Hageja Flagito OÜ (14275048), lepinguline esindaja Liis Leedo Kostja Finnair Oyj (0108023-3 (Soome)), lepinguline esindaja vandeadvokaat Annika Soom
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalikus lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kostja 13.01.2021 taotlus uue tõendi vastuvõtmiseks rahuldamata ja tõend asja materjali juurde võtmata.
2.Hagiavaldus rahuldada.
3.Välja mõista Finnair Oyj-lt Flagito OÜ kasuks kahjuhüvitis 1200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 98,12 eurot ja sissenõudmiskulu 80 eurot, kokku 1378,12 eurot.
4.Mõista Finnair Ovj-lt Flagito OÜ kasuks välja viivis alates 30.01.2021 põhisummalt 1200 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus
6.Välja mõista Finnair Ovj-lt Flagito OÜ kasuks menetluskulu 815 eurot.
7.Välja mõista Finnair Ovj-lt Flagito OÜ kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (815 eurot) viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Kohtu menetluses on Flagito OÜ (hageja) hagi Finnair Oyj (kostja) vastu kahju nõudes. Menetluses esitatud asjaoludel tuleneb hageja kahjunõue asjaolust, et reisijad V R (reisija 1) ja M O (reisija 2) olid ostnud lennupiletid 06.01.2020 lennule AY22 Puerto Plata-Helsingi ja 07.01.2020 lennule AU1023 Helsingi-Tallinn. Reisijatel olid lendudele broneeringud, kuid esimene lend hilines, mistõttu nad jäid maha jätkulennust AY1023. Sellest tulenevalt jõudsid reisijad sihtpunkti u 24 tundi hiljem. Reisi vahemaa oli 8436 km, mistõttu on hüvitise seadusjärgseks suuruseks 600 eurot reisija kohta. Reisija 1 loovutas 22.01.2020 oma nõuded hagejale ning reisija 2 loovutas oma nõuded hagejale 15.01.2020. Reisija 1 esitas 23.01.2020 kostjale nõudekirja ning reisija 2 esitas 20.01.2020 nõudekirja, milles nõudsid Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 alusel hüvitist. Kostja keeldus reisijatele hüvitise maksmisest.
2.Hageja palub mõista kostjalt välja lennu hilinemisest tuleneva kahju hüvitise summas kummalegi reisijale 600 eurot, kokku 1200 eurot. Hageja nõuab ka viivise välja mõistmist kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja saatis seoses reisija 1 nõudega kostjale nõudekirja ning arvestab viivist alates 23.01.2020. Hageja palub kostjalt välja mõista alates 23.01.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kindla summana ja edasi viivis põhisummalt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja saatis seoses reisija 2 nõudega kostjale nõudekirja ning arvestab viivist alates 21.01.2020. Hageja palub kostjalt välja mõista alates 21.01.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kindla summana ja edasi viivis põhisummalt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Samuti taotleb hageja sissenõudmiskulude hüvitamist kokku summas 80 eurot.
3.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et hüdraulilise süsteemi rike ei ole käsitletav erakorralise asjaoluna ning kostja ei võtnud kasutusele kõiki võimalikke meetmeid.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel põhjustas reisi hilinemise erakorraline asjaolu. Lennukil oli (rohelise) hüdraulilise süsteemi rike, mis põhjustas lekke. Leke oli tingitud soovimatutest/ootamatutest vibratsioonidest või rõhulöökidest süsteemis, mis tulenevad hüdraulilise süsteemi torustiku disainist. Kuna lennuettevõtja ei saa mõjutada süsteemidisaini, on tegemist tootjapoolse veaga, mille eest ei saa vastutada lennuettevõtja. Lisaks võttis kostja kasutusele kõikvõimalikud meetmed, et lendude hilinemist vältida. Broneering lennule oli 300 inimesel, tegemist oli kõrvalise lennujaamaga ja reisimise kõrghooajaga, mistõttu ei olnud võimalik muu alternatiiv, kui lennutada asenduslennuk Helsinkist lennu algpunkti ja siis reisijad sihtpuntki.
5.07.01.2020 lend AY22 tuli tühistada tulenevalt lennukil esinenud tootmisdefektist. Eelnev tõi omakorda paratamatult kaasa ka reisija maha jäämise lennust AY1023. Nimetatud asjaolu kvalifitseerub erakorraliseks asjaoluks, millest tulenevalt ei ole kostja kohustatud maksma hagejale ka hüvitist. 2(7)
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas 13.01.2021 taotluse uue tõendi vastuvõtmiseks. Kohus jätab taotluse tõendi vastuvõtmiseks rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 237 lg 1 kohaselt kohus annab eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes TsMS §-is 331 sätestatut järgides.
7.Kohus leiab, et nimetatud tõend on esitatud hilinemisega. Kostja ei ole põhistanud, et tõendi hilinemiseks oli TsMS § 331 lg 1 kohaselt mõjuv põhjus. Kostja põhjendab uue tõendi vastuvõtmist sellega, et kostja soovib sellega tõendada asjaolusid, mis enne hageja 29.12.2020 seisukohta vaidluse all ei olnud. Kohus nimetatuga ei nõustu. Kohus selgitas 07.12.2020 määrusega poolte tõendamiskoormist ja andis tähtajad tõendite esitamiseks. Kostjal oleks võimalik esitada nimetatud tõend kohtu poolt antud tähtajaks. Vaidluse all olevad asjaolud olid kostjale juba menetluse alguses teada ning kostja tugines vastuses hagile erakorralise asjaolu esinemisele. Seega oli kostjal võimalus esitada kõik tõendid tähtaegselt. Eeltoodu alusel jätab kohus uue tõendi asja juurde võtmata.
8.Kohus rahuldab hagi.
9.Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses (vt 07.12.2020 määrus, tl 110-11). TsMS § 405 lg 1 p 5 ja 6 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel. Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-2316, p 16).
10.Vaidluse põhisisu on selles, kas kostja poolt nimetatud (rohelise) hüdraulilise süsteemi rike saab olla erakorraliseks asjaoluks, mis põhjendab hüvitise maksmata jätmist, ja kas kostja poolt vastuvõetud meetmed olid piisavad määruse 261/2004 artikli 5(3) tähenduses.
11.Kohus täitis 07.12.2020 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (tl 110-111 pöördel).
12.Kohus tuvastab järgmised asjaolud. V R (reisija 1) ja M O (reisija 2) oli kinnitatud broneering nr RNNI6K kostja 06.01.2020 lendudele AY22 Puerto Plata-Helsingi ja 07.01.2020 AY2023 Helsingi-Tallinn. Esimese lennu hilinemise tõttu jäid reisijad maha jätkulennust AY1023. Asenduslennu tagamiseks toodi 8000 km kauguselt Helsingist kohale tühi lennuk. Seetõttu jõudis asenduslend sihtkohta planeeritud ajast 23 tundi ja 40 minutit hiljem. Reisija 1 loovutas 22.01.2020 oma nõuded hagejale (tl 37-39). Reisija 2 loovutas oma nõuded hagejale 15.01.2020 (toimik 2-20-2061, tl 31-32 pöördel). Hageja esitas 20.01.2020 ja 23.01.2020 kostja vastu nõudekirjad, milles nõudis reisijatele kompensatsiooni Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 alusel summas 600 eurot (tl 41 ja toimik 2-202061 tl 31). Kostja keeldus reisijatele hüvitist maksmast, kuivõrd lennu tühistamise põhjustas lennuki tehniline rike (tl 40 ja toimik 2-20-2061 tl 30).
13.Võlausaldaja võib oma nõude loovutada sõltumata võlgniku nõusolekust (VÕS § 164 lg 1 ls 1). Nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale andma nõuet tõendavad dokumendid ja nõude esitamiseks vajalikku teavet (VÕS § 168 lg 1 ls 1). Nõude loovutamine on võlgniku suhtes kehtiv, kui uus võlausaldaja esitas võlgnikule dokumendi loovutamise kohta (VÕS § 170 ls 2). Võlgnik võib esitada nõudele vastuväiteid, mis tal olid esialgse võlausaldaja vastu loovutamise ajal ja mis tal on uue võlausaldaja vastu (VÕS § 171 lg 1). 3(7)
Reisijad on loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale. Seega on hageja õigustatud esitama kostja vastu kahjunõude.
14.Hageja tugineb hüvitise nõude puhul Euroopa Liidu määrusele nr 261/2004 (edaspidi määrus). Määrust kohaldatakse reisijate suhtes, kes lendavad välja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumi lennujaamast tingimusel, et reisijal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele, v.a lennu tühistamise korral (määruse artikkel 3(1)(a) ja (2)(a)). Lennu hilinemise korral on reisijatel õigus saada hüvitist, kui lend hilineb pikema kui 3500-kilomeetrise lennu puhul neli tundi või rohkem (määruse 261/2004 art 6(1)(c)). Hüvitise suurus enam kui 3500-kilomeetrise lennu puhul on 600 eurot (määruse 261/2004 art 7(1)(c)). Hagiavalduse kohaselt lend hilines ligikaudu 24 tundi. Kostja märkis, et lend hilines 23 tundi 40 minutit. Seeläbi on lennu hilinemisest tuleneva hüvituse välja nõudmise eeldused täidetud.
15.Lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed (määruse 261/2004 art 5(3), Euroopa Kohtu lahend ühendatud kohtuasjades C 402/07 and C-432/07, resolutsiooni p 2). Seega vabaneb kostja hüvitise maksmise kohustusest, kui kostja suudab tõendada eelnevalt välja toodud hüvitise maksmist välistavaid asjaolusid.
16.Euroopa Kohtu praktikas on asutud seisukohale, et erakorraliseks asjaoluks artikli 5(3) tähenduses saavad olla sellised sündmused, mis oma olemuselt või põhjuselt ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (Euroopa Kohus, C‐315/15, punkt 22). Tehnilised probleemid, mis ilmnevad õhusõidukite hoolduse käigus või niisuguse hoolduse puudumise tõttu, ei saa üldjuhul olla erakorraliseks asjaoluks (Euroopa Kohus, C‐549/07, punkt 25). Lennuki osade enneaegset või ootamatut riket ei saa pidada erakorraliseks asjaoluks, kui rike toimub seoses lennuki osaga, mis on mõeldud mingi perioodi järel või mingite tingimuste saabumisel väljavahetamiseks (Euroopa Kohus, C-832/18, p 40-42). Erandiks võivad olla juhud, kus lennukite tootja või muu pädev asutus tuvastab, et lennukid on varjatud tootmisdefektiga, mis mõjutab lennuohutust (Euroopa Kohus, C‐549/07, punkt 26). Erandit võib tõendada see, kui sama probleem esineb mitmel õhusõidukil või lennukite tootja või pädev ametiasutus on teatanud, et ka teised lennukid on varjatud tootmisdefektiga (Euroopa Kohus, C-257/14, punkt 40). Samas tuleb hinnata ka seda, kas rikke ennetamine või kõrvaldamine või defektse osa asendamine kuulus lennuettevõtja tegeliku kontrolli alla või mitte (Euroopa Kohus, C-257/14, punkt 43).
17.Seoses vajalike meetmetega on Euroopa Kohus selgitanud, et lennuettevõtja peab kasutusele võtma sobivad meetmed arvestades tema käsutuses olevat personali, seadmeid ja rahalisi vahendeid, vältimaks seda, et asjaolud viiksid asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni. Eeltoodu ei nõua siiski, et lennuettevõtja nõustuks oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute ohverdustega (Euroopa Kohus, C-501/17, punkt 31).
18.Seega võib kostja vabaneda kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et lennu hilinemise põhjustas erakorraline asjaolu ning tema käsutuses olnud personali, seadmeid, töötajaid ja rahalisi vahendeid kasutades võttis ta sobivad meetmed vältimaks lennu hilinemist.
19.Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud, et lennu hilinemise põhjustas erakorraline asjaolu. Kohus on seisukohal, et kostja poolt välja toodud (rohelise) hüdraulilise süsteemi rike ei ole käsitletav määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses erakorraline asjaoluna. Kostja esitatud tõendeid hinnates ei saa asuda seisukohale, et tegemist on varjatud tootmisdefektiga. Kostja poolt 10.09.2020 esitatud e-kirjast nähtuvalt teostati remont hüdraulilisel torustikul ning lennuk hakkas taas kliente teenindama 09. jaanuaril (tl 74). 4(7)
Airbus 26.11.2017 e-kirjast nähtuvalt pöördus Airbus Finnairi poole soovitusega varuda hilinemiste vältimiseks konkreetsed varuosad (tl 77). Seega hüdraulilise süsteemi rike kõrvaldati remondi käigus ning tegemist on lennuki hooldusele omase tehnilise rikkega. Kohtule esitatud e-kirjadest nähtuvalt on samalaadne defekt tuvastatud veel ühel kostja lennukipargi lennukil 2019. aasta novembris (tl 74-74 pöördel). Ainuüksi kahel lennukil nimetatud rikke esinemine ei tõenda seda, et samasugune rike esines kõigile sama tüüpi lennukipargi lennukitel. Hageja on ka tõendanud, et pärast tühistatud lendu on kostja jätkanud lennuki OH-LWL käitamist (tl 116-120). Kohus asub seisukohale, et seega oli tegemist tehnilise rikkega, mis kõrvaldati hoolduse käigus. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja ei oleks jätkanud lennuki OH-LWL opereerimist olukorras, kus väidetav tootja viga ei ole likvideeritud. Kui tegemist oleks tootja veaga, siis konkreetsel lennukil ning kõigil sama tüüpi lennukitel oleks keelatud edasine lendamine. Kostja tõendatud tehniline rike ei ole Euroopa Kohtu praktika kohaselt käsitletav erakorralise asjaoluna.
20.Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et teatavate lennukiosade enneaegne rivist väljalangemine ei ole erakorraline asjaolu, kuna niisugune rike on lahutamatult seotud lennuki töötamissüsteemiga. See ootamatu sündmus ei ole lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt väljas, sest lennuettevõtja ülesanne on tagada oma majandustegevuses kasutatavate lennukite hooldus ja tõrgeteta funktsioneerimine.
21.Samuti on tõendamata, et kostja käsutuses olnud personali, seadmeid, töötajaid ja rahalisi vahendeid kasutades võttis ta kasutusele sobivad meetmed vältimaks lennu hilinemist. Kohtule esitatud tõendid selle kohta, et kostjal kõnealusel ajal olevad viis laiakerega 300 reisijat mahutavad lennukid olid kõik hõivatud, ei tõenda seda, et kostja tegi endast kõik lennu hilinemise vältimiseks (tl 134). Kostjal oleks võimalik olnud kasutada teiste lennuvõtjate lende või tšarterlendude teenust. Kostja ei ole tõendanud, et püüdis hankida teistelt teenuse pakkujatelt asenduslennukit. Kostja väide, et tšarterlendude teenuse pakkujatelt osutus asenduslennuki tellimine võimatuks, on paljasõnaline ja tõendamata. Samuti on tõendamata väide, et Puerto Plaza lennujaamast väljuvad lennud olid sisuliselt täis. Kostja ei ole seega tõendanud, et võttis kasutusele kõik meetmed.
22.Seega kuulub reisijale 1 ja reisijale 2 hüvitamisele 600 eurot, kokku 1200 eurot. Kuna nõue on loovutatud hagejale, siis kuulub 1200 eurot hüvitamisele hagejale.
23.Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2). Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367).
24.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise hüvitamist alates kostjale hüvitise nõude esitamise järgnevast päevast, so reisija 1 puhul alates 23.01.2020 ja reisija 2 puhul alates 21.01.2020 kuni kohustuse täitmiseni. Hageja esitas kostjale reisija 1 osas 23.01.2020 nõudekirja ja reisija 2 osas 20.01.2020 nõudekirja, milles nõudis reisijatele kompensatsiooni. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista reisija 1 osas viivis perioodi 23.01.2020 kuni 29.01.2021 eest (373 päeva) summas 48,93 eurot ning reisija 2 osas perioodi 21.01.2020 kuni 29.01.2021 eest (375 päeva) 49,19 eurot (vt arvutuskäik 5(7)
www.viivisekalkulaator.ee). Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 98,12 eurot. Alates 30.01.2021 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 1200 euro täitmiseni.
25.Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Käesolevas asjas on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist, mistõttu on täidetud eeldused sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamiseks. Seega tuleb sissenõudmiskulud summas 40 eurot kummagi reisija kasuks kostjalt välja mõista. Kokku tuleb kostjalt välja mõista 80 eurot.
26.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 1200 eurot, seisuga 29.01.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 98,12 eurot ja sissenõudmiskulu 80 eurot, kokku 1378,12 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates 30.01.2021 põhisummalt 1200 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
MENETLUSKULUD
27.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
28.Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivust 200 eurot ja õigusabikuludest 1050 eurot.
29.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
30.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 3-2-1-65-13, p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
31.Hageja esindaja on teinud menetluses järgmised toimingud: hagidega seotud materjalide läbitöötamine, tõendite kogumine ja nende analüüs 1t 15min; 26.06.2020 hagiavalduste koostamine, materjalide kokkupanemine ja kohtule edastamine lepingulise esindaja poolt 2t; 21.10.2020 seisukoha koostamine, materjalide kokkupanemine ja kohtule edastamine 2t; 13.01.2021 seisukoha koostamine, materjalide kokkupanemine ja kohtule edastamine 1t 30min ja kahe maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine. Esindaja on osutanud õigusabi kokku 6,75 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Hageja kinnitab, et on nimetatud kulud kandnud seoses käesoleva tsiviilasjaga.
32.Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväite ning peab lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks 5,75 tundi. Tüüphagi puhul tuleb hageja põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks pidada maksimaalselt 1 tund.
6(7)
33.Menetluses tasutud riigilõivu kulu 200 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 200 eurot.
34.Kohus nõustub kostja vastuväitega ning vähendab hagiavalduste koostamisele aega ja peab põhjendatuks ajakuluks ühe tunni. Hageja puhul on tegemist professionaalse lennuhüvitisnõuete ettevõttega. Tegemist on tüüphagiga mille koostamine ei ole ajamahukas ning ei eelda ka põhjalikku õiguslikku analüüsi. Ülejäänud ajakulu on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Seega on põhjendatud ja vajalikud toimingud kokku 5,75 t ulatuses.
35.Tunnitasumäär 120 eurot on juristide tavapärasest töötasu suurusest oluliselt kõrgem. Kohtupraktikas on peetud mõistlikuks juristist esindaja tasu kuni 110 eurot. Seetõttu ei ole tunnitasumäär 120 eurot käesolevas vaidluses põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks tunnitasumäära 100 eurot.
36.Seetõttu loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalike õigusabikulude summaks 575 eurot (5t 45min x 100 eurot). Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduste koostamine ja esitamine 40 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud 815 eurot (riigilõiv 200 eurot, õigusabikulud 575 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduste esitamine 40 eurot).
37.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusest, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
38.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.