Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu avaldus M. F. vastu põhivõlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1545,08 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (registrikood 80162053, asukoht Randla 15, 10315 Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: D. Š. (A.G.D. Õigusabi Grupp OÜ, e-post [email protected]); Puudutatud isik: M. F. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu avaldus M. F. vastu põhivõlgnevuse väljamõistmiseks. Menetluskulud
2.Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Puudutatud isikul menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.
Vastavalt Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetele on puudutatud isik xxxasuva korteri omanik ning korteriühistu Randla tn 15 liige. Elamut asukohaga Randla tn 15, Tallinn majandab avaldaja, kes korraldab elamu asjaajamist ja vahendab korteriomanike elutegevuseks vajalikke kommunaalteenuseid ning esitab korteriomanikule igakuiselt arveid tasumiseks. Korteriomanikul on võlgnevus korteriühistu majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest. Seisuga 15.07.2020 on korteriomaniku põhivõlgnevuse summa 1545,08 eurot.
2.M. F. sai korteri nr x omanikuks 13.11.2015. Seisuga 13.11.2015 lasus korteril x võlgnevus korteriühistu ees summas 1545,08 eurot. Toodud võlgnevus on kujunenud eelmise omaniku poolt tasumata jäetud arvetest. Raamatupidamisliku tõendist nähtub, et korteril lasub võlgnevus aastatest 2012, 2013, 2014, 2015.
3.Alates 13.11.2015 on korteriomanik tasunud kõik korteriühistu arved, kuid ei ole maksnud kuni 13.11.2015 tekkinud võlga. Avaldaja on seisukohal, et korteriomanikul pole alust keelduda võlgnevuse tasumisest. 2015. aastal kehtinud korteriühistuseaduse § 51 kohaselt korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Seega seisuga 13.11.2015 kujunenud võlgnevuse tasumise kohustus läks üle uuele omanikule. Korteriühistu kulude arvestamise alus on kinnitatud majanduskavad (eelarve).
4.Korteriühistu ei vaidle, et ei suutnud esitada võlanõuet kohtusse kohe, kui M. F. sai 2015. aastal korteriomanikuks, sest korteriühistul oli palju muid lahendamist vajavaid kiireloomulisi küsimusi ning korteriühistu uskus, et eelmised korteriomanikud täidavad oma kohustusi korteriühistu ees. Korteriühistu leiab, et juhatuse tegevus või tegevusetus ei pea avaldama mingit mõju võlgnevuse olemasolule või puudumisele, sest korteriomandil lasuva võlgnevuse eksisteerimine ei olene sellest, kas üks või teine juhatuse liige on tegelenud konkreetse võla sissenõudmisega või mitte. Küll aga korteriühistu ei saa eitada puudutatud isiku poolt väljatoodud aegumise käsitlust. Korteriühistu ei vaidle, et nõuab võlgnevust 1545,08 eurot ajavahemiku eest kuni 31.08.2015. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevus summas 1545,08 eurot. Puudutatud isiku seisukoht
5.Puudutatud isik leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Eelmised korteri nr x omanikud I.K. ja O. R. võtsid korteri vastu pärandina 27.02.2014. Vastavalt raamatupidaja väljavõttele 20132015 aastate kohta seisuga veebruar 2014 oli võlg 1117,28 eurot. Tallinna Linn võttis vastu 1/3 korteri pärandist 28.04.2015, tol hetkel võlg moodustas 1487,75 eurot. Kogu selle aja eest (14 kuud) võlga ei olnud sisse nõutud. 03.07.2015 avalikustas Tallinna Linn kuulutuse, et 11.09.2015 korraldatakse oksjon, kus müüakse 1/3 korteriomandist nr x.
6.Puudutatud isik osales oksjonil, kus avaldati, et O. R. ja I. K. kirjutasid alla võlakirja, millega võtsid endale kohustuse maksta kinni kogu võlg kuni 01.08.2015. Puudutatud isik teavitas korteriühistu esimeest, et selline võlakiri on olemas. Kuivõrd üks oksjoni osalejatelt pakkus puudutatud isikust rohkem, puudutatud isik kaotas oksjoni ning puudutatud isikul ei tekkinud mõtet küsida võlakirja.
7.Kuu aja jooksul teades võlakirja olemasolust korteriühistu esimees Rita Oleks ei teinud päringut võlakirja kohta ega esitanud kohtule hagi, kuid peale 13.11.2015, kui puudutatud isik ostis linnale kuulunud 1/3 osa, korteriühistu esimees küsis puudutatud isikult, millal puudutatud isik hakkab võlga tasuma. Puudutatud isik keeldus sellest. Puudutatud isik on tasunud kõik korteriühistu arved alates ajast, kui puudutatud isik sai korteri nr x omanikuks.
8.Puudutatud isik leiab, et avaldaja nõue on aegunud. Majandamiskulud kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi. Korteriühistu esitas 14.09.2015 arve nr 1509142, mis näitab, et võlgnevus 1545,08 eurot on fikseeritud seisuga 31.08.2015. Korteriühistu esitas 14.10.2015 arve nr 1510142, mis näitab, et sama võlgnevus 1545,08 eurot on fikseeritud ka seisuga 30.09.2015. Korteriühistu esitas 14.08.2020 arve nr 2008142, mis näitab, et sama võlgnevus 1545,08 eurot on fikseeritud ka seisuga 31.07.2020. Puudutatud isik selgitab, et kõik 2013
aasta nõuded aegusid 31.12.2016 kell 24:00, kõik 2014 aasta nõuded aegusid 31.12.2017 kell 24:00, kõik 2015 aasta nõuded aegusid 31.12.2018 kell 24:00. Seega võlgnevus 1545,08 eurot on aegunud. Kohtumääruse põhjendused
9.Kohus, olles tutvunud esitatud avalduse ja puudutatud isiku vastusega, on seisukohal, et esitatud avaldus tuleb jätta rahuldamata.
10.Tallinn, Randla 15 korteriühistu esitas M. F. vastu avalduse põhivõlgnevuse väljamõistmiseks seoses M. F. omandis oleva Tallinn, Randla 15 asuva korteriomandi nr x kommunaalvõlgnevusega. Sellise avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja 61. ptk järgi hagita menetluses. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
11.Antud juhul puudub vaidlus küsimustes, et puudutatud isik on Tallinna linnas Randla tn 15 x asuva korteri omanik ning korteriühistu Randla tn 15 liige. M. F. sai korteri nr x omanikuks 13.11.2015. Seisuga 13.11.2015 lasus korteril x võlgnevus korteriühistu ees summas 1545,08 eurot. Toodud võlgnevus on kujunenud eelmise omaniku poolt tasumata jäetud arvetest.
12.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevus summas 1545,08 eurot. Puudutatud isik vaidleb esitatud nõudele vastu, kuna leiab, et see on aegunud.
13.Kohus leiab, et olukorras, kus puudutatud isik on esitanud aegumise vastuväite, tuleb kohtul analüüsida, kas avaldaja on oma nõude esitanud selleks seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista kommunaalkulude võlgnevus, mis oli tekkinud 13.11.2015 seisuga.
14.Kohus märgib, et kommunaalkulude väljanõudmise korral kohaldub aegumise küsimuses tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 lg 1, mille kohaselt korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Samuti on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-174-11 p-s 11 rõhutanud, et korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
15.Antud juhul ei ole avaldaja esitanud oma nõuet TsÜS § 154 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, kuna avaldaja oleks pidanud avalduse esitama hiljemalt 31.12.2018, võttes arvesse, et võlgnevus oli tekkinud 13.11.2015 seisuga. Käesolevas menetluses on avaldus esitatud 25.07.2020, seega on avaldaja nõue aegunud. Kuna avaldaja nõue on aegunud, tuleb see rahuldamata jätta.
16.Tsiviilasja hind on TsMS § 124 järgi 1545,08 eurot. Menetluskulud
17.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud
kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda, kuna menetlus on toimunud avaldaja huvides ja avaldus on jäetud rahuldamata.
18.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et puudutatud isikul menetluskulud puuduvad, kuna puudutatud isik ei ole menetluses kasutanud lepingulist esindajat ega tasunud riigilõive.