Sten Janu, ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel) ja PAHANDUSMINISTEERIUM OÜ kaebus kohtutäitur Taive Peedosaare tegevuse ja 24. jaanuari 2019 otsuse peale täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sten Janu, ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel) ja PAHANDUSMINISTEERIUM OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitajad (avaldajad/sissenõudjad):
1.Sten Janu (ik: XXXXXXXXXXX)
2.ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel; rk: 12934966)
3.PAHANDUSMINISTEERIUM OÜ (rk: 14436741) Vastustaja (puudutatud isik): kohtutäitur Taive Peedosaar
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2020 määrus muutmata.
Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Sten Janu, ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel) ja PAHANDUSMINISTEERIUM OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Sten Janu, ASHTANGA KUNDALINI OÜ (endine ärinimi 4K System OÜ; likvideerimisel) ja PAHANDUSMINISTEERIUM OÜ (avaldajad) esitasid 04.10.2020 maakohtule kaebuse kohtutäitur Taive Peedosaare (kohtutäitur) tegevuse ja 24.01.2019 otsuse peale täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX. Esialgse õiguskaitse korras palusid avaldajad nõuda kohtutäiturilt välja täiteasja toimik. Kaebuse kohaselt on avaldajad täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX sissenõudjad, võlgnikuks on OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel). Avaldajad on korduvalt esitanud kohtutäitur T. Peedosaarele taotlusi täiteasja toimiku kohtutäitur Kaire Põltsile üleandmiseks, samuti teabenõudeid. Kohtutäitur T. Peedosaar ei ole taotlusi ega teabenõudeid lahendanud. 24.01.2019 otsusega kohtutäitur lõpetas täitemenetluse. Avaldajatele kohtutäitur otsust ei saatnud. Avaldajad said täitemenetluse lõpetamisest teada 24.12.2019 ja esitasid 01.01.2020 kohtutäiturile kaebuse. Kohtutäitur ei ole kaebust lahendanud.
2.Maakohus palus 06.10.2020 kohtunõudes avaldajatel täpsustada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimisega seonduvat ja asjaolu, kas kaebuse esitamisel kohtusse on järgitud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Avaldajad väitsid 07.10.2020 vastuses, et on teinud kõik mõistlikult eeldatava, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Avaldajad on esitanud kohtutäiturile kaebuse 24.01.2019 otsuse peale. Kohtul on võimalik jätta TMS § 218 lg 1 kohaldamata.
3.Maakohus palus 07.10.2020 kohtunõudes täpsustada, milline avaldajate teabenõuetest ja taotlustest on käsitletav kohtutäiturile esitatud kaebusena. Samuti palus kohus täpsustada, kas kaebuse esitamisel kohtusse on järgitud TMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Avaldajad selgitasid 07.10.2020 vastuses, et kuna kohtutäitur nende taotlustele ei reageerinud, esitasid avaldajad 23.10.2019 kaebuse kohtutäiturile justiitsministeeriumi vahendusel. Ka 07.10.2019 (vastuses ekslikult märgitud 07.09.2020) menetlusdokument on käsitletav kaebusena kohtutäituri tegevusele. Avaldajad on järginud TMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaega, sest kohtutäitur ei ole nende taotlusi ja kaebusi lahendanud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 8. oktoobri 2020 määrusega S. Janu, ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel) ja PAHANDUSMINISTEERIUM OÜ kaebuse kohtutäitur T. Peedosaare
tegevuse ja 24. jaanuari 2019 otsuse peale täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX menetlusse võtmata ning menetluskulud avaldajate kanda. Määruse kohaselt analüüsib kohus esmalt seda, kas kaebuse esitamisel kohtutäituri tegevuse peale on järgitud kohustuslikku kohtueelset korda. Kohus on avaldajatele selgitanud, et kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise jaatamiseks on vaja tuvastada, et kaebus on kohtutäiturile esitatud. Kohus on palunud avaldajatel selgitada, milline dokument on käsitletav kohtutäiturile esitatud kaebusena. Avaldajad selgitasid, et nad esitasid 23.10.2019 kaebuse kohtutäiturile justiitsministeeriumi vahendusel. Ka 07.10.2019 (vastuses ekslikult märgitud 07.09.2019) menetlusdokument on avaldajate hinnangul käsitletav kaebusena kohtutäituri tegevusele. 23.10.2019 kaebust ei ole kohtule esitatud. Justiitsministeeriumile esitatud kaebust ei saa käsitleda kohtutäiturile esitatud kaebusena. Kohtutäituri tegevuse peale kaebamise kord on reguleeritud kaheastmelisena eesmärgil anda kohtutäiturile võimalus oma toiming või selle tegemisest keeldumine üle kontrollida ja parandada avastatud viga. Justiitsministeerium teostab järelevalvet kohtutäiturite üle ning justiitsministeeriumile esitatavate kaebuste eesmärgiks on teavitada kohtutäiturite võimalikest rikkumistest. Seega on kaebustel erinevad eesmärgid. Kohtutäiturile esitatud kaebusena saab käsitleda üksnes sellist kaebust, mis on otse kohtutäiturile esitatud. Seetõttu ei saa kohtutäiturile esitatud kaebusena käsitleda avaldajate 07.10.2019 dokumenti, kuna see on esitatud justiitsministeeriumile. Kuna kaebuse esitamisel kohtutäituri tegevusele ei ole avaldajad kinni pidanud kohustuslikust kohtueelsest menetlusest (TMS §-d 217 ja 218), tuleb kaebus kohtutäituri tegevuse peale jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 3 alusel menetlusse võtmata. Avaldajad selgitasid, et said kohtutäituri 24.01.2019 otsusest teada kolmandate isikute vahendusel 24.12.2019. Kui avaldajad said otsusest teada 24.12.2019, on 01.01.2020 kaebus kohtutäiturile esitatud tähtaegselt. Sellega on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Kohtutäitur ei ole avaldajate 01.01.2020 kaebust läbi vaadanud. Eelnev ei tähenda aga seda, et kaebuse esitamiseks maakohtule on piiramatu aeg. TMS § 217 lg-st 3 tulenevalt on kohtutäituril kaebuse läbivaatamiseks ja otsuse tegemiseks aega 25 päeva kaebuse saamisest. Avaldajatele pidi veebruaris 2020 olema selge, et kohtutäitur kaebust ei lahenda. Avaldajad esitasid kaebuse kohtule 04.10.2020. Sellist aega (kaheksa kuud) ei saa pidada mõistlikuks ka olukorras, kus kohtutäitur ei ole kaebuse kohta otsust teinud. TMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaeg kaebuse esitamiseks kohtule on õigustlõpetav tähtaeg. Kuigi TMS § 218 ei näe ette võimalust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, on kohtu arvates ennistamine siiski võimalik (analoogia TMS § 217 lg-ga 2). Avaldajad ei ole tuginenud ühelegi mõjuvale põhjusele TsMS § 67 lg 1 tähenduses, mis oleks takistanud neil kaebuse esitamist veebruaris 2020. Seega ei ole võimalik kaebuse esitamise tähtaega ennistada. Eelnevat arvestades jätab kohus avaldajate kaebuse kohtutäituri 24.01.2019 otsuse peale TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Kuna kohus jätab kaebuse menetlusse võtmata, ei lahenda kohus avaldajate taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.S. Janu,
ASHTANGA
KUNDALINI
OÜ (likvideerimisel) ja PAHANDUSMINISTEERIUM OÜ esitasid määruskaebuse, milles taotlevad: - tühistada Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2020 määrus; - ennistada kaebetähtaeg kohtutäitur T. Peedosaare tegevuse ja 24. jaanuari 2019 otsuse peale kaebuse esitamiseks täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX;
- võtta menetlusse avaldajate kaebus kohtutäitur T. Peedosaare tegevuse ja 24. jaanuari 2019 otsuse peale; - võtta menetlusse avaldajate kaebus kohtutäitur T. Peedosaare tegevuse ja 24. jaanuari 2019 otsuse muutmise otsuse peale; - nõuda esialgse õiguskaitse korras kohtutäitur T. Peedosaarelt välja täiteasja nr XXX/XXXX/XXX toimik või alternatiivselt 24. jaanuari 2019 otsuse muutmise otsus; - jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus kaebuse menetlusse võtmisest keeldunud põhjendamatult, kuna kohtutäitur on avaldajaid järjepidevalt eksitanud. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et justiitsministeeriumile esitatud kaebust ei saa käsitleda kohtutäiturile esitatud kaebusena. Kohtutäitur on avaldajate kaebused kätte saanud, kuid ei ole midagi mõistlikku vastanud või soovitud teavet või dokumente esitanud. Kohtutäitur on blokeerinud avaldajatel võimaluse kohtutäituriga ühendust võtta. Avaldajate 14.10.2020 päringule selle kohta, millisel alusel on kohtutäitur sissenõudjate mobiiltelefonidelt kohtutäiturile helistamise blokeerinud, ei ole kohtutäitur vastanud. Avaldajate palvel on üritanud kohtutäituriga suhelda ja saavutada täiteasja toimikuga tutvumise võimalust avaldajaid esindav advokaadibüroo. Kohtutäitur väitis advokaadile, et ilmselt on olemas ka 24.01.2019 (digitaalselt allkirjastatud 11.11.2019) kohtutäituri otsuse muutmise otsus, kuid vaatamata korduvatele palvetele ei ole kohtutäitur seda avaldajatele edastanud. 22.10.2020, 23.10.2020 ja 27.10.2020 on avaldajad pöördunud kohtutäituri poole erinevate teabenõuete, taotluste ja kaebustega, kuid kohtutäitur ei ole neid lahendanud. Seega kohtutäitur on teinud kõik endast oleneva, et avaldajaid eksitada ning avaldajate taotlusi ja teabenõudeid eesmärgistatult ignoreerida.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 08.10.2020 määrus muutamata.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei korda neid TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt.
7.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist.
7.1.Avaldajate maakohtule esitatud kaebus koosneb kahest osast: kaebusest kohtutäituri tegevusele ja kaebusest kohtutäituri 24.01.2019 otsusele. Kaebuse kohtutäituri 24.01.2019 otsuse peale jättis maakohus menetlusse võtmata põhjendusel, et kaebus on kohtule esitatud TsMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes. Määruskaebuses on esitatud mh taotlus ennistada kaebetähtaeg kohtutäituri tegevuse ja 24.01.2019 otsuse peale kaebuse esitamiseks. TsMS § 68 lg 1 sätestab, et tähtaja ennistamise avaldus esitatakse kohtule, kus tulnuks teha menetlustoiming. TsMS § 68 lg 3 kohaselt tähtaja ennistamise lahendab kohus määrusega. Maakohus on avaldajate kaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduse lahendanud 24.11.2020 määrusega ja jätnud avalduse rahuldamata. Avaldajad on esitanud maakohtu 24.11.2020 määruse peale määruskaebuse, mille maakohus edastas samuti läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohus lahendas 24.11.2020 määruse peale esitatud määruskaebuse eraldi määrusega ning jättis määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu 24.11.2020 määruse muutmata. Kuivõrd ringkonnakohtu eelnimetatud määrus ei ole
edasikaevatav riigikohtule, on maakohtu 24.11.2020 määrus, millega avaldajate tähtaja ennistamise avaldus jäeti rahuldamata, jõustunud. Ülaltoodust tulenevalt on maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti tähtaja rikkumisega esitatud kaebuse menetlusse võtmisest keeldunud tuginedes TsMS § 371 lg 2 p-le 2 (mis TsMS § 477 lg 1 järgi kohaldub ka hagita asjades), sest kaebusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
7.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et avaldajate kaebus kohtutäituri tegevuse peale tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel, kuna avaldajad ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, s.o ei ole esitanud vastavalt TMS § 217 lg-le 1 ja § 218 lg-le 1 eelnevalt kaebust kohtutäituri tegevuse peale kohtutäiturile. Määruskaebuse väide, et kohtutäitur on avaldajate kaebused kätte saanud, kuid ei ole midagi mõistlikku vastanud või soovitud teavet või dokumente esitanud, jääb ringkonnakohtule arusaamatuks. Maakohus on esitanud avaldajatele kahel korral kohtunõude, kus palus täpsustada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimisega seonduvat, sh täpsustada, milline avaldajate kohtutäiturile esitatud dokument on käsitletav kohtutäiturile esitatud kaebusena. Avaldajad ei toonud vastustes maakohtu nõuetele välja ühtegi oma konkreetset pöördumist kohtutäituri poole, mida nende arvates tuleks käsitleda kaebusena kohtutäituri tegevuse peale, vaid väitsid, et kaebusena kohtutäituri tegevusele tuleb käsitleda nende 23.10.2019 kaebust justiitsministeeriumi vahendusel (mida ei ole kohtule esitatud) ja 07.10.2019 dokumenti, mis on samuti esitatud justiitsministeeriumile. Lähtudes kohtutäiturile ja justiitsministeeriumile esitatavate kaebuste erinevast eesmärgist, ei saa justiitsministeeriumile kaebuse esitamisega lugeda kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks. Maakohus on eeltoodut määruses põhjalikult selgitanud ning avaldajate vastupidine seisukoht ei ole seadusega kooskõlas. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse väitega, et maakohus on kaebuse menetlusse võtmisest keeldunud põhjendamatult, kuna kohtutäitur on avaldajaid järjepidevalt eksitanud. Väide on üldsõnaline. Samas on esitatud mahuka e-kirjavahetusega tõendatud, et avaldajatel ei ole olnud takistatud kohtutäituriga ühenduse võtmine, sh ka kaebuse esitamine. Määruskaebuse väide, et avaldajad on 22.10.2020, 23.10.2020 ja 27.10.2020, s.o peale maakohtu 08.10.2020 määruse tegemist, pöördunud kohtutäituri poole erinevate teabenõuete, taotluste ja kaebustega, kuid kohtutäitur ei ole neid lahendanud, ei ole määruskaebuse lahendamisel asjakohane, kuivõrd see ei tõenda, et avaldajad olid enne 04.10.2020 maakohtusse kaebuse esitamist läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Ringkonnakohus märgib, et kuna maakohus ei jätnud avaldajate kaebust kohtutäituri tegevuse peale menetlusse võtmata põhjendusel, et selle esitamisel on rikutud tähtaega, puudus vajadus taotleda tähtaja ennistamist kohtule kaebuse esitamiseks kohtutäituri tegevuse peale.
7.3.Vastuseks määruskaebuse taotlusele võtta menetlusse avaldajate kaebus kohtutäituri 24.01.2019 otsuse muutmise otsuse peale (ja nõuda esialgse õiguskaitse korras alternatiivselt välja 24.01.2019 otsuse muutmise otsus) märgib ringkonnakohus, et avaldajad ei ole väidetavalt olemas oleva 24.01.2019 otsuse muutmise otsuse peale esitanud kaebust maakohtule. Käesolevas määruskaebemenetluses hinnatakse maakohtu 08.10.2020 määruse seaduslikkust ja põhjendatust ning määruskaebusega asjas uusi nõudeid esitada ei saa.
7.4.Maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata ka avaldajate taotluse nõuda kohtutäiturilt esialgse õiguskaitse korras välja täiteasja nr XXX/XXXX/XXX toimik. Avaldajad ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, kuidas oleks taotluse rahuldamine enne kaebuse menetlusse võtmise otsustamist viinud asjas teistsuguse otsustuse tegemiseni, st oleks
tõendanud kohtutäituri 24.01.2019 otsuse osas kaebuse tähtaegselt kohtule esitamist või kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisel kohustusliku kohtueelse korra läbimist. Avaldajate kõikvõimalikud pöördumised kohtutäituri poole on neil eelduslikult ka endal olemas.
8.Menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitajate kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.