Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
21. jaanuar 2021. a Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-13134
Tsiviilasi
N O kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise taotluse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik/usaldusisik: N O, isikukood xxx, elukoht: xxx, lepinguline esindaja T A, e-post: xxx
Ärakuulamise toimumise aeg
9. detsember 2020. a
Resolutsioon
Rahuldada N O taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Lõpetada N O kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada N O kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 28.05.2012. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vabastada N O usaldusisiku kohustustest. Avaldada teade N O kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 10.07.2015 määrusega lõpetati võlgniku N O pankrotimenetlus, algatati tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisiku poolt on eelnevalt esitatud Harju Maakohtule N O usaldusisiku aruanded 20.07.2016 (täpsustatud 10.08.2016), 23.07.2017, 13.08.2018, 03.07.2019 ja 20.07.2020 (täpsustatud 20.09.2020). Viimase usaldusisiku aruande esitas võlgnik 20.07.2020. Aruande kohaselt töötab võlgnik alates 28.08.2017 xxx ning alates 01.08.2019 xxx. Keskmine sissetulek ühes kuus on 916,22 eurot ning
kulud keskmiselt ühes kuus kokku moodustavad 800-1050 eurot. Püsikulude tasumisega aitab võlgniku ema. Aruande kohaselt tasus võlgnik võlausaldajatele kokku 1983,97 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse perioodil olid võlgniku ülalpidamisel kaks tütart, kellest üks sai täisealiseks 24.11.2016. Kohustustest vabastamise perioodil vähendas võlgnik oma võlgnevusi kokku 5336,36 euro võrra. Koos usaldusisiku aruandega esitas võlgnik kohtule seoses tähtaja täitumisega taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Kohus küsis taotluse osas võlausaldajate seisukohta. 20.10.2020 esitas seisukoha võlausaldaja xxx. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuleb pikendada 2 aasta võrra või alternatiivselt tuleb menetlus lõpetada ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgniku tunnustatud nõue võlausaldaja ees pankroti välja kuulutamisel oli 38 210,87 eurot. Kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul on võlgnik võlausaldajale xxx-le tasunud kokku 4 210,01 eurot (11.07.2016 202,38 eurot; 13.08.2018 410,00 eurot; 05.07.2019 2037,04 eurot; 20.07.2020 1560,59 eurot). Võlgnik on teinud kord aastas (välja arvatud 2017. aastal, kus võlgnik ei teinud võlausaldajale ühtegi väljamakset) võlausaldajale ühekordseid väljamakseid lähtudes oma aasta keskmisest sissetulekust. Võlgnik ei ole kogu menetluse kestel teinud märkimisväärseid makseid võlausaldajale. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul rahuldanud võlausaldaja nõudest ligikaudu 11%, mis on võlausaldaja kogu nõude summast väga väike osa. Aruannete kohaselt oli pankroti väljakuulutamise hetkel võlgniku pangakonto jääk 0 eurot, ehk rahalised vahendid pangakontol puudusid. Võlgniku viimasest aruandest nähtub, et kuupäevaks 19.07.2020 on ühele võlgniku pangakontole kogunenud märkimisväärne jääk 8 684,85 eurot. Selle põhjal jääb võlausaldajale mulje, et võlgniku majanduslik olukord ei ole raske, vaid võlgnik on suutnud kohustustest vabastamise menetluse perioodil kõrvale panna suure summa, kuid seejuures pole teinud võlausaldajale makseid, et oma võlga võlausaldaja ees veelgi vähendada. Võlgniku pangakonto väljavõtetelt ei nähtu ka kulutusi eluasemele, toidule ega muudele tarbeesemetele. Võlgnikul on olnud kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul püsiv sissetulek ning võimalus tasuda võlausaldajale võlga, mida võlgnik on aga teinud küllaltki tagasihoidlikult. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgnik temal lasuvaid kohustusi korrektselt täitnud. Kohustustest vabastamise menetlus on mõeldud ennekõike nendele võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Antud juhul on võlgnikul tekkinud pangakontole oluline jääk, kuid pole oma võlga võlausaldaja ees piisavalt tasunud. Kokkuvõtvalt on võlausaldaja seisukohal, et kohustustest vabastamise menetlust tuleb pikendada 2 aasta võrra, kuna võlgniku sissetulek ning rahalised võimalused näitavad, et võlgnik saaks tasuda oma kohustuste eest. Alternatiivselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning võlgnik jätta kohustustest vabastamata, kuna võlgnik on rikkunud õigusliku aluseta võlausaldaja huve ning tasunud ainult ligikaudu 11% võlausaldaja xxx nõudest. 21.10.2020 esitas seisukoha S K, kes palus jätta võlgniku taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks rahuldamata. 03.12.2020 esitas seisukoha võlausaldaja xxx, mille kohaselt ei ole võlgnik süüliselt rikkunud võlausaldaja huve ning on teinud menetluse aja jooksul pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust. Kogu võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jooksul on võlausaldajale laekunud võlgnevuse kustutamiseks kokku 560,37 eurot, tasumata nõude summa on 218,20 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja vabastada isik täitmata jäänud kohustustest. 07.12.2020 esitas seisukoha võlausaldaja J K, kes leidis, et võlgnik ei ole rikkunud pankrotiseadusest tulenevad kohustusi ning võlgniku taotlus tuleks rahuldada ja vabastada ta täitmata jäänud kohustustest.
09.12.2020 kuulas kohus võlgniku ära. Võlgnik kinnitas, et tegi kõik, mis võimalik – teenis raha nii, kuidas sai. Võlgnik ei ole raha kontole spetsiaalselt kogunud, vaid ei julgenud seda lihtsalt kasutada. Võlgnik sai tasemeõppetoetust Töötukassa kaudu ning vahel tulemusstipendiumi. Võlgnik kinnitas, et kui peab stipendiumi võlausaldajatele andma, siis seda ka teeb. Võlgnikul puudus sellekohane teave, kas ta peab toetuse ja stipendiumi ära maksma või mitte. Võlgniku esindaja selgitas ärakuulamisel, et võlgniku sissetulek oli pankrotimenetluse alguses 490 eurot, nüüd 1000 eurot, võlgnik on oma sissetulekut suurendanud. Võlgnikul olid terviseprobleemid, mistõttu ta ei saanud väljamakseid teha 2017. aastal. Võlgnik töötas xxx-is, mis on seotud xxx ja xxx ja see mõjus võlgniku tervisele. Seetõttu võlgnik lahkus sealt. Võlgniku eesmärk oli ennast arendada ning võlgnik läks xxx tööle. Selleks, et minna operatsioonile 2016-2017. aastal, võttis võlgnik puhkuse, mitte haiguslehe. Probleem, mida võlgnik tahtis lahendada operatsiooni kaudu, ei ole lahenenud. Olenemata oma tervisest püüdis võlgnik sissetulekut suurendada. Võlgnik tegi kõik, mis oli võimalik. Võlausaldaja xxx ei ole selgitanud, mis valdkonnas on võlgnik oma kohustusi rikkunud. Võlgnik on kõik oma kohustused täitnud. Jääb arusaamatuks, kas praegune töökoht pole tulutoov. Võlgnik ei koormanud riiki üle, vaid püüdis võlgnevusi täita ja tagas samal ajal lastele hariduse. 06.01.2021 esitas võlausaldaja xxx teate, et võlausaldaja nõue 06.01.2021 seisuga on 28 521,43 eurot. Võlgniku tunnustatud nõue võlausaldaja ees pankroti välja kuulutamisel oli 38 210,87 eurot, millest võlgnik on võlausaldajale Swedbank AS tasunud kokku 4210,01 eurot. Ülejäänud osas on nõuet rahuldanud laenu kaastaotleja. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 p 1 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos ning PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 176 lg 1 kohaselt lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Käesolevaks hetkeks on möödunud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat ning võlgnik on esitanud taotluse, millega palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada võlgnik allesjäänud kohustustest. Usaldusisik esitas viimase usaldusisiku aruande 20.07.2020. Aruande kohaselt töötab võlgnik alates 28.08.2017 xxx ning alates 01.08.2019 xxx. Keskmine sissetulek ühes kuus on 916,22 eurot ning kulud keskmiselt ühes kuus kokku moodustavad 800-1050 eurot. Püsikulude tasumisega aitab võlgniku ema. Aruande kohaselt tasus võlgnik võlausaldajatele kokku 1983,97 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse perioodil olid võlgniku ülalpidamisel kaks tütart, kellest üks sai täisealiseks 24.11.2016. Kohustustest vabastamise perioodil vähendas võlgnik oma võlgnevusi kokku 5336,36 euro võrra. Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 sätestatud kohustusi. Võlgnik on menetluse kestel järjepidevalt töötanud ning lisaks õppinud ja oma teadmisi täiendanud. Võlgniku sissetulek on pankrotimenetluse algatamisest alates kuni kohustustest vabastamise menetluse lõpuni suurenenud peaaegu kaks korda, moodustades menetluse alguses 490 eurot ja menetluse lõppedes ca 1000 eurot, millest tulenevalt oli võlgnikul võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid. Võlgnik on korrektselt esitanud kohtule usaldusisiku
aruandeid ning teinud võlausaldajatele väljamakseid. Kohus ei nõustu võlausaldaja xxx seisukohaga, et võlgnik ei ole teinud võlausaldajale märkimisväärseid väljamakseid ning võlgniku majanduslik olukord ei ole raske, vaid võlgnik on oma sissetulekutega võrreldes suutnud kohustustest vabastamise menetluse perioodil kõrvale panna arvestatava summa raha. 09.12.2020 toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et sai kohustustest vabastamise menetluse jooksul xxx õppides Eesti Töötukassalt stipendiumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumilt tulemusstipendiumi. Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 5 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata mh Eesti Töötukassa kaudu makstud stipendiumile. Seega ei olnud võlgnikul kohustust antud stipendiumilt võlausaldajatele maksete tegemiseks. Võlgniku selgituste kohaselt ei teinud ta võlausaldajatele makseid ka tulemusstipendiumi arvelt, kuna pidas seda sissetulekuks, mis on mõeldud üliõpilase motiveerimiseks ja õppetööle keskendumise võimaldamiseks, millest tulenevalt ei saa sellele pöörata sissenõuet. xxx kodulehel avaldatu kohaselt on tulemusstipendiumi eesmärk toetada ja tunnustada suurepäraseid õpitulemusi saavutavaid ja õppekava täies mahus täitvaid üliõpilasi. Kohus leiab, et vaatamata asjaolule, et võlgnik ei ole tulemusstipendiumi arvel võlausaldajatele väljamakseid teinud, ei saa seda võlgniku esitatut arvestades käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud pahatahtliku käitumisena. Seega ei ole põhjendatud võlausaldaja xxx seisukoht, et võlgnik on õigusliku aluseta rikkunud võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et võlgnik ei ole rikkunud süüliselt PankrS § 173 sätestatud kohustusi eesmärgiga kahjustada seeläbi võlausaldajate huve. 29.12.2020 esitas võlgnik kohtule tõendid oma tervisliku seisundi kohta. Kohus märgib, et esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole võlgniku halva tervisliku seisundi tõttu põhjendatud kohustustest vabastamise menetluse pikendamine. Arvestades eeltoodut ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis takistaksid võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Eelneva alusel rahuldab kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse PankrS § 175 lg 8 alusel. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.