lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-9558/35

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-9558/35
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1892
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 85 lg 1, 3Töölepingu korraline ülesütlemineTLS § 91 lg 2Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja pooltTLS § 95 lg 2ÜlesütlemisavaldusTLS § 100 lg 4Ülesütlemise hüvitisTLS § 28 lg 2Tööandja kohustusedTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-9558

Tsiviilasi

XX hagi Osaühingu Y vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 11. mai 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühing Y apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Katrin Martis ja Kunnar Korsten Kostja (apellant) Osaühing Y (registrikood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Raiko Paas

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 11. mai 2020. a otsus.
2.Teha asjas uus otsus, millega jätta XX hagi Osaühingu Y vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata.
3.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 09.09.20262-25-3959/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-10331/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.08.20262-26-3601/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.08.20262-26-9504/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta XX kanda. Mõista XX-lt Osaühingu Y kasuks välja menetluskulude hüvitis 822,5 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX (hageja, töötaja) esitas 25. märtsil 2019 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile Osaühingu Y (kostja, tööandja) vastu avalduse, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja hüvitise 2 998,95 eurot töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 4 alusel. Avalduse kohaselt ütles hageja 1. veebruaril 2019 kostjaga töölepingu TLS § 91 lg 2 alusel erakorraliselt üles, kuna ei olnud võimalik töötada koos kaastöötaja Q-ga. Kostja töölepingu ülesütlemist ei vaidlustanud, kuid ei ole hagejale maksnud TLS § 100 lg 4 järgset hüvitist. 4. aprilli 2019. a avalduse täienduses palus hageja lisaks tuvastada, et tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 alusel 28. veebruaril 2019 ja teha sellekohane kanne töötamise registris.
2.Kostja vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et tööleping öeldi üles TLS § 85 lg 1 alusel korraliselt. Hageja ja kolleegi vahelised erimeelsused on kestnud juba pikalt. Tööandja on nendega palju kordi koos istunud, proovinud asju selgeks rääkida, et seda olukorda lahendada ja töökliimat parandada. Paraku ei ole see tulemust andnud.
3.Töövaidluskomisjon rahuldas 22. mai 2019. a otsusega avalduse osaliselt, luges töölepingu lõppenuks erakorraliselt TLS § 91 lg 2 alusel 28. veebruaril 2019 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 1000 eurot.
4.Kostja esitas Harju Maakohtule 21. juunil 2019 taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi vaatamiseks hagimenetluse korras hagina.
5.Hageja esitas 31. augustil 2019 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus lugeda poolte sõlmitud tööleping erakorraliselt lõppenuks TLS § 91 lg 2 alusel 28. veebruaril 2019 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 1000 eurot. Hageja jäi töövaidluskomisjonis esitatud seisukohtadele. 5. aprilli 2020. a täiendavas seisukohas tõi hageja välja, et ülesütlemise tingis asjaolu, et kaastöötaja Q-l esinesid vaimutegevuse häired, mille tõttu oli ta kaastöötajatele ohtlik. Ta ähvardas hagejat noaga. Töötaja pöördus korduvalt vahejuhtumitega seoses tööandja poole. Mõnda aega pärast seda oli rahulik ja siis hakkas selline käitumine korduma, mistõttu töötaja oli sunnitud kirjutama avalduse ja lahkuma töölt, sest töötajal tekkis arusaam, et tööandja ei suuda Q ohjata. Tööandja tõlgendas enda 3. aprilli 2019 teatises ka ise ülesütlemist erakorralisena.
6.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja väitel ei ole hageja ülesütlemisavalduses viidanud ühelegi kostja rikkumisele ega mõjuvale põhjusele, mis õigustaks töölepingu erakorralist ülesütlemist. Järelikult tuleb avaldust tõlgendada TLS § 85 alusel korralise ülesütlemisavaldusena. Kuigi töötamise registrisse on algselt ekslikult märgitud töölepingu ülesütlemise aluseks TLS § 91 lg 2 (tööandja on kande parandanud), siis töötaja ülesütlemisavalduse põhjendatust tuleb hinnata töötaja esitatud avalduse ja selles märgitu alusel. Järelikult ei oma avalduse tõlgendamisel tähtsust poole hilisemalt töösuhte lõpetamise kohta tehtud avaldused. Kuna kostja ei ole töölepingut oluliselt rikkunud, ülesütlemisavalduses ei ole hageja kostjale etteheiteid teinud ega viidanud kostja kui tööandja rikkumistele, samuti ei ole kostja rikkumised tuvastamist leidnud, siis ei ole hagejal õigust esitada kostja vastu erakorralise ülesütlemise hüvitise nõuet. Maakohtu otsus
7.Maakohus rahuldas 11. mai 2020. a otsusega hagi ja tuvastas, et poolte sõlmitud tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 alusel 28. veebruaril 2019. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 1000 eurot.
7.1.Maakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja töötas kostja juures tähtajatu töölepingu alusel pakkijana. Samuti selle üle, et hageja ütles töölepingu üles 1. veebruari 2019 ülesütlemisavaldusega.

2 (5)

7.2.Hageja ütles lepingu üles TLS § 91 lg 2 alusel, s.o tööandja olulise rikkumise tõttu. Hageja põhjendas ülesütlemisavalduses ülesütlemist. Ülesütlemise põhjenduse esitamine viitab sellele, et tegemist oli töötaja erakorralise ülesütlemisega (TLS § 95 lg 2). Rikkumine seisnes selles, et tööandja oli hageja hinnangul lubanud kohelda ühel töötajal (Ql) hagejat ebaväärikalt. Ülesütlemisavaldus on esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, see ei ole tingimuslik ja kostja on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Isegi, kui ülesütlemisavaldust ei saa pidada täiesti nõuetekohaseks (hageja oleks võinud selgelt välja tuua nii ülesütlemise õigusliku aluse kui ka konkreetse tööandja rikkumise), ei mõjuta see TLS § 95 lg-st 3 tulenevalt ülesütlemisavalduse kehtivust. Lisaks pidi kostja ülesütlemisavaldusest üheselt aru saama, et hageja ütles töölepingu üles põhjusel, et Q-ga koos töötamine oli muutunud hageja jaoks võimatuks ning kostja ei suutnud tagada hagejale normaalset ja turvalist töökeskkonda. Kostja kinnitas ka töövaidluskomisjoni menetluses, et hageja ja tema kolleegi Q erimeelsused olid kestnud pikalt, kostja proovis korduvalt töökliima parandamiseks asju selgeks rääkida, kuid miski ei andnud tulemust. Järelikult oli kostja teadlik, et hageja hinnangul on kostja oma kohustusi oluliselt rikkunud ega taganud hagejale normaalset töökeskkonda, kus töötajaid ebaväärikalt ei kohelda. Kostja ei ole hageja ülesütlemisavaldust tähtaegselt vaidlustanud (TLS §-d 105 ja 106). Seega on põhjendatud hageja nõue tuvastada, et tööleping on lõppenud TLS § 91 lg 2 alusel 28. veebruaril 2019. Hageja on nõudnud kostjalt hüvitist ühe kuu töötasu, s.o 1000 euro ulatuses. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ühe kuu keskmine töötasu oli 1000 eurot. Kuna TLS § 100 lg 4 kohased hüvitise väljamõistmise eeldused on täidetud, siis on hageja hüvitise nõue põhjendatud. Poolte seisukohad
8.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
8.1.Kostja väitel on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi. Maakohus leidis ebaõigesti, et täidetud on eeldused TLS § 91 kohaldamiseks. Ülesütlemisavaldusest ei ole mõistlikult võimalik aru saada, et selles tehakse etteheiteid tööandjale. Hageja pole ülesütlemisavalduses viidanud ühelegi tööandja rikkumisele või mõjuvale põhjusele, mis õigustaks töölepingu erakorralist ülesütlemist. Järelikult tuleb avaldust tõlgendada TLS § 85 alusel korralise ülesütlemisavaldusena. Kui hagejal oli etteheiteid kostjale, tulnuks seda ülesütlemisavalduses selgelt märkida. Töövaidlust lahendav organ ei saa ise avaldaja asemel hakata avaldust sisustama ning sellele enda soovitud sisu andma. Maakohtu üllatuslik otsus tingiks olukorra, kus tööandjal tuleks mistahes ülesütlemisavalduse saamisel, ka nähtavalt korralise avalduse puhul, seda n-ö igaks juhuks töövaidlusorganis vaidlustada.
8.2.Kuigi töötamise registrisse on algselt ekslikult märgitud töölepingu ülesütlemise aluseks TLS § 91 lg 2 (tööandja on kande parandatud), siis töötaja ülesütlemisavalduse põhjendatust tuleb hinnata töötaja esitatud avalduse ja selles märgitu alusel. Järelikult ei oma avalduse tõlgendamisel tähtsust poole hilisemalt töösuhte lõpetamise kohta tehtud avaldused.
8.3.Kuivõrd töölepingu erakorralise ülesütlemise eeldused ei ole täidetud, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt TLS § 100 lg 4 alusel hüvitist.
9.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle menetlusse võtmata või rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3 (5)

10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
11.Pooled vaidlevad asjas sisuliselt üksnes selle üle, kas hageja 1. veebruari 2019. a avaldust töölepingu ülesütlemiseks tuleb tõlgendada töölepingu korralise või erakorralise ülesütlemisena. Töölepingu ülesütlemise avaldus on kindlale isikule suunatud tahteavaldus, mida tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg 1 kohaselt tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Seejuures peab TLS § 85 lg 3 kohaselt töölepingu ülesütlemisavalduse puhul tõendama töötaja, st hageja, et ülesütlemine oli erakorraline, mitte korraline.
12.Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud ülesütlemisavaldust ei pidanud kostjaga sarnane mõistlik isik pidama töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 alusel. TLS § 91 lg 2 eeldab ülesütlemise alusena tööandjapoolset lepingurikkumist. Hageja ei ole ülesütlemisavalduses heitnud tööandjale ette lepingurikkumist. Mõistlik tööandja ei saa sellist etteheidet järeldada ainuüksi asjaolust, et hageja põhjendas töölepingu ülesütlemist sellega, et tal ei ole teise töötajaga võimalik koos töötada. Kuigi TLS § 28 lg 2 p 6 kohaselt on tööandja kohustuseks tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused, ei tähenda see, kui töötajad ei saa omavahel läbi, automaatselt seda, et tööandja on enda kohustusi rikkunud.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja, vaatamata sellele, et maakohus enda 30. märtsi 2020. a e-kirjas talle tõendamiskoormise jaotust selgitas, tõendanud ka asjaolu, et kostja teadis või pidi teadma, et hageja tahteks on tööleping erakorraliselt tööandja rikkumise tõttu üles öelda. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest ei oleks välistatud, et hageja 5. aprilli 2020. a seisukohtades toodud asjaolusid (kaastöötaja ähvardas hagejat korduvalt ning kostja ei kõrvaldanud seda ohtu vaatamata korduvatele pöördumistele), võiks pidada tööandja lepingurikkumiseks. Samas ei ole hageja enda väidete tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud. Maakohtu järeldus, et kostja ei suutnud tagada hagejale normaalset ja turvalist töökeskkonda, ei põhine seega tõenditel, vaid üksnes hageja paljasõnalistel väidetel. Sellist järeldust ei anna alust teha ka kostja töövaidluskomisjonis esitatud seisukohad, milles ta võttis omaks, et hagejal olid kaastöötajaga pikemaajalised erimeelsused, mida tööandjal lahendada ei õnnestunud. Nagu eespool märgitud, ei tähenda ainuüksi töötajate erimeelsused seda, et tööandja oleks enda kohustusi rikkunud. Seda, et kostja sai või pidi aru saama, et hageja tahe oli tööleping erakorraliselt üles öelda, ei saa järeldada ka kostja 4. märtsi 2019. a e-kirjast. Selle kohaselt vormistas kostja algselt töölepingu lõpetamise TLS § 91 lg 2 alusel selleks, et hagejal oleks õigus saada töötuskindlustushüvitist, kuid sellest ei nähtu, et kostja pidas hageja töölepingu ülesütlemisavaldust erakorraliseks.
14.Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja ümber lükanud TLS § 85 lg-st 3 tulenevat eeldust, mistõttu tuleb töölepingu ülesütlemine lugeda korraliseks. Seetõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt TLS § 100 lg 4 järgi hüvitist ning hagi jääb rahuldamata.
15.Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Kostja maakohtus menetluskulude nimekirja ei esitanud. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja tasunud maakohtu menetluses riigilõivu 175 eurot. Kostja esitas ringkonnakohtus menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema kuludeks esindajatasu 675 eurot apellatsioonkaebuse koostamise eest (esindaja ajakulu 5 tundi, tunnihinnaga 135 eurot) ning riigilõiv 175 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu suurus on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud, see ei ületa oluliselt keskmist advokaadi tunnitasu määra. Küll aga ei ole ringkonnakohtu hinnangul tervikuna põhjendatud ja vajalik hageja esindaja apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu. Arvestades asja sisu ja mahtu ning asjaolu, et 4 (5)

apellatsioonkaebuses korratakse osaliselt juba maakohtu menetluses esitatut, peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks 3,5 tundi. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 822,5 eurot (2×175+3,5×135). / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin

/ allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa

/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20262-25-22503/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja