12.Kohtule 10.11.2020. a esitatud vastuses vaidlevad kostjad hagile vastu. Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo on tsiviilasja nr 2-19-18302 raames enda 04.02.2020 esitatud menetlusdokumendis (ajutise pankrotihalduri aruanne) leheküljel 5 kinnitanud, et võlgnikul varad puuduvad ning üksnes on võimalik nõue endise osanik T. T. vastu summas 2500,00 eurot. Kostja ei saa nõustuda ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et võlgnikul võiks olla potentsiaalne nõue Kostja 1 vastu. Isegi juhul, kui võlgnikul oleks nõue osaniku vastu ÄS § 1401 lg 2 alusel, siis OÜ Miniamibiraki Motomachil saab olla nõue üksnes Mint Contract OÜ, kui selle ainuosaniku vastu. Kostja on seisukohal, et hagiavaldusest ei nähtu, millisel alusel on pankrotihaldur äriühingu nimel hagiavalduse kostjate vastu esitanud.
13.Hagiavalduse punktis f. on hagiavalduse õigusliku alusena toodud ÄS § 187 lg-d 1 ja 2. Kostja 1 ja Kostja 2 ei ole pankrotis oleva äriühingu juhatuse liikmed ning seda asjaolu on hageja ise tõendanud. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostjad ei ole alates 26.11.2019 ettevõtte T&R Logistics OÜ juhatuse liikmed. Kostja on seisukohal, et hagiavaldus on esitatud vale kostja vastu. Ettevõtte OÜ Miniamibiraki Motomachi juhatuse liige pankrotiavalduse menetlusse võtmise ajal (tsiviilasjas nr 2-19-18302), so 29.11.2019.a. oli R. P..
14.Samuti pälvib tähelepanu asjaolu, et ajutise pankrotihalduri aruanne on tsiviilasjas nr 21918302 esitatud Harju Maakohtule 04.02.2020 ja OÜ Miniamibiraki Motomachi pankrot on välja kuulutatud 14.02.2020, kuid käesolev hagiavaldus on esitatud 19.08.2020 ehk pool aastat pärast äriühingu varadest ja kohustustest teadasaamist. Pankrotihalduri tegevus ei toimu heas usus.
15.Kostja ei nõustu hageja paljasõnalise väitega, et OÜ ÜK Tranpsort esitas 14.11.2019 T&R Logistics OÜ-le pankrotihoiatuse. Hageja ei ole tõendanud, et väidetav hoiatus on T&R Logistics OÜ-le välja saadetud ning hageja ei ole tõendanud, et T&R Logistics OÜ oleks OÜ ÜK Tranpsort tahteavalduse kätte saanud.
16.Kostja ei nõustu hageja väidetega, et peale 14.11.2019 pankrotihoiatuse saamist on võlgnik asunud äriühingust vara välja viima. Esmalt juhib Kostja kohtu tähelepanu, et hageja väited kostjate suhtes pahatahtlikult müüdud sõiduki suhtes ei vasta tegelikele asjaoludele, millega hageja on esitanud kohtule ebaõigeid andmeid püüdes kohut eksitusse viia. Nimelt nähtub hageja enda esitatud lisadest, et sõiduk on võõrandatud kuupäeval 28.10.2019 ehk enne väidetava pankrotiavalduse esitamise hoiatuse saatmist. Seega ei vasta tõele, et peale pankrotihoiatuse väljasaatmist on võlgnik asunud vara realiseerima nagu hageja väidab ning sellega esitab hageja T&R Logistics OÜ ja kostjate suhtes tõele mittevastavaid väiteid, püüdes sellega luua kohtule negatiivset kuvandit Kostja 1, Kostja 2 ja T&R Logistics OÜ tegevuse suhtes.
17.Kostja ei nõustu hageja nõudega hüvitada hagejale sularaha. Hageja ei ole suvatsenud põhistada, mille alusel tal raha hüvitamise nõue on tekkinud, kuidas see on kujunenud ja milline on endise juhatuse liikme kohustuse rikkumine ja sellest tingitud tagajärje vaheline põhjuslik seos. Muuhulgas nähtub hagiavaldusele lisatud lisalt nr 21, et kostjad on pankrotihaldurile teatanud, et sularaha on kasutatud ettevõtte majandustegevuse tarbeks.
18.Kostja ei nõustu hageja mootorsõidukite tasuta võõrandamisest tekkinud kahju hüvitamise nõudega. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub alus nõuda väidetavat kahju hüvitamist, mis on tekkinud mootorsõidukite võõrandamisest, kuivõrd hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise osas.
19.Kostja ei nõustu hageja paljasõnaliste väidetega, et kostjad on tekitanud hagejale kahju debitoorse nõude loovutamisega. Hageja ei ole tõendanud kostjate tegevuse või tegevusetusest tuleneva kahju hüvitamise kohustust ega muuhulgas esitanud tagasivõitmise hagi. Võttes arvesse kostjate vastuseid, milles kostjad teatavad pankrotihaldurile, et raamatupidamise dokumentatsioon on hageja juhatuse liikmele R. P. üle antud, siis kuidas on jõudnud hageja järeldusele, et 20.11.2019 teostatud makse ei ole tehtud hageja huvides ning see tuleb välja nõuda kostjatelt.
20.Ühtlasi ei nõustu Kostja, et sõiduauto xxxx võõrandamisega on tekitatud äriühingule kahju. Tegemist oli 1997 aasta autoga ning selle võõrandamine on tehtud äriühingu huvides. Kahju hüvitamise nõude puhul tuleb muuhulgas arvestada kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud. Hageja on ennatlikult ja täielikult põhjendamatult esitanud kahju hüvitamise nõude kostjate vastu. Kostja tasaarveldas sõiduauto võõrandamisest saadud summaga enda nõude T&R Logistics OÜ vastu, seega ei ole tegemist kahju tekitamisega äriühingule. Tõendid uuejuhatuse käes. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduauto võõrandamisega on tekitatud äriühingule kahju summas 1100,00 eurot.
Kohtu põhjendused
21.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
22.Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohtu 19.12.2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-1918302 nimetati OÜ Minamibiraki Motomachi (endine ärinimi OÜ T&R Logistics) ajutine haldur ning 14.02.2020. a kuulutati välja OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Indrek Lepsoo (tl 8, 162). Äriregistri infosüsteemi väljavõttelt nähtub, et perioodil 14.09.2017. a kuni 26.11.2019. a olid võlgniku juhatuse liikmeteks K. R. ja T. T.. Alates 26.11.2019. a on võlgniku juhatuse liikmeks R. P.. Võlgniku osanik oli perioodil 14.09.2017. a kuni 20.11.2019. a T. T. ja alates 20.11.2019. a kuni käesoleva ajani Mint Contract OÜ (tl 8-9).
23.Hagiavalduse kohaselt on OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) arvelduskontolt perioodil 23.05.2018. a kuni 21.11.2019. a sularahas välja võetud 45 845 eurot (tl 17-117). OÜ-l Minamibiraki Motomachi (pankrotis) puuduvad arvelduskontolt kostjate poolt sularahas välja võetud summade kohta kuludokumendid. Lisaks on võlgnikule kuulunud neljast sõidukist kolme omandiõigus 17.11.2019. a üle antud ilma vastusooritust saamata kostjale I, kes omakorda on sõidukite omandi üle andnud OÜ-le Scancargo. Käesolevaks ajaks on OÜ Scancargo nimetatud sõidukid omakorda edasi võõrandanud. Sõidukite tasuta üleandmisega kostjale I on tekitatud võlgnikule kahju kokku summas 19 174,63 eurot. Võlgniku juhatus on tasuta võõrandanud ka OÜ-le Scancargo võlgniku võlanõuded klientide vastu. Vastavalt 20.11.2019. a. teatele on OÜ-le Scancargo tasuta võõrandatud võlaõiguslik nõue summas 768 eurot OÜ Sakri Transport vastu. Nimetatud nõude tasuta võõrandamisega on tekitatud kahju vähemalt summas 768 eurot. 20.11.2019 .a on teostatud võlgniku arveldusarvelt makse OÜ-le Scancargo summas 1 310,66 eurot. Makse selgitusse on märgitud „ülekanne“. Ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et antud makse on tehtud võlgniku huvides või, et võlgnik sai ülekande summale vastava vastusoorituse ei ole. Seega ei ole vastav makse tehtud võlgniku huvides ja võlgnik on jäänud ilma 1 310,66 eurost, mis on võlgniku kahjuks. 28.10.2020. a on võõrandatud võlgnikule kuulunud sõiduauto Audi A8 A. K.’le, müügihinnaga 1 100 eurot, mis tasuti vastavalt müüja palvele kostja I arveldusarvele. Kostja I ei ole tema arveldusarvele tasutud müügihinda müüjale tagastanud ja on selle ära kasutanud isiklikes huvides, millega on tekitatud võlgnikule kahju suuruses 1 100 eurot. Kokku on kostjad tekitanud võlgnikule kahju 68 198,29 eurot.
24.Kostjate hinnangul on hagi alusetu ja tõendamata. Kostjate vastuväite kohaselt ei ole kostjad solidaarvõlgnikud (tl 198). Äriühingu kogu dokumentatsioon on üle antud uuele juhatuse liikmele. Kostjad pole alates 26.11.2019 äriühingu juhatuse liikmed, mistõttu kostjad ei saa olla kohustatud isikuks äriühingu suhtes. Vastavaks juhatuse liikmeks on R. P., kellele kostjad on raamatupidamisdokumendid üle andnud. Asjaolu, et pankrotihalduril puuduvad tõendid rahaliste vahendite kasutamise kohta, ei tähenda, et tegemist on kostjate poolt tekitatud kahjuga (tl 158-161, 193-193, 199).
25.Kohus kostjate vastuväidetega ei nõustu. Hageja on esitanud kostjate vastu osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Nõude õiguslik alus on äriseadustik (ÄS) § 187 lg 2, mille järgi oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liige vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
26.ÄS § 187 lg 2 alusel juhatuse liikme vastu esitatava nõude eeldused on juhatuse liikme poolt kohustuste rikkumine (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35), osaühingule kahju tekkimine (VÕS § 127 lg 1 ja § 128), põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Hageja pidi käesolevas menetluses tõendama, et kostjad on OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) juhatuse liikmetena oma kohustuste rikkumisega tekitanud osaühingule kahju. Kostjad pidid tõendama, et nad on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega ja rahalised vahendid on kasutatud äriühingu huvides (ÄS § 187 lg 2, Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-6516).
27.Hageja leiab, et kostjad on OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) juhatuse liikmetena rikkunud äriseadustiku sätteid ja raamatupidamise korraldamise kohustust ning nende rikkumiste tõttu on tekkinud OÜ-le Minamibiraki Motomachi (pankrotis) kahju. TsÜS § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjas tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 183 järgi on raamatupidamise korraldamine juhatuse ülesanne. ÄS § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab raamatupidamise korraldamisel toimima kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega juhatuse liikme hoolsuskohustus on muuhulgas hõlmatud ka raamatupidamise korraldamisega. Raamatupidamise korraldamise põhinõuded on reguleeritud raamatupidamise seaduse (RPS) §-s 4, mille p-de 1-5 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest, dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid, kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites, koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras ja säilitama raamatupidamise dokumente. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-191-12 leidnud, et äriseadustiku sätted, mis kohustavad juhatust korraldama äriühingu raamatupidamist, on iseenesest võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätted. Riigikohus on 19.12.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16 asunud seisukohale, et olukorras, kus juhatuse liige on äriühingu pangakontolt võtnud välja sularaha ning ei ole tõendanud, et väljavõetud sularaha on kasutatud äriühingu huvides, on ta rikkunud äriühingu vara hoidmise kohustust.
28.Hageja on käesolevas menetluses esile toonud, et OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole pankrotihaldurile ühtegi raamatupidamisdokumenti üle antud, seega saab haldur nõude tõendamisel tugineda üksnes kolmandatelt isikutelt saadud informatsioonile. Kostjate vastuväite kohaselt on OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) raamatupidamise dokumendid üle antud R. P.’ile. Oma väite tõendamiseks kostjad tõendeid esitanud ei ole.
29.Haldur oma nõude tõendamiseks esitanud OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) konto väljavõtte, millelt nähtuvad sularaha väljavõtmised ((tl 17-117, 121), Maanteeameti tõendid sõidukite omanikuvahetuse kohta, sõiduki xxxx müügilepingu ja maksekorralduse 1 100 euro tasumise kohta (tl 13-15). Kostjad ei eita seda, et Minamibiraki Motomachi OÜ (pankrotis) kontolt on sularaha välja võetud. Kostjate selgituse kohaselt on raha kasutatud äriühingu huvides (tl 160), mida tõendab kostjate hinnangul nende vastus pankrotihalduri päringule (tl 134-135). Kostjate väitel kasutati sularaha, mh Ukraina juhtidele palkade maksmiseks (tl 198-199). Kostjad oma väidete tõendamiseks kohtule tõendeid esitanud ei ole.
30.Kohus kostjate selgitusi veenvaks ei pea. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad tõesed olema. Kostjad kohtu hinnangul tõeseid avaldusi teinud ei ole. Käesolevas menetluses on kostjad asunud väitma, et kogu raamatupidamise dokumentatsioon on üle antud R. P.’ile, mistõttu puudub kostjatel igasugune juurdepääs raamatupidamise dokumentidele. Kohus on seisukohal, et kostjate väited ei tõenda raamatupidamise dokumentide R. P.’ile üleandmist ning kostjad on püüdnud üksnes jätta muljet justkui oleks raamatupidamisdokumendid uuele juhatusele üle antud. Kohtule on igapäevasest tööpraktikast teada, et R. P. ei ole isik, kes tegelikkuses äriühinguid juhib ning majandustegevust korraldab, samuti ei anta temale tavapäraselt üle raamatupidamise dokumentatsiooni. Kostjad ei ole käesolevas menetluses vastupidist ka tõendanud. Kostjate ettepanekud selle kohta (tl 193 pöördel), et pankrotihaldur võiks ise raamatupidamise dokumentatsiooni R. P.’ilt välja nõuda (I kd tl 189) on eeltoodust tulenevalt kohtu hinnangul halduri tegevust naeruvääristavad.
31.Samuti leiavad kostjad kohtu hinnangul ekslikult, et seoses juhatuse liikmete vahetusega 26.11.2019. a, ei ole nemad enam isikuteks, kellel on kohustused äriühingu suhtes (tl 158159,194). Minamibiraki Motomachi OÜ (pankrotis) ajutine haldur nimetati 19.12.2019. a. ÄS § 183 kohaselt korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist. PankrS § 85 lg 3 nimetatud teabe andmise kohustus on ka juhatuse liikmel, kes on vabastatud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ning võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. Seega PankrS §§ 85 lg 1 ja 3, 90 ja 19 (redaktsioon kuni 01.02.2021) sätestatust tulenevalt on kostjad kohustatud isikuteks OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) pankrotimenetluses. Kuigi kostjad on vabanenud OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) juhatuse liikme kohustusest, ei ole nad kohtu hinnangul automaatselt vabanenud raamatupidamise eest vastutava isiku kohustustest, seda eelkõige ulatuses, milline hõlmab nende kui OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) endise juhatuse liikmeks olemise perioodi.
32.Kuivõrd kogu sularahas arveldamine on dokumenteerimata ning puuduvad raamatupidamise algdokumendid, kinnitab see kohtu hinnangul üksnes kostjate poolset juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) vara hoidmisel ja raamatupidamise korraldamisel. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu juhatuse liikmete hoolas käitumine äriühingu varaga ümberkäimisel, kostjad on seega tekitanud äriühingule VÕS § 128 lg 3 alusel kahju. OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) vara vähenemine on kohtu hinnangul põhjuslikus seoses kostjate poolt OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) arvelduskontolt väljavõetud sularahaga ja ilma igasuguse vastusoorituseta tehtud tehingutega. Võlgnikule kuulunud kolm sõidukit on tasuta võõrandatud ilma vastusooritust saamata. Debitoorsed nõuded on müüdud ilma vastusoorutust saamata. OÜ-le Scancargo on tehtud majandusliku sisuta makse.
33.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjad võiksid vastutada solidaarselt või mitte. Kohus on seisukohal, et kostjad vastutavad tekkinud kahju eest solidaarselt. Äriseadustik § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. VÕS § 65 lg 2 kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et juhatuse liikmete
vahel oleks olnud ülesanded ära jaotatud. Seega olid mõlemad juhatuse liikmed sularaha kontolt väljavõtmisest ning võlgnikku kahjustavatest tehingutest teadlikud ning ei teinud tehingute ja sularaha kasutamise korrektseks dokumenteerimiseks midagi.
34.Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kostjad juhatuse liikmetena on oma kohustusi rikkunud ja põhjustanud äriühingule VÕS § 128 lg 3 alusel kahju äriühingu arveldusarvelt sularaha väljavõtmisega ja vähendanud võlgnikku vara tehingutega, millel vastusooritus võlgniku jaoks puudus. Kokku on tõendamata rahakasutamist OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) huvides summas 68 198,29 eurot. Nimetatud summa võrra on OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) vara vähenenud ning äriühingule kahju tekkinud.
35.Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjate vastu õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele, 68 198,29 eurot tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) pankrotivarasse.
36.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub välja mõista viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast seadusjärgses määras. Eeltoodu alusel kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele viivis OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) pankrotivarasse alates 31.08.2020. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse (68 198,29 eurot) kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus
37.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
38.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
39.Hageja palub kostjatelt välja mõista menetluskulud summas 3 167 eurot (sh riigilõiv 1 100 eurot). Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust 13,25 h.
Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks, 23.10.2020. a ja 15.01.2021 seisukoha esitamiseks. Kostjate hinnangul on hageja esindaja tasunõue ülepaisutatud ning ei vasta heale tavale. Piisav ajakulu on 3 tundi ja 10 minutit. Hageja esindaja tunnitasu ei saaks olla kõrgem kui 80 eurot.
40.Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja on osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 156 eurot. Käesoleva hagi ei ole nö masshagi, kus vahetatakse vaid nimesid ja numbreid ning piisab vähesest juriidilisest teadmisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja esindaja tunnihind kohtu hinnangul 80 eurot. Kohus on seisukohal, et tasu õigusteenuse eest summas 156 eurot (sh käibemaks) ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
41.Hageja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 05.02.2021 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.