S. J. , Ashtanga Kundalini OÜ (likvideerimisel) ja Pahandusministeerium OÜ kaebus kohtutäitur Taive Peedosaare tegevuse ja 24. jaanuari 2019 otsuse peale täiteasjas nr 119/2017/167
Menetlustoiming
kaebuse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldajad (sissenõudjad):
1.S. J. (isikukood xxxxxxxxxxx)
2.Ashtanga Kundalini OÜ (likvideerimisel; registrikood 12934966), seaduslik esindaja Priit Janu
3.Pahandusministeerium OÜ (registrikood 14436741), seaduslik esindaja Priit Janu Avaldajate lepinguline esindaja: Ave-Pirjo Paluvere Puudutatud isik: kohtutäitur Taive Peedosaar Puudutatud isik (võlgnik): OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel; registrikood 12511444), esindaja ajutine pankrotihaldur likvideerija ülesannetes Kristo Teder
RESOLUTSIOON
1.Jätta menetlusse võtmata S. J. , Ashtanga Kundalini OÜ (likvideerimisel) ja Pahandusministeerium OÜ kaebus kohtutäitur Taive Peedosaare tegevuse ja 24. jaanuari 2019 otsuse peale täiteasjas nr 119/2017/167.
Jätta menetluskulud S. J. , Ashtanga Kundalini OÜ (likvideerimisel) ja Pahandusministeerium OÜ kanda.
3.Määrus toimetada kätte avaldajatele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.S. J. , Ashtanga Kundalini OÜ (endise ärinimega 4K SYSTEM OÜ; likvideerimisel) ja Pahandusministeerium OÜ (avaldajad) esitasid 4. oktoobril 2020 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Taive Peedosaare tegevuse ja 24. jaanuari 2019 otsuse peale täiteasjas nr 119/2017/167. Lisaks kaebusele esitasid avaldajad ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, milles palusid nõuda kohtutäiturilt välja täiteasja toimik. Kaebuse kohaselt on kohtutäitur Taive Peedosaare menetluses täiteasi nr 119/2017/167. Täiteasjas on sissenõudjateks avaldajad ning võlgnikuks OÜ Lõuna Farm (likvideerimiseks). Avaldajad on korduvalt esitanud kohtutäiturile taotlusi täiteasja toimiku kohtutäitur Kaire Põltsile üleandmiseks, samuti teabenõudeid, kuid kohtutäitur ei ole taotlusi ega teabenõudeid lahendanud. Kohtutäitur teatas avaldajatele, et on edastanud avalduse ahistamise teatega prokuratuurile. Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse 24. jaanuari 2019 otsusega. Kohtutäitur ei ole otsust avaldajatele saatnud. Avaldajad said täitemenetluse lõpetamisest teada 24. detsembril 2019 ning esitasid 1. jaanuaril 2020 kohtutäiturile kaebuse. Kohtutäitur ei ole kaebust lahendanud.
2.Kohus palus 6. oktoobri 2020 kohtunõudes avaldajatel täpsustada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimisega seonduvat. Lisaks palus kohus täpsustada, kas kaebuse esitamisel kohtusse on järgitud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaega.
3.Avaldajad selgitasid 7. oktoobril 2020 vastuseks kohtunõudele, et nad on teinud kõik mõistlikult eeldatava, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Avaldajad on esitanud kaebuse kohtutäiturile 24. jaanuari 2019 otsuse peale. Kohtul on võimalik jätta TMS § 218 lg 1 kohaldamata.
4.Kohus selgitas 7. oktoobri 2020 kohtunõudes avaldajatele, et kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise jaatamiseks on vaja tuvastada, et kaebus on kohtutäiturile esitatud. Kaebusest ja selle lisadest nähtuvalt on avaldajad korduvalt esitanud kohtutäiturile teabenõudeid ja taotlusi. Kohus palus avaldajatel täpsustada, milline neist dokumentidest on käsitletav kohtutäiturile esitatud kaebusena. Lisaks palus kohus täpsustada, kas kaebuse esitamisel kohtusse on järgitud TMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaega.
5.Avaldajad selgitasid 7. oktoobril 2020 vastuseks kohtunõudele, et kuna kohtutäitur nende taotlustele ei reageerinud, esitasid avaldajad 23. oktoobril 2019 kaebuse kohtutäiturile justiitsministeeriumi vahendusel. Avaldajate hinnangul on muuhulgas ka 7. oktoobri 2019 (vastuses ekslikult märgitud 7. septembri 2020) menetlusdokument käsitletav kaebusena kohtutäituri tegevusele. Avaldajad on järginud ka TMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaega, sest kohtutäitur ei ole nende taotlusi ja kaebusi üldse lahendanud.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus leiab, et avaldajate kaebus kohtäituri tegevuse ja 24. jaanuari 2019 otsuse peale täiteasjas nr 119/2017/167 tuleb jätta menetlusse võtmata.
7.Avaldajad on esitanud kohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse ja 24. jaanuari 2019 otsuse peale. Avaldajad heidavad kohtutäiturile ette seda, et kohtutäitur ei ole täiteasja toimikut kohtutäitur Kaire Põltsile üle andnud, samuti ei ole kohtutäitur avaldajate teabenõuetele ja taotlustele vastanud. Kohtutäitur on otsusega täitemenetluse lõpetanud. Kohtutäituri otsusel on kuupäevaks märgitud 24. jaanuar 2019 ja otsus on allkirjastatud. Samas on otsus digitaalselt allkirjastatud 11. novembril 2019. Siinkohal lähtub kohus sellest, et tegemist on 24. jaanuari 2019 kohtutäituri otsusega.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kaebuse esitamisel kohtutäituri tegevuse ja otsuse peale on sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtutäituri tegevuse peale kaebamise kord on reguleeritud TMS §-des 217 ja 218 kaheastmelisena eesmärgil anda kohtutäiturile endale võimalus oma toiming või selle tegemisest keeldumine uuesti üle kontrollida ning parandada avastatud viga. Tegemist on kohtusse pöördumisest kiirema ja ökonoomsena õiguskaitsevahendiga, mille käigus on võimalik kaebajale täiendavalt selgitada toimingu tegemise või sellest keeldumise põhjusi ning kaebaja õigusi ja kohustusi täitemenetluses (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 8. juuli 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-3218, p 9). Kui on tuvastatud kaebuse esitamine kohtutäiturile, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule, kuna kaebuse esitaja on sel juhul teinud kõik endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (vt nt Riigikohtu 11. novembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p 13).
9.Esmalt analüüsib kohus seda, kas kaebuse esitamisel kohtutäituri tegevuse peale on järgitud kohustuslikku kohtueelset korda. Kohus on avaldajatele 7. oktoobri 2020 kohtunõudes selgitanud, et kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise jaatamiseks on vaja tuvastada, et kaebus on kohtutäiturile esitatud. Kohus on palunud avaldajatel selgitada, milline dokument on käsitletav kohtutäiturile esitatud kaebusena. Avaldajad on vastuses kohtunõudele selgitanud, et nad esitasid 23. oktoobril 2019 kaebuse kohtutäiturile justiitsministeeriumi vahendusel. Ka
7.oktoobri 2019 (vastuses ekslikult märgitud 7. septembri 2019) menetlusdokument on avaldajate hinnangul käsitletav kaebusena kohtutäituri tegevusele.
10.Kohus peab vajalikuks märkida, et avaldajate 23. oktoobri 2019 kaebust ei ole kohtule esitatud. Samas on kohus seisukohal, et justiitsministeeriumile esitatud kaebust ei saa käsitleda kohtutäiturile esitatud kaebusena. Kohus on eelnevalt selgitanud, et kohtutäituri tegevuse peale kaebamise kord on reguleeritud kaheastmelisena eesmärgil anda kohtutäiturile endale võimalus oma toiming või selle tegemisest keeldumine uuesti üle kontrollida ning parandada avastatud viga. Justiitsministeerium teostab aga järelevalvet kohtutäiturite üle ning justiitsministeeriumile esitatavate kaebuste eesmärgiks on teavitada kohtutäiturite võimalikest rikkumistest. Seega on kaebuse esitamisel kohtutäiturile ja justiitsministeeriumile erinevad eesmärgid. Kohus on seisukohal, et kohtutäiturile esitatud kaebusena saab käsitleda üksnes sellist kaebust, mis on otse kohtutäiturile ka esitatud. Eelneva tõttu ei saa kohtutäiturile esitatud kaebusena käsitleda ka avaldajate 7. oktoobri 2019 menetlusdokumenti, kuna see on esitatud samuti justiitsministeeriumile, mitte kohtutäiturile endale.
11.Kuna kaebuse esitamisel kohtutäituri tegevuse peale ei ole avaldajad kinni pidanud kohustuslikust kohtueelsest menetlusest (TMS §-d 217 ja 218), tuleb kaebus kohtutäituri tegevuse peale jätta TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel menetlusse võtmata.
12.Järgmisena analüüsib kohus, kas kaebuse esitamisel kohtutäituri 24. jaanuari 2019 otsuse peale on järgitud kohustuslikku kohtueelset korda. Avaldajad on 7. oktoobri 2020 vastuses kohtunõudele selgitanud, et said kohtutäituri otsusest teada kolmandate isikute vahendusel
24.detsembril 2019 (kohtutäitur ei ole avaldajatele otsust saatnud), kaebus on kohtutäiturile esitatud 1. jaanuaril 2020. Kohus leiab, et kui lähtuda sellest, et avaldajad on kohtutäituri otsusest teada saanud 24. detsembril 2019, on kaebus esitatud tähtaegselt (TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul). Sellega on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud.
13.TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Praegusel juhul ei ole kohtutäitur avaldajate 1. jaanuari 2020 kaebust läbi vaadanud ja seega ei ole ta ka kaebuse kohta otsust teinud. Eelnev ei tähenda aga kohtu hinnangul seda, et kaebuse esitamiseks maakohtule on piiramatu aeg.
14.Kaebuse läbivaatamiseks ja otsuse tegemiseks on kohtutäiturile sätestatud kindlad tähtajad. Selliselt sätestab TMS § 217 lg 3, et kaebuse läbivaatamiseks on kohtutäituril aega 15 päeva ning otsuse tegemiseks 10 päeva alates läbivaatamiseks (seega kokku 25 päeva alates kaebuse saamisest). Avaldajad esitasid kaebuse kohtutäiturile 1. jaanuaril 2020, seega pidi kohtutäitur jaanuari lõpuks tegema kaebuse kohta otsuse. Kohtu hinnangul pidi avaldajatele veebruaris 2020 olema selge, et kohtutäitur nende kaebust ei lahenda. Avaldajad on esitanud kaebuse kohtule 4. oktoobril 2020. Sellist aega (kaheksa kuud) ei saa pidada mõistlikuks ka olukorras, kus kohtutäitur ei ole kaebuse kohta otsust teinud.
15.TMS § 218 lg-1 sätestatud tähtaeg kaebuse esitamiseks kohtule on õigustlõpetav tähtaeg. Kuigi TMS § 218 ei näe ette võimalust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, on kohtu arvates ennistamine siiski võimalik (analoogia TMS § 217 lg-ga 2). Menetlustähtaja ennistamine on reguleeritud TsMS §-s 67. Praegusel juhul ei ole avaldajad tuginenud ühelegi mõjuvale põhjusele TsMS § 67 lg 1 tähenduses, mis oleks takistanud neil kaebuse esitamist veebruaris 2020. Seega ei ole võimalik kaebuse esitamise tähtaega ennistada.
16.Eelnevat arvestades jätab kohus avaldajate kaebuse kohtutäituri 24. jaanuari 2019 otsuse peale TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.
17.Kuna kohus jätab avaldajate kaebuse tervikuna menetlusse võtmata, ei lahenda kohus avaldajate taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
18.Kaebuse menetlusse võtmata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 (koostoimes § 477 lg-ga 1) avaldajate kanda.
19.TsMS § 660 lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimene lause sätestab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Seetõttu on määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.