Määruse avalikult teatavaks tegemise 19.01.2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja aeg ja koht Tsiviilasja number
2-20-18059
Tsiviilasi
AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus V D ja N D vastu solidaarselt kahju hüvitamise nõudes Lõpplahend hagita asjas, kirjalik menetlus
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: AB „Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood 110051834, AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder; Puudutatud isik I: V D (isikukood xxx, elukoht xxx); Puudutatud isik II: N D (isikukood xxx, elukoht J. xxx, e-post: xxx).
RESOLUTSIOON
1.Jätta V D 13.01.2021 taotlus avaldusele vastamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata.
2.Avaldus rahuldada.
3.Välja mõista puudutatud isikutelt V Dlt (D) ja N Dlt (D) solidaarselt avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks põhivõlgnevus 3350,65 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis (perioodil 28.11.202007.12.2020) summas 7,32 eurot.
4.Välja mõista puudutatud isikutelt V Dlt ja N Dlt solidaarselt avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks viivis tagastamata põhivõlgnevuselt 3350,65 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.12.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
5.Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute V D ja N D kanda.
7.Välja mõista solidaarselt puudutatud isikutelt V Dlt ja N Dlt avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu menetluskulud 410 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 360 eurot).
8.Välja mõista solidaarselt puudutatud isikutelt V Dlt ja N Dlt avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtumäärusele edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Avalduse aluseks olevad asjaolud
1.AB “Lietuvos draudimas“ AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (avaldaja) esitas 07.12.2020 Harju Maakohtule avalduse V D (puudutatud isik I) ja N D (puudutatud isik II) vastu solidaarselt kahju hüvitamise nõudes. Avalduse (tl 1-4) kohaselt on avaldaja kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil x. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 1183440146 (tl 9-10). Kindlustusvõtjaks on B L. 27.09.2020 sai avaldaja kahjuteate, mille kohaselt 27.09.2020 toimus x korteris kahjujuhtum. Ülemine naaber korterist nr 81 uputab (tl 11). Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. KÜ x vastuse kohaselt on veekahju alguse saanud korterist nr 81, kus lekkis veetoru (tl 12). Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri nr 78 üle ning pildistas korteri nähtavad kahjustused (tl 24-35). Korteris 78 sai kahjustada esiku ja elutoa lagi, esiku seinad ning esiku ja elutoa laminaatparkett. Korteri nr 78 remondiks tegi hinnapakkumise X OÜ summas 3306 eurot (tl 13). Avaldaja hinnangul oli korteri remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. X OÜ parandas korteri 78 kahjustused (tl 14-15). Pärast korteri 78 parandamist esitas X OÜ avaldajale korteri remondiarve summas 3206 eurot (tl 16). Avaldaja hüvitas remondiarve alusel kahju (korteri parandamise kulu) summas 3206 eurot (tl 17). Remondiarve on hinnapakkumisel näidatud summast 100 euro võrra väiksem, sest omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Korteri 78 remonttööde ajal, 26.10-30.10.2020, vajas kindlustusvõtja oma perega ajutist elukohta. Kindlustusvõtja üüris ajavahemikul 26.10-30.10.2020 ajutise elukoha (tl 18-20). Ajutise elukoha üürikulu oli 144,65 eurot, mille avaldaja hüvitas (tl 21). Seega on avaldaja hüvitanud kokku kahju summas 3350,65 eurot (3206 + 144,65). Puudutatud isikud I ja II on korteriomandi x (registriosa nr x) kaasomanikud (tl 22). Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikutele kuuluvast korterist, esitas avaldaja 13.11.2020 puudutatud isikutele kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (tl 23). Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 27.11.2020. Puudutatud isikud kahju ei hüvitanud.
Avaldaja palub puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista: - kahju summas 3350,65 eurot (põhinõue); - viivise põhinõudelt seisuga 07.12.2020 summas 7,32 eurot; - viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 08.12.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni; - avaldaja menetluskulu; - viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluse käik
2.11.12.2020 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse. Kohus määras puudutatud isikutele avaldusele vastamiseks tähtaja 15 päeva alates kohtumääruse ja avalduse kättesaamisest. Samuti kohustas kohus menetlusosalisi teatama 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest, kas nad soovivad enda ärakuulamist isiklikult ja suuliselt. Kohus selgitas, et kui menetlusosalised enda isiklikult ja suuliselt ärakuulamist ei soovi, lahendab kohus avalduse kirjalikus menetluses. Puudutatud isiku I seisukoht
3.Puudutatud isikule I tegi kohus 11.12.2020 määruse koos 07.12.2020 avalduse ja lisadega nähtavaks avaliku e-toimiku (AET) kaudu 11.12.2020. 11.12.2020 võttis kohus puudutatud isikuga I telefoni teel ühendust, puudutatud isik I kinnitas, et elab alaliselt aadressil x (tl 40). Kohus edastas puudutatud isikule I menetlusdokumendid tähtkirjaga eeltoodud aadressile, dokumentide edastamise kaks katset (17.12.2020 ja 23.12.2020) ebaõnnestusid, mistõttu jättis postitöötaja menetlusdokumendid 23.12.2020 postkasti (tl 40A). Puudutatud isiku I avaldusele vastamise tähtaeg oli seega hiljemalt 07.01.2021.
4.13.01.2021 laekus kohtule V D nimel esitatud J M e-kiri, milles taotleti V D vastuse esitamiseks tähtaja pikendamist.
5.14.01.2021 edastas kohus V Dle kirja, milles palus tähtaja pikendamise taotlust põhistada ja märkida, mis kuupäevani tähtaja pikendamist taotletakse. Lisaks märkis kohus, et taotlus peab olema kas digitaalselt või omakäeliselt allkirjastatud. Kohus palus kõrvaldada osundatud puudused hiljemalt 14.01.2021 (tl 51).
6.15.01.2020 esitas J M kohtule digitaalselt allkirjastamata e-kirja, milles palub vastuse esitamiseks määrata tähtaja 2 või 3 nädalat. J M on e-kirjas esile toonud, et elab New-Yorgis ja töötab regulaarselt tööajal, ema ei räägi eesti keelt ja ta tegeleb juhtumiga tema teadmata. Samal kuupäeval esitas J M korduva e-kirja. Puudutatud isiku II seisukoht
7.Puudutatud isikule II tegi kohus 11.12.2020 määruse koos 07.12.2020 avalduse ja lisadega nähtavaks AET-i kaudu 11.12.2020. Menetlusdokumendid on AET-i andmetel puudutatud isikule II kätte toimetatud 21.12.2020.
8.06.01.2021 esitas puudutatud isik II kohtule e-kirja, milles palub asja menetluse lõpetada põhjusel, et korteri 57 seekordne veekahju ei ole tekitatud korter 81 poolt. Menetluskulud palub puudutatud isik II jätta avaldaja kanda.
9.08.01.2021 määrusega jättis kohus puudutatud isiku II 06.01.2021 vastuse avaldusele TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta ja andis puudutatud isikule II tähtaja osundatud puuduste
kõrvaldamiseks kuni 13.01.2021. Kohus hoiatas, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus puudutatud isiku II vastuse avaldusele TsMS § 3401 lg 3 alusel tähelepanuta. Sellisel juhul loetakse, et puudutatud isik II ei ole avaldusele õigeaegselt vastanud.
10.08.01.2021 määrus on puudutatud isikule II tehtud nähtavaks AET-is 08.01.2021. Lisaks on määrus edastatud e-posti aadressile xxx, millelt puudutatud isik II edastas kohtule 06.01.2021 e-kirja.
11.Puudutatud isik II ei kõrvaldanud 08.01.2021 määruses osundatud puuduseid tähtaegselt. Kohtumääruse põhjendused
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 4 sätestab, et menetlusosaline tuleb tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses. Menetlusosalised ei ole kohtule teatanud, et nad soovivad enda ärakuulamist isiklikult ja suuliselt. Kohus lahendab avalduse kirjalikus menetluses.
13.TsMS § 198 lg 3 sätestab, et hagita menetluse osalised kaasab kohus omal algatusel. Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Isik ei ole menetlusosaline ainuüksi seetõttu, et ta tuleb seaduse kohaselt ära kuulata või et kohus peab seda vajalikuks. Kohus võib menetlusse seisukoha andmiseks kaasata ka muid isikuid või asutusi, kui see on kohtu arvates vajalik asja õigemaks lahendamiseks. TsMS § 614 lg 1 kohaselt korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul kuuluvad menetlusosaliste hulka korteriomanikud ja korteriühistu. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 614 lg-d 1 ja § 198 lg 1 p 2 tuleb koosmõjus tõlgendada selliselt, et korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul kuuluvad menetlusosaliste hulka üksnes asjast puudutatud korteriomanikud. TsMS § 614 lg 1 ei eelda, et asja lahendamisse peavad alati olema kaasatud kõik korteriomanikud (Riigikohtu lahend nr 2-12-24747, p 18). Kohtu hinnangul kuuluvad menetlusosaliste hulka üksnes avaldaja ja asjast puudutatud isikud.
14.TsMS § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt hagita asjad on muuhulgas korteriomandi ja kaasomandi asjad. TsMS § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Alates 01.01.2018 kehtiv TsMS § 613 lg 1 p 1 on sõnastatud varasemast laiemalt, hõlmates sätte sõnastuse kohaselt asju, mis tulenevad korteriomandist ning puudutavad korteriomanike
omavahelisi õigusi ja kohustusi. Lisaks korteriomanikult majandamiskulude tasumise nõudele tuleb Riigikohtu arvates hagita menetluses lahendada muu hulgas rikkumisele eelnenud olukorra taastamise nõue, sh nõusolekuta tehtud kaasomandi eseme olulise muutmise tagajärgede likvideerimine (st endise olukorra taastamine). Samuti tuleb kehtiva TsMS § 613 lg 1 p 1 sõnastuse kohaselt hagita menetluses lahendada ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale). Samuti tuleb kohtuvaidlus korteriomanike kaasomandi esemeks olevate torude kahjustamisest (vähemasti kanalisatsioonitorude osas) lahendada hagita menetluses (vt ka Riigikohtu lahendeid nr 2-12-24747 ja 2-17-7999). Kohtupraktika kohaselt tuleb asja lahendada hagita menetluses, kui hagita menetluses esitatava nõudega (nõue kahju põhjustanud korteri omaniku vastu) on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga VÕS § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni (Riigikohtu lahendi nr 2-19-19561 p-d 13 ja 14). Avaldaja on esitanud avalduses nõude, mida lahendatakse hagita menetluses.
15.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
16.x korteri kindlustamiseks on sõlmitud kindlustusleping nr 1183440146 (tl 9-10). Kindlustusvõtjaks on B L. 27.09.2020 sai avaldaja kahjuteate, mille kohaselt 27.09.2020 toimus x korteris kahjujuhtum. Ülemine naaber korterist nr 81 uputab (tl 11). Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. x vastuse kohaselt on veekahju alguse saanud korterist nr 81, kus lekkis veetoru (tl 12). Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri nr 78 üle ning pildistas korteri nähtavad kahjustused (tl 24-35). Kohus on seisukohal, et kahju tekkimise faktilised asjaolud seoses korteriga nr 81 on kohtu hinnangul eeltoodud tõenditega tõendatud. Korteris 78 sai kahjustada esiku ja elutoa lagi, esiku seinad ning esiku ja elutoa laminaatparkett. Korteri nr 78 remondiks tegi hinnapakkumise X OÜ summas 3306 eurot (tl 13). Avaldaja hinnangul oli korteri remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. X OÜ parandas korteri 78 kahjustused (tl 14-15). Pärast korteri 78 parandamist esitas X OÜ avaldajale korteri remondiarve summas 3206 eurot (tl 16). Avaldaja hüvitas remondiarve alusel kahju (korteri parandamise kulu) summas 3206 eurot (tl 17). Remondiarve on hinnapakkumisel näidatud summast 100 euro võrra väiksem, sest omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Korteri 78 remonttööde ajal, 26.10-30.10.2020, vajas kindlustusvõtja oma perega ajutist elukohta. Kindlustusvõtja üüris ajavahemikul 26.10-30.10.2020 ajutise elukoha (tl 18-20). Ajutise elukoha üürikulu oli 144,65 eurot, mille avaldaja hüvitas (tl 21). Seega on avaldaja hüvitanud kokku kahju summas 3350,65 eurot (3206+144,65). Puudutatud isikud I ja II on korteriomandi x(registriosa nr x) kaasomanikud (tl 22). Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikutele kuuluvast korterist, esitas avaldaja 13.11.2020 puudutatud isikutele kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (tl 23). Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 27.11.2020. Puudutatud isikud kahju ei hüvitanud. Kohus loeb nimetatud asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
17.Avaldaja on kindlustusandja (KindlTS § 2 lg 3), kes on kindlustuslepingu alusel hüvitanud kahjustada saanud korteri x remondikulu ja remondiperioodil kasutatud asenduskorteri kulud summas 3350,65 eurot (3206 + 144,65). VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu
kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti.
18.Antud juhul tekkis ühele korteriomanikule kahju teise korteriomaniku tegevuse tõttu oma korteriomandi kasutamisel. Kuivõrd kahjujuhtum toimus 27.09.2020, kohaldub korteriomandija korteriühistuseadus (KrtS).
19.Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-13 punktides 19 ja 21 korteriomanike vaheliste suhtega seonduvalt selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada VÕS § 1044 lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude. Lisaks saab deliktilise nõude esitada VÕS § 1044 lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus.
20.Kohtu hinnangul saab kahju kannatajal (antud juhul avaldajal) olla puudutatud isikute vastu VÕS § 115 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue. VÕS § 65 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Nõude eeldused on järgnevad: - teine korteriomanik on kohustust rikkunud; - teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest; - kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju; - kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga; - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
21.Puudutatud isik I ei ole vastuväiteid avaldaja kahjunõudele esitanud tähtaegselt. Tähtaega ületades laekus kohtule 13.01.2021 V D nimel esitatud kolmanda isiku e-kiri, isik ei ole puudutatud isiku I esindusõigust kohtule tõendanud. Digitaalselt allkirjastamata e-kirjas taotleti vastuse esitamiseks tähtaja pikendamist, mille kohus jättis osundatud puuduste kõrvaldamiseks käiguta. Puudused jäeti tähtaegselt kõrvaldamata. Lisaks märgib kohus, et puudutatud isik I sai kohtumaterjalid (avaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise määrus) kätte 23.12.2020 ning avaldusele vastamise tähtaeg oli hiljemalt 07.01.2021. Seega oli puudutatud isikul I piisavalt aega ettevalmistuste tegemiseks avaldusele vastamiseks, sealhulgas vajadusel lepingulise esindaja leidmiseks. Puudutatud isiku I taotlus avaldusele vastamise tähtaja pikendamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isiku II 06.01.2021 vastuse avaldusele jättis kohus 08.01.2021 määrusega TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta ja andis puudutatud isikule II tähtaja osundatud puuduste
kõrvaldamiseks kuni 13.01.2021. Kohus jätab puudutatud isiku II vastuse avaldusele TsMS § 3401 lg 3 alusel tähelepanuta, kuna puudutatud isik II ei kõrvaldanud osundatud puuduseid tähtaegselt.
22.Kohtu hinnangul on kahjunõude eeldused täidetud.
22.1.Kohus leiab, et puudutatud isikud on rikkunud KrtS-is sätestatud kohustust. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. Kuna veekahju sai alguse puudutatud isikute korterist, siis järelikult ei hoidunud puudutatud isikud tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ning nad on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustust. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega. Puudutatud isikute vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel veekahju tekkis. Puudutatud isikud olid 27.09.2020 kahju tekkimise hetkel X tee 36-81 korteri omanikud. Lisaks iseenda käitumisele vastutavad puudutatud isikud kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 kohaselt kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut.
22.2.Kohus leiab, et puudutatud isikud vastutavad solidaarselt kohustuse rikkumise eest. Üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama avaldaja. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (avaldaja) tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanikud (puudutatud isikud) rikkusid oma (korrashoiu) kohustust. Vastutusest vabanemiseks peavad viimati nimetatud korteriomandi omanikud (puudutatud isikud) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja nad ei ole oma kohustusi rikkunud või on nende rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49). Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud Tallinn, X tee 36-81 korterist. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodust tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab korteriomanik sõltumata süüst. Korteriomanikud (puudutatud isikud) ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui nad tõendavad, et rikkusid kohustust vääramatu jõu tõttu. Puudutatud isikud ei ole tõendanud, et nad rikkusid kohustust vääramatu jõu tõttu.
22.3.Kohus leiab, et Tallinn, X x korterile on kahju tekkinud. Kahjustada saanud korteriomanik teatas avaldajale, et tema korter on saanud 27.09.2020 toimunud veeuputuse tagajärjel kahjustada. Korteri ülevaatusakti kohaselt on korteris nr 78 saanud kahjustada esiku ja elutoa lagi, laminaatparkett ja esiku seinad. VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise
kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega kahju hüvitamise lahendamiseks on vajalik tuvastada avaldajal kahju olemasolu, puudutatud isikutel etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos puudutatud isikutele etteheidetava rikkumise ja avaldajale tekkinud kahju vahel. KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustuse eesmärgiks on muuhulgas hoida ära teise kaasomaniku vara kahjustamine (vt ka 3-2-1-129-13 p 34). Seega tuleb kahju hüvitada ulatuses, milles puudutatud isikud kahjustada saanud korteriomaniku vara kahjustasid (VÕS § 127 lg 2). Kohus leiab, et puudutatud isikutel oli mõistlikult võimalik ette näha, et põrandale voolanud vesi võib tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3).
22.4.Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu
25.veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). VÕS § 132 lg 4 kohaselt juhul, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. x korteri siseviimistlus sai kahjustada ja korterit oli võimalik parandada. Korteri remontimiseks esitas hinnapakkumise X OÜ summas 3306 eurot. Kohus leiab, et korteri remondiks tehtud hinnapakkumine oli mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Avaldaja hüvitas kahju summas 3206 eurot. Remondiarve on hinnapakkumisel näidatud summast 100 euro võrra väiksem, sest omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Lisaks hüvitas avaldaja kindlustusvõtjale korteri nr 78 remonttööde ajal (26.10-30.10.2020) üüritud asenduspinna üürikulu 144,65 eurot. Seega on kahju suuruseks kokku 3350,65 eurot (3206 + 144,65).
22.5.Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1173-12, p 18). Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Kohus leiab, et puudutatud isikute käitumise (korteris nr 81 lekkinud veetoru) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isikute korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud. Avaldaja nõuab puudutatud isikutelt solidaarselt 3350,65 euro (kahju) hüvitamist. Avaldaja saatis 13.11.2020 puudutatud isikutele kohtuväliselt kahjunõude ja andis neile mõistliku tähtaja kahju hüvitamiseks- so hiljemalt 27.11.2020. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse
täitmist. Kuna kahju hüvitamiseks antud tähtaeg on möödunud ning puudutatud isikud ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 28.11.2020. Puudutatud isikud avaldajale kahju hüvitanud ei ole.
23.Kohus mõistab puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse (kahju) 3350,65 eurot.
24.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Avaldaja soovib sissnõutavaks muutunud viivise väljamõistmist (periood 28.11.2020-07.12.2020) ja edasiulatuva viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt alates 08.12.2020. Kahjunõudes palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 27.11.2020. Puudutatud isikud kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isikute suhtes viivise nõue alates 28.11.2020. Viivis avalduse esitamise seisuga 07.12.2020 (periood 28.11.2020-07.12.2020, viivisemäär 8 % aastas) on 7,32 eurot. Lisaks eeltoodule mõistab kohus puudutatud isikutelt välja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras alates 08.12.2020.
25.Eelnevale tuginedes rahuldab kohus avalduse ja mõistab puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja põhivõla 3350,65 eurot, seisuga 07.12.2020 sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlgnevuselt 7,32 eurot ning TsMS § 367 alusel edasiulatuva viivise seadusjärgses määras põhivõlgnevuselt (3350,65 eurot) alates 08.12.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda.
27.Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu kokku summas 360 eurot (summa ei sisalda käibemaksu). Õigusabi on osutatud 3 tundi, tunnitasu on 120 eurot.
28.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab põhjendatuks avaldaja
esindaja ajakulu 3 tundi. Esindaja tunnitasu 120 eurot vastab turuhinnale. Kohus peab põhjendatud õigusabikuludeks 360 eurot. Samuti on tõendatud avalduselt riigilõivu 50 eurot tasumine. Kohus leiab, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga.
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja menetluskuludena kindlaks 410 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 360 eurot) ning mõistab menetluskulud solidaarselt puudutatud isikutelt välja, samuti tuleb puudutatud isikutel tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.