Kohtuotsus tehakse teatavaks 2.veebruaril 2021 Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-20-16889
Kohtuasi
Mavara OÜ hagi G. K. (pankrotis) võlausaldajate 04.11.2020 üldkoosoleku osaliselt kehtetuks tunnistamiseks, võlanõude esitamise tähtaja ennistamiseks ja esitatud nõude tunnustamiseks teise järgu nõudena 3500 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Mavara OÜ (registrikood 11035906, asukoht Sütiste tee 43-96, 13414 Tallinn) lepingulised esindajad vandeadvokaat Vahur Kivistik ja advokaat Siiri Pajupuu Kostja: G. K. (pankrotis, isikukood xxx) lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Mägi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Jätta Mavara OÜ hagi G. K. (pankrotis) 04.11.2020 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse osaliseks kehtetuks tunnistamiseks ja Mavara OÜ nõudeavalduse esitamise tähtaja ennistamiseks ning Mavara OÜ 12.10.2020 esitatud nõude tunnustamiseks teise järgu nõudena rahuldamata
Menetluskulude jaotus
Jätta hagimenetluse kulud Mavara OÜ kanda ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Edasikaebamise kord
Hageja nõuded
1.Mavara OÜ (edaspidi ka hageja) palus kohtule G. K. (pankrotis) (edaspidi ka kostja) vastu esitatud hagis tunnistada kehtetuks G.K. (pankrotis) 04.11.2020 võlausaldajate üldkoosoleku otsus osas, millega jäeti ennistamata Mavara OÜ 12.10.2020 esitatud pandiga tagamata nõude
(59 750,28 eurot) esitamise tähtaeg ja tunnustati nõuet kolmanda järgu nõudena ning ennistada Mavara OÜ nõude esitamise tähtaeg ning tunnustada Mavara OÜ 12.10.2020 esitatud nõuet (59 750,28 eurot) teise järgu nõudena. Hagiavalduse asjaolud
2.Kostja pankrotimenetluses oli nõuete esitamise tähtpäev 14.06.2020. Hageja sai kostja pankrotist teada 07.10.2020 ja esitas 12.10.2020 pankrotihaldurile tähtaja ennistamise taotluse ja 59 750,28 euro suuruse nõude. Kostja nõuete kaitsmise koosolek toimus 04.11.2020, kus viibisid pankrotihaldur, E AS ja hageja esindajad. Võlausaldajate üldkoosolekul määrati hagejale 60 häält ja E AS-le 1500 häält. Võlausaldajate üldkoosolek otsustas mitte ennistada hageja hilinenult esitatud nõude tähtaega; viia nõuete kaitsmise koosolek läbi ilma võlgniku osavõtuta; tunnustada hageja nõuet 59 750,28 eurot kolmanda järgu nõudena. Hageja nõudele vastuväiteid ei esitatud.
3.Hageja sõlmis X Oy-ga (Soomes pankrot välja kuulutatud 21.11.2017) (edaspidi ka põhivõlgnik) 14.10.2016 laenulepingu 80 000 eurot laenu tagastamise tähtajaga 14.10.2019 ja kandis põhivõlgnikule üle 80 000 eurot. Laenulepingu täitmise tagamiseks sõlmis avaldaja kostjaga 14.10.2016 käenduslepingu, mille punkti 3 K.selt on käendaja vastutuse rahaline piirmäär 80 000 eurot. Põhivõlgnik tagastas 20.09.2017 laenu põhisosast 30 000 eurot ning maksis lepingujärgseid intresse laenu kasutamise eest avaldajale kuni 02.11.2017. Seega on laenu põhiosa tasumata osa 50 000 eurot. Põhivõlgnik edastas 07.11.2017 hagejale e-kirja, milles teavitas tekkinud makseraskustest ja võimetusest täita 14.10.2016 laenulepingut. Hageja ütles 07.11.2017 teatega laenulepingu üles ja edastas teate aadressile xxx Kuivõrd kostja oli põhivõlgniku juhatuse liige, pidi ta olema teadlik põhivõlgniku maksejõuetusest ning samuti pidi ta käendajana olema teadlik ka laenulepingu ülesütlemisest, st laenulepingu jäägi sissenõutavaks muutumisest alates 07.11.2017. Hageja pöördus korduvalt nii kirjalikult kui telefonitsi, et kokku leppida käenduslepingust tuleneva kohustuse ja viiviste tasumises. Kostja avaldas hagejale valmisolekut tasuda võlgnevus, kuid kirjalike kokkulepete sõlmimisest hoidus.
4.Hagejale ei olnud 05.10.2020 seisuga teada võlgniku pankroti väljakuulutamine, vastasel juhul oleks ta koheselt esitanud pankrotihaldurile nõudeavalduse ja tähtaja ennistamise taotluse, mitte kulutanud aega võlgnikule kohtuvälise nõudeavalduse koostamisega. Hageja sai alles kohtuvälise nõudeavalduse koostamise ja saatmiseks ettevalmistuste tegemisel, sh kostja kehtivate kontaktandmete väljaselgitamise käigus 07.10.2020 teada, et tema suhtes oli 14.04.2020 kuulutatud välja füüsilise isiku pankrot ja nõude esitamise tähtajaks oli 14.06.2020. Nõudeavalduse koos tähtaja ennistamise taotlusega esitas hageja kostja pankrotihaldurile 12.10.2020, st 14-päevase tähtaja jooksul. Hageja ja kostja vestluste käigus ei teavitanud kostja kordagi hagejat pankrotist, jättes teadlikult avaldamata tema suhtes toimuva pankrotimenetluse asjaolud ja andis hagejale pigem lootust võlgnevuse osaliseks tasumiseks. Kostjal oli vastavalt käenduslepingule kohustus teavitada hagejat koheselt enda suhtes algatatud pankrotimenetlusest, kuid seda ta ei teinud. Seega rikkus kostja poolte vahelist lepingut ja käitus pahauskselt ning kohustust teavitada pankrotihaldurit kõikidest temale teadaolevatest võlausaldajatest. Ka pankrotihaldur ei pöördunud hageja poole, et teavitada võimalikku võlausaldajat kostja pankroti väljakuulutamisest, mis kinnitab, et kostja jättis täitamata teabe andmise kohustuse, mistõttu ei olnud pankrotihalduril võimalik välja selgitada kõiki kohustusi.
5.Hageja hinnangul oli pankrotihalduril alates 28.04.2020, so E AS-i nõudeavalduse esitamisest, olemas piisav informatsioon, mille alusel kahtlustada enamate võlausaldajate olemasolu. Võlausaldajalt ei saa eeldada, et ta igapäevaselt kontrolliks Ametlikest Teadaannetest (edaspidi AT) ega tema lepingupartner ei ole läinud pankrotti. Olukorras, kus poolte vahel on sõlmitud leping, milles sisaldub selgelt võlgniku teavituskohustus pankroti osas, peab olema võimalik eeldada võlgnikupoolset teavituskohustuse täitmist. Hagejale ei peaks kaasnema kostja poolsest seaduses sätestatud kohustuste täitmata jätmisest negatiivseid majanduslikke tagajärgi, nagu nõude esitamise tähtaja möödalaskmine ja selle ennistamata jätmine võlausaldajate üldkoosoleku poolt. Hageja nõudele ei esitatud võlausaldajate 04.11.2020 üldkoosolekul vastuväiteid, seega on vaidlus nõude esitamise tähtaja ennistamise ja rahuldamisjärgu osas. Kostja vastuväited
6.Vastuväidete K.selt ei esine hagejal nõudeavalduse hilinenud esitamiseks mõjuvat põhjust, mille tõttu tuleks nõudeavalduse tähtaeg ennistada. Hageja sai kostja pankrotimenetlusest varem teada kui 07.10.2020, sest kostja pankrotile viitav esimene teade avaldati AT-s 14.02.2020 s.o neli kuud enne nõudeavalduse esitamise tähtaega; kostja suhtes avaldatud ärikeelud viitavad eraisiku pankrotile; kostja ja hageja seaduslik esindaja olid head tuttavad, mis tähendab, et hageja oli teadlik kostja igapäevasest käekäigust detailsemalt kui tavapäraselt võlausaldaja võlgniku kohta võib infot omada; hageja seaduslik esindaja ja kostja olid mõlemad EMKL-i juhatuse liikmed hetkel, kui Tartu Maakohus tegi EMKL-ile hoiatusmääruse seoses kostja ärikeeluga; hageja seaduslik esindaja allkirjastas EMKL-i otsuse kostja tagasiastumiseks juhatusest; hageja seaduslikul esindajal on kõrgemad juriidilised teadmised võlaõigusest ja pankrotimenetlusest. Eelviidatud faktilised asjaolud tõendavad, et hageja väide kostja pankrotist 07.10.2020 teadasaamine ei ole eluliselt usutav ja hageja sai teada või pidi teadlik olema kostja pankrotist enne 2-kuulise nõudeavalduse tähtaja möödumist 14.06.2020. Hageja seaduslikul esindajal on kõrgemad erialased teadmised võlaõigusest ja pankrotimenetlusest, seega ei olnud tal vajalik advokaadibüroosse pöördumine teada saamaks, kas kostja suhtes on pankrotimenetlus algatatud ja kas nõudeavalduse esitamise tähtaeg on möödunud. Järelikult oli hageja teadlik kostja pankrotist enne 14.06.2020 või vähemalt hiljemalt 23.07.2020 EMKL-i otsuse allkirjastamise hetkel. Hageja esitas ennistamise taotluse pankrotihaldurile 12.10.2020, seega ei esitanud ta ennistamise taotlust TsMS § 67 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul.
7.Tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist kostja ise vahetult mõjutada ei saa. Hagiavaldusest nähtub, et hageja tugines üksnes kostja suulistele lubadustele ega esitanud ca kolme aasta jooksul kostja vastu hagi ega pankrotiavaldust. Samuti ei sõlminud hageja kostjaga kirjalikku kokkulepet võlgnevuse ajatamiseks või täiendavaks tagamiseks. Selline käitumine ei ole praktikas võlausaldajale K.ne. Hageja kui erialaste teadmistega isik oleks pidanud aru saama, et kostja suulisi lubadusi ei saa uskuda, kuivõrd 2,5 aasta jooksul ei täitnud kostja oma antud lubadusi ega lepingulisi kohustusi, lisaks oli kostja juhitud X läinud pankrotti. Kui hageja oleks järginud majandus-ja kutsetegevuses nõutavat hoolsust, oleks hageja esitanud hagi kohtusse või saanud aru, et kostjal puudub majanduslik võimekus oma kohustusi täita. Samuti ei saa hageja majanduslik huvi olla oluliseks põhjuseks tähtaja ennistamiseks. Hageja hinnangul ei saa eeldada, et hageja kontrolliks igapäevaselt AT-d, millega kostja nõustub, kuid seetõttu ongi
ettenähtud kahekuuline nõudeavalduste esitamise tähtaeg. Kostja pankrotiga seonduvad teated olid AT-s nähtavad nelja kuu jooksul enne nõudeavalduse esitamise tähtpäeva ning hageja seaduslik esindaja sai teavituse kostja ärikeelust EMKL-i juhatuse liikmena 16.04.2020 hoiatusmäärusest.
8.Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, et AS E või pankrotihaldur oleks pidanud „kahtlustama“ teiste võlausaldajate olemasolu. See ei ole AS-i E või pankrotihalduri kohustus. Iga võlausaldaja peab kohaldama piisavat hoolsust, et enda nõudeõiguseid realiseerida ja kaitsta (sh pankrotimenetluses). Kostja on seisukohal, et K.se hoolsuse järgimata jätmine ei ole mõjuv põhjus ja piisav alus nõudeavalduse tähtaja ennistamiseks. Seega hagejal puudub tähtaja ennistamiseks alus ja mõjuv põhjus ning hageja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
9.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et 14.10.2016 sõlmis hageja põhivõlgnikuga laenulepingu 80 000 eurot ja kostjaga käenduslepingu laenulepingu tagamiseks; et 07.11.2017 ütles hageja üles põhivõlgnikuga sõlmitud laenulepingu ja põhinõue 50 000 eurot muutus kostja suhtes sissenõutavaks hiljemalt 08.11.2017; et 14.02.2020 avaldas kohus AT-s teate kostja suhtes esitatud pankrotiavalduse läbivaatamise kohtuistungi toimumise kohta; et hageja esitas kostja pankrotimenetluses tähtaja ennistamise taotluse ja 59 750,28 euro suuruse nõude 12.10.2020; et 04.11.2020 otsustas võlausaldajate üldkoosolek mitte ennistada hageja hilinenult esitatud nõude tähtaega ja tunnustada hageja nõuet 59 750,28 eurot kolmanda järgu nõudena ning, et hageja nõude suurusele vastuväiteid ei esitatud.
10.Pooltel on vaidlus nõude esitamise tähtaja ennistamise ja rahuldamisjärgu osas.
11.PankrS § 102 lg 3 kohaselt võib võlausaldaja kohtus vaidlustada võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega nõudeavalduse esitamise tähtaeg jäeti ennistamata. Kui kohus leiab, et üldkoosolek on põhjendamatult jätnud nõude tähtaja ennistamata, tunnistab kohus otsuse selles osas kehtetuks ja ennistab nõude esitamise tähtaja.
12.PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata.
13.PankrS § 93 lg 1 sätestab, et võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
14.AT 14.04.2020 pankrotiteate avaldamisest tulenevalt oli võlausaldajatele nõuete esitamise tähtpäevaks 14.06.2020 (lk 4). 12.10.2020 e-kirjaga saadetud tähtaja ennistamise taotluse ja nõudeavaldusega on tõendatud, et nõudeavalduse edastamise ja tähtaja ennistamise taotluses märkis hageja, et kostja pankroti väljakuulutamisest sai ta teada alles 07.10.2020, kui pöördus advokaadibüroo poole kohtuvälise nõudeavalduse koostamiseks ja võla sissenõudmiseks kohtuväliselt või kohtus, et kostja, kellega hageja juhatuse liige oli hea tuttav, ei teavitanud
teda pankrotimenetlusest, millega rikkus poolte vahelise käenduslepingu punkti 5, et ka pankrotihaldur ei teavitanud hagejat võimalikust nõudest, millest avaldaja järeldas, et kostja rikkus ka kohustust teavitada pankrotihaldurit kõikidest temale teadaolevatest võlausaldajatest (lk 5-7). Ka hagiavalduses on hageja seisukohal, et mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks on võlgnikupoolne käenduslepingust ja pankrotiseadusest tuleneva teavituskohustuste rikkumine.
15.04.11.2020 kostja nõuete kaitsmise koosoleku protokolliga on tõendatud, et hageja nõude läbivaatamisel tõi pankrotihaldur esile hageja nõude ennistamise taotluse põhjendused ja kinnitas, et võlgnik pankrotihaldurile sellist teavet ei esitanud ja sel põhjusel ei ole pankrotiteadet saadetud. Koosolek otsustas mitte ennistada hilinenult nõude esitanud hageja nõude esitamise tähtaega (lk 8-10).
16.PankrS § 102 lg 1 järgi ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja, kui võlausaldaja on esitanud nõude mõjuval põhjusel pärast nõudeavalduse 2-kuulise tähtaja möödumist. Riigikohus on oma lahendites tähtaja ennistamise kohta märkinud korduvalt, et mõjuv põhjus eeldab seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu määrused tsiviilasjades nr 3-2-1-148-06 p 12, nr 3-2-1-40-11 p 16, nr 3-2-1-58-07 p 10, nr 3-2-1-105-07 p 9). Seega peab tähtaja möödalaskmiseks olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist kostja ise vahetult mõjutada ei saa.
17.Kohus on seisukohal, et hagejal ei esinenud nõudeavalduse hilinemisega esitamisel objektiivset mõjuvat põhjust PankrS § 102 lg 1 mõttes, mille tõttu tuleks hageja nõudeavalduse tähtaeg ennistada.
18.Nii nõudeavalduse edastamise ja tähtaja ennistamise taotluses kui ka hagiavalduses tõi hageja esile, et tema juhatuse liige oli kostjaga hea tuttav, kes suhtles pidevalt kostjaga ja uskus kostja suulisi vabandusi võla mittetasumise kohta ja lubadusi võlg aja jooksul vähemalt osaliselt tasuda. Hagi asjaoludest nähtuvalt ei esitanud hageja ligikaudu kolme aasta jooksul kostja vastu hagi ega pankrotiavaldust ning hakkas tegelema võla sissenõudmisega alles võla aegumistähtaja lähenemisel. Antud hageja väiteid tõendavad poolte vahel toimunud ekirjavahetus ja laenulepingu ülesütlemise teade (lk 19-21, 30-31). MTÜ X (EMKL) äriregistri teabesüsteemi väljavõttega on tõendatud, et kostja ja hageja seaduslik esindaja V. K. olid alates 2008. aastast EMKL-i juhatuse liikmed, milles jätkas kostja vaatamata kehtivale ärikeelule tegevust kuni 23.07.2020 (lk 66-67, 71-74, 75-82). Järelikult pidi hageja olema kostja majanduslikust olukorras paremini informeeritud kui teised kostja võlausaldajad. Selliselt käitudes ja tuginedes vaid tuttava kostja suulistele lubadustele võlg tasuda, võttis hageja riski, mis ei ole hoolikalt käituvale võlausaldajale K.ne ning mida ei saa pidada objektiivseks põhjuseks nõudeavalduse esitamise tähtaja ennistamiseks. Antud põhjused on subjektiivset, mitte objektiivset laadi.
19.Hageja on viivitanud ka pankrotihaldurile avalduse esitamisega, kuna kostja esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja oleks hoolika võlausaldajana pidanud kostja pankrotist olema varem teadlik, sest pankrotiavalduse läbivaatamise aja ja K. ning käsutuskeelu teatavakstegemise teade avaldati AT-s 14.02.2020, kostja pankrotiteade avaldati AT-s 14.02.2020, seega neli kuud enne nõudeavalduse esitamise tähtaega (lk 61, 63). Sellele
eelnevalt - 09.04.2020, avaldati AT-s pankrotimenetluse katteks deposiidi maksmise teade (lk 62). Kostja eraisiku pankrotile viitavad ärikeelud avaldati seoses kostja pankrotiga äriregistris ÄS § 691 ja PankrS § 91 kohaselt 14.04.2020 (lk 64). Kostja ärikeeld nähtub alates 14.04.2020 ka kostjaga seotud X OÜ äriregistri teabesüsteemi väljavõttest (lk 65). 22.04.2020 tegi Tartu Maakohus X OÜ-le (pankrotis) hoiatusmääruse sundlõpetamiseks, kuna kostja oli juhatuse liige X OÜ-s (lk 65, 75). Nimetatud määruses viitab Tartu Maakohus kostja eraisiku pankrotile nagu ka EMKL-ile tehtud määruses. 16.04.2020 tegi Tartu Maakohus EMKL-le hoiatusmääruse sundlõpetamiseks seoses juhatuse koosseisu mittevastavusega seoses kostja eraisiku pankrotimenetlusega (lk 71-74). EMKL-i juhatuse liikmena, milles jätkas kostja vaatamata kehtivale ärikeelule tegevust kuni 23.07.2020 (lk 66-67). 23.07.2020 esitatud avaldusega Tartu Maakohtu registriosakonnale ja EMKL-i 22.07.2020 koosoleku protokolliga on tõendatud, et kostja astus EMKL-i juhatusest tagasi (lk 76-82). Kuna otsuse allkirjastas ka hageja seaduslik esindaja V. K., siis pidi hageja teada saama kostja pankrotimenetlusest 22.07.2020.
20.Hageja vastuväited antud tõenditele ja järeldustele ei anna kohtule alust vastupidiste järelduste tegemiseks. Mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks ei saa pidada pankrotivõlgniku poolset käenduslepingust ja pankrotiseadusest tulenevate teavituskohustuste rikkumist, kuivõrd need ei ole samuti objektiivseteks ja mõjuvateks põhjusteks PankrS § 102 lg-te 1 ja 3 mõttes. Kohus tuginedes eeltoodud tõenditele asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 162 lg 1 K.selt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud hageja kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 K.selt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.