2.OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) (võlgnik) (registrikood 12511444), esindaja ajutine pankrotihaldur likvideerija ülesannetes Kristo Teder
1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Täiendada Tartu Maakohtu 4. veebruari 2021. a määruse resolutsiooni osas, millega jätta avaldajate taotluse p-des 3–4 esitatud nõuded menetlusse võtmata.
3.Jätta Tartu Maakohtu 4. veebruari 2021. a määrus muus osas muutmata.
4.Lugeda maakohtu määruse resolutsioon lõplikult sõnastatuks järgmiselt:
4.1.Jätta menetlusse võtmata Sten Janu, Ashtanga Kundalini OÜ (likvideerimisel) ja Pahandusministeerium OÜ kaebus kohtutäitur Taive Peedosaare tegevusetuse peale täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX.
4.2.Jätta menetlusse võtmata Sten Janu, Ashtanga Kundalini OÜ (likvideerimisel) ja Pahandusministeerium OÜ avaldus kohtutäitur Taive Peedosaare taandamiseks täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX.
4.3.Jätta avaldajate 29. detsembri 2020. a taotluse p-des 3–4 esitatud nõuded menetlusse võtmata.
4.4.Jätta menetluskulud Sten Janu, Ashtanga Kundalini OÜ (likvideerimisel) ja Pahandusministeerium OÜ kanda.
4.5.Määrus toimetada kätte avaldajatele.
5.Jätta määruskaebemenetluse menetluskulud Sten Janu, Ashtanga Kundalini OÜ (likvideerimisel) ja Pahandusministeerium OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Sten Janu, Ashtanga Kundalini OÜ (likvideerimisel) ja Pahandusministeerium OÜ (avaldajad) esitasid 16. detsembril 2020 Tartu Maakohtule kaebuse, milles palusid kohustada kohtutäitur Taive Peedosaart (kohtutäitur) andma kohtutäiturimäärustiku (KTM) § 30 alusel täiteasja nr XXX/XXXX/XXX toimiku dokumendid üle kohtutäitur Kaire Põltsile. Lisaks palusid avaldajad kohustada kohtutäitur Taive Peedosaart taanduma täiteasja nr XXX/XXXX/XXX menetlusest ning andma toimiku dokumendid üle kohtutäitur Kaire Põltsile. Avaldajad palusid jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Kohtutäituri menetluses on täiteasi nr XXX/XXXX/XXX. Täiteasjas on sissenõudjateks avaldajad ning võlgnikuks OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel). Avaldajad esitasid 20. novembril 2020 kohtutäiturile taotluse täiteasja toimiku üleandmiseks kohtutäitur K. Põltsile. 30. novembri 2020. a seisuga ei olnud kohtutäitur taotlust lahendanud. Sellega on kohtutäitur rikkunud KTM § 30 lg-t 2. Avaldajad esitasid 1. detsembril 2020 kohtutäiturile taotluse tema taandamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 9 lg 1 p 1 alusel. Taotluses palusid avaldajad anda täiteasja toimik üle kohtutäitur K. Põltsile. Kaebuse esitamise seisuga ei ole kohtutäitur taotlust lahendanud.
2.Kohus selgitas 28. detsembri 2020. a kohtunõudes, et tsiviilasjas nr 2-20-17421 on avaldajad esitanud kaebuse kohtutäituri 16. oktoobri 2020. a otsuse peale, millega kohtutäitur otsustas mitte taastada menetlust täiteasjas nr X-XXX/XXXX/XXX ja mitte anda juba lõpetatud täiteasja üle teisele kohtutäiturile. Kohus palus avaldajatel täpsustada, kas ja miks ei ole praegusel juhul tegemist TsMS § 371 lg 1 p-s 5 sätestatud olukorraga. Samuti palus kohus avaldajatel täpsustada, miks on vaja taandada kohtutäitur olukorras, kus täitemenetlus on lõpetatud.
3.Avaldajate hinnangul ei ole asjaolu, et kohus juba menetleb tsiviilasjas nr 2-20-17241 täiteasja üle andmata jätmist teisele kohtutäiturile, asjassepuutuv. Kohtutäituril on kohustus lahendada enda taandamise avaldus ja vastata avaldajate teabenõuetele (KTM § 23 lg 1). Isegi kui kohus peaks tuvastama, et täiteasja menetlus on kehtivalt lõppenud, ei välista see kohtutäituri taandamist. Avaldajatel on õigus saada kohtutäiturilt täiteasja dokumentide koopiaid ja täiteasja menetlust puudutavat teavet ka pärast täiteasja menetluse lõppemist. Seega saab kohtutäiturit taandada ka olukorras, kus täiteasja menetlus on lõppenud ja täitur avaldajate taotlusi ignoreerib.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus jättis 4. veebruari 2021. a määrusega kaebuse kohtutäituri tegevusetuse peale ja avalduse kohtutäituri taandamiseks täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX menetlusse võtmata ja menetluskulud avaldajate kanda. TsMS § 371 lg 1 p 5 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Kohtute infosüsteemist nähtub, et avaldajad on korduvalt esitanud kohtule kaebusi, mille eesmärgiks on täiteasja nr XXX/XXXX/XXX üleandmine teisele kohtutäiturile. Tsiviilasjas nr 2-20-14477 esitasid avaldajad kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kaebuse kohaselt ei ole kohtutäitur täiteasja toimikut kohtutäitur K. Põltsile üle andnud. Tsiviilasjas nr 2-20-17241 esitasid avaldajad kaebuse kohtutäituri 16. oktoobri 2020. a otsuse peale, millega kohtutäitur otsustas mitte taastada täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX menetlust ja mitte anda juba lõpetatud täiteasja üle kohtutäitur K. Põltsile. Olukorras, kus kohtutäitur on 16. oktoobri 2020. a otsusega lahendanud avaldajate taotluse täiteasja üleandmiseks teisele kohtutäiturile ning kohtu menetluses on avaldajate kaebus selle
otsuse peale, ei pidanud maakohus käesolevas asjas kaebuse menetlemist põhjendatuks. Avaldajad tuginesid nii tsiviilasjas nr 2-20-17241 kui ka praeguses tsiviilasjas KTM §-le 30. Maakohtu hinnangul ei muuda asja lahendamist asjaolu, et avaldajad esitasid 20. novembril 2020 kohtutäiturile uue taotluse täiteasja üleandmiseks kohtutäitur K. Põltsile ning kohtutäitur ei ole seda taotlust lahendanud. Sarnaselt tsiviilkohtumenetlusele (TsMS § 200 lg-d 1 ja 2) peavad menetlusosalised ka täitemenetluses kasutama oma õigusi heauskselt ega tohi neid kuritarvitada. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldajad korduvalt esitanud kohtutäiturile taotlusi täiteasja üleandmiseks teisele kohtutäiturile. Kohtutäitur on 16. novembri 2020. a otsusega täiteasja üleandmise taotluse ka lahendanud. Kuigi KTM § 23 lg 1 kohaselt on kohtutäituril kohustus menetlusosaliste esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele vastamiseks, ei tähenda see kohustust lahendada korduvalt samasisulisi taotlusi. Praegusel juhul ei saanud kohtutäiturilt kohtu hinnangul eeldada, et ta lahendaks kõiki täiteasja üleandmise taotlusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohtutäituri taandamist reguleerib TMS § 9. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on täitemenetlus lõpetatud kohtutäituri 24. jaanuari 2019. a otsusega. Tartu Maakohus jättis 8. oktoobri 2020. a määrusega avaldajate kaebuse kohtutäituri 24. jaanuari 2019. a otsuse peale menetlusse võtmata (tsiviilasi nr 2-20-14477). Kohtutäituri taandamise regulatsiooni eesmärgiks on see, et täitedokumendi täitmisel oleks tagatud kohtutäituri erapooletus. Praegusel juhul ei toimu täitedokumendi täitmist (täitemenetlus on lõpetatud). Sellises olukorras ei saa toimuda ka täitedokumendi üleandmist teisele kohtutäiturile (TMS § 9 lg 6). Seega ei ole avaldajate taotletavat eesmärki (kohtutäituri taandamist) avaldusega võimalik saavutada. Maakohus jättis 29. detsembri 2020. a vastuses kohtunõudele esitatud täiendavad taotlused (menetlusdokumendi taotluste p-d 3 ja 4) tähelepanuta.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu määrus, võtta avaldajate 16. detsembri 2020. a avaldus kohtutäituri taandamise otsustamiseks menetlusse, võtta avaldajate 29. detsembri 2020. a kaebuse täienduse resolutsiooni p-des 3–4 toodud nõuded menetlusse ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Määruskaebuse kohaselt on maakohus eksinud, leides, et kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Praeguse tsiviilasja materjalides puuduvad tõendid, et kohus või täitur oleks lahendanud avaldajate taotlust kohtutäituri taandamiseks. Avaldajad ei ole sellist taotlust kohtule varasemalt esitanud. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et avaldajad on korduvalt esitanud kohtule kaebusi, mille eesmärgiks on täiteasja nr XXX/XXXX/XXX üleandmine teisele kohtutäiturile. Avaldajad on esitanud täiteasja toimiku üleandmise nõude üksnes tsiviilasjas nr 2-20-14477. Küll aga ei ole eeltoodu asjassepuutuv kohtutäituri taandamise taotluse lahendamisel või selle menetlusse võtmise otsustamisel. Kohtutäituri taandamise üle otsustamisel ei puutu asjasse, kas ja kui jah, siis millisel alusel on kohtutäitur täiteasja menetluse lõpetanud. Puudub vaidlus, et kohus ei ole TMS §-st 9 tulenevate asjaolude esinemist mistahes muus menetluses varasemalt kontrollinud. Samuti puudub vaidlus, et täitur ise oleks avaldajate taandamisavalduse läbi vaadanud. Kaevatavast määrusest
ei nähtu õiguslik alus, mis lubab täituril avaldajate taotlusi ja KTM § 23 lg-st 1 tulenevaid kohustusi ignoreerida. KTM § 23 lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud vastama menetlusosalise esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele, kui need on seotud kohtutäituri menetluses oleva täiteasjaga, sealhulgas kohtutäituri poolt lõpetatud täiteasjaga, ning isikul on õigus täiteasja raames kohtutäiturilt infot saada. Maakohus ei ole kaevatavas määruses analüüsinud, miks ja millisel õiguslikul alusel piirab kohtutäitur avaldajate võimalust täiteasja osas infot saada ja täiteasja toimikuga tutvuda. Maakohus ei selgitanud, millisel alusel on kohus jätnud lahendamata 29. detsembril 2020 esitatud avalduse täienduse resolutsiooni p-des 3–4 toodud nõuded. Avaldajatel on õigus oma nõudeid täiendada ja korrigeerida kuni kaebuse menetlusse võtmiseni.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse otsuse resolutsiooni otsusega jätta avaldajate 29. detsembri 2020. a taotluse p-des 3–4 esitatud nõuded menetlusse võtmata. Menetluskulud määruskaebemenetluses jätab ringkonnakohus avaldajate kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus kohtulahendi resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuigi määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse tervikuna tühistamist ning kaebuse esimesel leheküljel on märgitud, et avaldajad esitavad määruskaebuse maakohtu määruse tühistamiseks osas, millega maakohus jättis menetlusse võtmata kaebuse kohtutäituri tegevusetusele ja taotluse kohtutäituri taandamiseks, ei nähtu määruskaebuse kolmandal leheküljel esitatud taotlusest ega ka määruskaebuse põhjendustest, et avaldajad vaidlustaksid maakohtu määrust avaldajate kaebuse kohtutäituri tegevusetuse peale menetlusse võtmata jätmise osas. Vastupidi, avaldajad kinnitavad määruskaebuse põhjendustes, et nad on nõude täiteasja toimiku üleandmiseks esitanud teises tsiviilasjas nr 2-20-14477. Seega on avaldajad nõustunud asjaoluga, et on juba varasemalt samasisulise nõude esitanud. Ringkonnakohus nõustub kaebuse kohtutäituri tegevusetuse peale menetlusse võtmata jätmise osas maakohtu põhjendustega. Maakohus on õigesti kohaldanud TsMS § 371 lg 1 p-i 5 koostoimes § 477 lg-ga 1.
8.Avaldajad eksivad määruskaebuses, leides, et maakohus jättis kohtutäituri taandamise avalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel. Maakohus jättis taandamise avalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et kaebusega ei ole avaldajate taotletavat eesmärki (kohtutäituri taandamist) võimalik saavutada. Maakohus ei ole taandamisavalduse menetlusse võtmise otsustamisel väitnud, et avaldajate taandamisavaldus oleks juba teises tsiviilasjas lahendatud või et vastav nõue oleks teises menetluses pooleli. TMS § 9 lg 6 kohaselt antakse kohtutäituri taandamise korral täitedokument sissenõudja avalduse alusel üle teisele kohtutäiturile. Viidatud sätte järgi täitedokumendi üleandmise eesmärk on täitemenetluse jätkamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, et lõpetatud täitemenetluses täitemenetlust ja ka sundtäitmist ei toimu. Avaldajatel puudub objektiivne õigustatud huvi lõpetatud täitemenetluses täitedokumendi üleandmiseks ning
avaldajate tegelikku eesmärki – täitemenetluse taastamist ei ole võimalik täituri taandamise kaudu saavutada.
9.Avaldajad heidavad maakohtule 29. detsembri 2020. a kaebuse täienduse p-de 3–4 lahendamata jätmist. Maakohus on määruse põhjenduste p-s 5 märkinud, et kohus lähtub kaebuses ja avalduses esitatud taotlustest ning jätab tähelepanuta 29. detsembri 2020. a vastuses kohtunõudele esitatud täiendavad taotlused (menetlusdokumendi taotluste p-d 3 ja 4). Maakohus ei ole määruses selgitanud ega põhjendanud, millisel õiguslikul alusel jatab kohus viidatud taotlused tähelepanuta (TsMS § 442 lg 8). Maakohus ei ole 29. detsembri 2020. a taotluse p-d 3–4 resolutsioonis lahendanud (TsMS § 442 lg 6). Tegemist ei ole siiski sellise rikkumisega, mis annaks aluse maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus saab puuduse ise kõrvaldada.
10.TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebuse eesmärgiks on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse, mille peale võib menetlusosaline esitada kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas täituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täiturile eelnevalt kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (TMS § 218 lg 1). Seega saab kohus lahendada kohtumenetluses kaebust, mis on esitatud konkreetse kohtutäituri otsuse peale. Praegusel juhul heidavad avaldajad kohtutäiturile ette tegevusetust. Avaldajad on esitanud täiturile 1. detsembril 2020 teabenõude, millele täitur jättis väidetavalt vastamata. Asjaolu, et täitur ei ole avaldaja teabenõudele vastanud, ei ole praegusel juhul iseseisev kohtu poole pöördumise alus. Kui täitur ei tee otsust ega vasta, siis on menetlusosalisel võimalik esitada kaebus kohtutäituri tegevusetuse peale. Sel juhul algab TMS § 217 lg 1 järgne kümne päeva pikkune kaebuse esitamise tähtaeg hetkest, mil isik sai teada, et kohtutäitur ei kavatse otsust / vastust teha (Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 13). Esmane kaebus tuleb esitada täiturile endale. Alles siis, kui ka esitatud kaebuse kohta ei tee täitur otsust või teeb avaldajaid mitte rahuldava otsuse, saab esitada kaebuse kohtule (Riigikohtu 11. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p 13). Avaldajad ei ole tõendanud ega ka väitnud, et nad oleksid esitanud kaebuse kohtutäiturile 1. detsembri 2020. a teabenõudele vastamata jätmise peale. Kuivõrd kohtule ei saa kaevata täituri toimingute peale, mida pole eelnevalt täituri kaudu vaidlustatud, siis pidi maakohus jätma avaldajate 29. detsembri 2020. a taotluse p-des 3–4 esitatud nõuded menetlusse võtmata (TsMS § 371 lg 1 p 3).
11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1, § 172 lg 10). Puudutatud isikutele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.