Transpoint International (EST) AS hagi T. B.i, M. K. ja A. N. vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
1 198,77 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Transpoint International (EST) AS (registrikood 10101759, Liivalao 18, 11216 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: M. J. (e-post: xxx) Kostja II: T. B. (isikukood xxx) Kostja III: M. K. (isikukood xxx) Kostjate II ja III lepinguline esindaja: I. R. (xxx) Kostja IV: A. N. (isikukood xxx) Kostja IV lepinguline esindaja: K. K. (e-post: xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
17. detsember 2020
RESOLUTSIOON
Transpoint International (EST) AS hagi T. B.i, M. K. ja A. N. vastu kahju hüvitamise nõudes jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta Transpoint International (EST) AS kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Transpoint International (EST) AS esitas Harju Maakohtule hagi OÜ K, T. B., M. K. ja A. N. vastu võlgnevuse nõudes. Harju Maakohtu 10.05.2017 tagaseljaotsusega rahuldas kohus hagi ja mõistis OÜ-lt K, T. B.`ilt, M. K.`lt ja A. N.`lt solidaarselt välja Transpoint International (EST) AS-i kasuks põhivõla summas 960 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise (seisuga 30.06.2016) summas 17,99 eurot, põhivõlalt (960 eurot) viivise alates 01.07.2016 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni (kuid mitte rohkem, kui 960 eurot). Lisaks mõistis kohus T. B.`ilt, M. K.`lt ja A. N.`lt solidaarselt välja Transpoint International (EST) AS-i kasuks sissenõudmiskulud summas 25,30 eurot ning OÜ-lt K välja Transpoint International (EST) AS-i kasuks sissenõudmiskulud summas 40 eurot (millest 25,30 euro ulatuses vastutavad kõik kostjad solidaarselt). Samuti mõistis kohus välja Transpoint International (EST) AS-i kasuks T. B.`ilt kahjuhüvitise summas 34,50 eurot, M. K.`lt kahjuhüvitise summas 34,50 eurot ja A. N.`lt kahjuhüvitise summas 34,50 eurot.
2.T. B., M. K. ja A. N. esitasid kaja ja kohus taastas kostjate T. B., M. K. ja A. N. suhtes menetluse 02.02.2018 määrusega ja 11.07.2018 määrusega. Harju Maakohtu 10.05.2017 tagaseljaotsus OÜ K suhtes on jõustunud. Hageja nõue ja põhjendused
3.Transpoint International (EST) AS-i ja OÜ K vahel sõlmiti 31.03.2016.a veoleping, mille kohaselt hageja kohustus vastavalt OÜ K tellimusele vedama veost Tallinnast (Eesti Vabariigist) Tamperesse (Soome Vabariiki). Hageja täitis oma lepingulised kohustused ja korraldas eeltoodud kaubaveo. Hageja esitas rahvusvahelise transporditeenuse osutamise eest OÜ-le K arve nr 1613029 summas 960 eurot. Seega kohustus OÜ K ülalnimetatud veoteenuse eest tasuma hagejale 960 eurot, millise kohustuse on OÜ K aga täitmata jätnud. Hageja on OÜle K veoteenust osutanud, kuid OÜ K on jätnud oma lepingulised kohustused hageja ees täitamata ning võlgneb hagejale veotasu summas 960 eurot. Lisaks on hageja esitanud viivisenõude seoses nimetatud kohustuse täitmisega viivitusse sattumisega.
4.T. B.i, M. K. ja A. N. näol on tegemist OÜ K juhatuse liikmetega, kes ka ülaltoodud tehingu sõlmimise ajal (veoleping sõlmiti 31.03.2016.a) ja veotasude sissenõutavaks muutumise ajal olid ettevõtte juhatuse liikmed. Seega lasus kostjatel II, III ja IV kohustus OÜ K seaduslike esindajatena korraldada OÜ K kohustuste täitmist hagejale vastavalt esitatud arvele, millise kohustuse on kostjad II, III ja IV täitmata jätnud ning on sellega hagejale kahju tekkimise põhjustanud.
5.TsÜS § 138 lg-st 1 tuleneb juhatuse liikme kohustus toimida tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel heas usus. TsÜS § 35 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega. TsÜS §-i 36 mõtte ning ÄS § 180 lg 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
6.Äriühing on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikult olukorrast tulenevalt ajutine, seega peamiseks näitajaks on püsiv suutmatus maksta oma võlgu. Kuna OÜ K ei suutnud pikemat aega tasuda võlgnevust, siis vastavalt ülaltoodud sätetele lasus kostjatel II, III ja IV kohustus esitada viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavaldus, millise kohustuse on kostjad II, III ja IV aga täitmata jätnud.
7.Sisuliselt on kostjate II, III ja IV juhtimisel 31.03.2016.a tellitud OÜ K poolt hagejalt teenust rahvusvaheliseks kaubaveoks olukorras, kus OÜ K oli sisuliselt pankrotis ning nimetatud äriühingu omakapital oli negatiivne. Seega oleks pidanud kostjad II, III ja IV esitama pankrotiavalduse, millise kohustuse on nad aga jätnud täitmata. Seega tehti osaühingu
poolt tehinguid olukorras, kus objektiivselt oli selge, et osaühingu pankrotimenetlus on vältimatu.
8.ÄS § 171 lg 2 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui sama seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. Vastavalt ÄS §-le 136 peab osakapital olema vähemalt 2 500 eurot. OÜ K osakapital on 42 000 krooni s.o 2 684 eurot. Seega pidi nimetatud äriühingul olema netovara vähemalt summas 2 500 eurot. Kuivõrd seaduses sätestatud netovara suuruse nõue ei olnud OÜ K puhul täidetud ning ei suudetud täita oma lepingulisi kohustusi, oleks kostjad II, III ja IV pidanud esitama TsÜS §-i 36 mõtte ning ÄS § 180 lg 51 kohaselt pankrotiavalduse.
9.Kostjad II, III ja IV, kes on OÜ K osanikud, ei järginud ka ÄS §-s 176 sätestatud nõudeid, mille kohaselt peab osaühingul olema netovara mitte vähem kui äriseadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või 50 % osakapitalist st antud juhul mitte vähem kui mitte vähem 2 500 eurot. Seega tulenes kostjatele II, III ja IV pankrotiavalduse esitamise otsustamise kohustus ka ÄS § 176 p-ist 3.
10.Krediidiinfo ettevõtte maksehäirete raporti väljavõtte kohaselt oli OÜ K juba enne hagejaga veolepingu sõlmimist (veoleping sõlmiti 31.03.2016.a) mitmeid võlgnevusi. Kinnistusregistri andmetel OÜ K kinnistuid ei kuulu. Seega OÜ-le K võivad kuuluda bilansiliselt väheväärtuslikud esemed, mille reaalne väärtus on olematu.
11.Tulenevalt eeltoodust oli osakapital hagejaga lepingu sõlmimisel mittevastav ÄS §-le 136 ning juhatus pidi kokku kutsuma osanike koosoleku. Mingisuguseid meetmeid olukorra lahendamiseks tarvitusele ei võetud. Vastavalt ÄS §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil osaühingu netovara vähenes alla 2 500 euro, oli OÜ K juhatuse liikmetel vastavalt ÄS §-le 171 lg 2 p-le 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Nimetatud sätte üheks eesmärgiks on osaühingu võlausaldajate kaitse. Reaalselt OÜ K jätkas tegevust kahjumiga võõrkapitali arvel ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel.
12.Juhatuse liikme teadlik ja tahtlik kohustuste täitmata jätmine, millega teadlikult tekitatakse kahju võlausaldajale, ongi juhatuse liikme õigusvastane tegevus või tegevusetus, mille eest seadus näeb ette juhatuse liikme vastutuse võlausaldaja ees solidaarselt võlgnikuga.
13.VÕS §-i 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevalt kohustuse rikkuva käitumisega ning heade kommete vastase tahtliku käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p-d 7 ja 8). Tulenevalt VÕS § 1050 eeldatakse kahju tekitaja süüd.
14.Tuginedes eeltoodule leiab hageja, et kostjad II, III ja IV on rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi, eelkõige ÄS § 180 lg 51, jättes esitamata pankrotiavalduse olukorras, kus äriühing on püsivalt maksejõuetu ning TsÜS §-s 35 sätestatud hoolsus- ja lojaalsuskohustust sõlmides äriühingu nimel hagejaga lepinguid maksejõuetus olukorras, millede tagajärjel on hagejale põhjustatud kahju tekkimine. Lisaks on kostjad II, III ja IV rikkunud ÄS §-s 176 sätestatud nõudeid, mille kohaselt peab osaühingul olema netovara mitte vähem kui äriseadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või 50 % osakapitalist.
15.Hageja leiab, et kostjad II, III ja IV ei oleks tohtinud OÜ K nimel lepinguid sõlmida teades, et ettevõte on püsivalt maksejõuetu. Liiatigi, kui kostjad II, III ja IV oleks õigeaegselt esitanud pankrotiavalduse, ei oleks hageja OÜ K lepinguid sõlminud ning hagejale ei oleks ka kahju tekkinud. Eeltooduga on tõendatud põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel.
16.Kostjad II, III ja IV vastutavad solidaarselt hageja ees 960 eurot kahjuhüvitisena ja 17,99 eurot viivisena, seega kokku summas 977,99 eurot.
17.Hageja lepingulise esindaja Bene Est Law Office OÜ poolt 16.05.2016.a esitatud nõuetega on tõendatud, et hagejale on osutatud kohtueelset õigusabi. Bene Est Law Office OÜ arvega nr 2069 ja vastava spetsifikatsiooniga on tõendatud, et hagejal tuleb tasuda nõuete koostamise eest. Hageja on seisukohal, et kohtumenetluse eelse õigusteenuse kasutamine on asjaolusid arvestades mõistlik ning sellest tulenevad mõistlikud kulud on käsitatavad hageja kahjuna. Hagejale on tekkinud kohtueelsed kulud põhjustatud asjaolust, et OÜ K oli jätnud tasumata hagejalt tellitud veoteenuse eest ning kostjad ei hüvitanud juhatuse liikmena tekitatud kahju vabatahtlikult. Hageja asub seisukohale, et on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Seega kuulub kostjate II, III ja IV igaühe poolt kahju hüvitamisele summas 59,80 eurot hageja kasuks.
18.Hageja palub välja mõista T. B.`ilt, M. K.`lt ja A. N.`lt solidaarselt hageja kasuks kahju hüvitis summas 960 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 17,99 eurot, so kokku 977,99 eurot ja alates 01.07.2016. mõista T. B.`ilt, M. K.`lt ja A. N.`lt solidaarselt välja hageja kasuks kahjult summas 960 eurot kuni kohustuse täieliku täitmiseni viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja palub mõista T. B.`ilt, M. K.`lt ja A. N.`lt solidaarselt välja hageja kasuks sissenõudmiskulud summas 25,30 eurot. Hageja palub mõista T. B.`ilt välja hageja kasuks kahjuhüvitis (kohtumenetluse eelsed kulud) summas 34,50. eurot, M. K.`lt kahjuhüvitis (kohtumenetluse eelsed kulud) summas 34,50 eurot ja A. N.`lt kahjuhüvitis (kohtumenetluse eelsed kulud) summas 34,50 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt T. B.`i, M. K. ja A. N. kanda. Kostja II a III vastuväited
Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad jätta hagi rahuldamata.
20.Kostjad leiavad, et nad on täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. K OÜ makseraskused ei ole tekkinud tulenevalt juhatuse liikmete tegevusest, vaid õnnetusjuhtumist, mille käigus hävines palju K OÜ valmistoodangut ja toormaterjali. Samuti on raskendatud tegevuse jätkamine, kuna rendileandja ei tagasta K OÜ seadmeid.
21.Kostjad II ja III leiavad, et õiguslikult ei ole põhjendatud hageja nõue kostja K OÜ juhatuse liikmete vastu. Samuti ei ole hageja tõendanud, et K OÜ juhatuse liikmed on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju. Kui on aset leidnud väidetav juhatuse liikmete kohustuste rikkumine, saab esitada hagi, milles nõuda juhatuse liikmetelt kahju hüvitamist OÜ-le K, mitte hageja kasuks. TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg 1 kaitse eesmärgiks on kaitsta osaühingut, mitte osaühingu võlausaldajaid. Seega ei saa hageja TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg 1 alusel nõuda enda kasuks kahju hüvitamist. Hageja ja kostjate vahel õigussuhte puudumise ja kostjatelt hageja kasuks äriühingul hageja ees tekkinud võlgnevuse tasumiseks seadusliku aluse puudumise tõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostja IV vastuväited
Kostja vaidleb hagile vastu ja palub hagi jätta rahuldamata.
23.Hageja nõue, mille ta käesolevas menetluses kostjalt IV nõuab, on tekkinud hageja ja OÜ K vahel sõlmitud veolepingust. Kuna hageja veolepingu alusel OÜ-le K esitatud arve nr 1613029 summas 960 eurot, tulenev nõue on OÜ K poolt täielikult täitmata, siis käesolevas menetluses nõuab hageja ka OÜ K juhatuse liikmetelt äriühingul hageja ees tekkinud kohustuse täitmist.
24.Nõustuda ei saa hagejaga, et kostjad kui juhatuse liikmed peavad vastutama OÜ K kohustuste eest, sest kuna ÄS § 135 lg 2 järgi osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste
eest, siis ei saa eeldada ka seda, et osaühingu juhatuse liige peab isiklikult vastutama võlausaldajate ees äriühingu kohustuste eest.
25.Käesolevas vaidluses ei ole hagejaks äriühing (OÜ K). Kohustus hageja ees on tekkinud OÜ-l K hageja ja OÜ K vahel sõlmitud veolepingust. Asjas ei ole väidetud, et kostja IV kui juhatuse liikme poolt hoolsuskohustuse nõutaval viisil täitmise korral ei oleks OÜ-l K lepingulist kohustust hageja ees üldse tekkinud. Seega kohustus, mis tekkis OÜ-l K hageja ees, ei tekkinud juhatuse liikmete poolt hoolsuskohustuse rikkumise või juhatuse liikmete kohustuste täitmata jätmise tõttu.
26.ÄS § 187 lg 4 alusel kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Käesolevas asjas ei ole hageja nõudeks OÜ K kasuks kahju hüvitamine.
27.Hageja ja kostja IV vahel õigussuhte puudumise ja kostjalt IV hageja kasuks OÜ-l K hageja ees tekkinud võlgnevuse tasumiseks seadusliku aluse puudumise tõttu tuleb hagi jäta rahuldamata. OÜ K juhatuse liikmeid ei ole võimalik ÄS § 187 lg 4 ja lg 5 analoogiat kasutades kohustada vastutama hageja ees, sest äriseadustikuga, juhatuse liikmega sõlmitud käsundus- või muu lepinguga põhjalikult ja täpsemalt reguleeritud juhatuse liikme vastutust osaühingu ees ei saa kuidagi laiendada kolmandatele isikutele. Kohtuotsuse põhjendused
28.Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgmistes asjaoludes: • Hageja ja OÜ K vahel sõlmiti 31.03.2016 veoleping, mille kohaselt hageja kohustus vastavalt OÜ K tellimusele vedama veost Tallinnast (Eesti Vabariigist) Tamperesse (Soome Vabariiki). Hageja täitis oma kohustused ning esitas OÜ-le K arve selle eest summas 960 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 01.04.2016. OÜ K arvet summas 960 eurot ei tasunud; • Hageja esitas hagi OÜ K vastu ja Harju Maakohtu 10.05.2017 tagaseljaotsusega mõisteti OÜ-lt K hageja kasuks välja põhivõlg summas 960 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis (seisuga 30.06.2019) summas 17,99 eurot ja alates 01.07.2016 viivised põhivõlalt 960 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni (kuid mitte rohkem kui 960 eurot); • 12.05.2017 esitas hageja Harju Maakohtu 10.05.2017 tehtud tagaseljaotsuse OÜ K osas sundtäitmisele tagaseljaotsusega väljamõistetud võlgnevuse sissenõudmiseks (III kd tl 203205), kuid täiemenetluse käigus hagejale ühegi laekumist ei toimunud; • OÜ K on 07.01.2020 äriregistrist kustutatud seoses majandusaasta aruande esitamata jätmisega ja kohtutäitur lõpeta täitemenetlused sellega seoses 29.01.2020 (III kd tl 205-206); • Kostja II, III ja IV oli OÜ K juhatuse liikmeks ajavahemikus 04.11.2009 kuni 07.01.2020.
29.Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete tõenditega.
30.Hageja palub välja mõista solidaarselt kostjatelt II, III ja IV kui OÜ K endistelt juhatuse liikmelt kahju hüvitis summas 960 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Lisaks palub hageja välja mõista kostjatelt I, II ja III solidaarselt hageja kasuks sissenõudmiskulud summas 25,30 eurot. Samuti palub hageja välja mõista igalt kostjalt eraldi kahjuhüvitis (kohtumenetluse eelsed kulud) summas 34,50 eurot. Hageja nõude kohaselt jättis OÜ K poolte vahel sõlmitud veolepingu alusel tasu maksmata. Hageja loeb oma kahjuks veolepingust tuleneva tasu mittesaamise summas 960 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Samuti loeb hageja oma kahjuks kohtueelsed võla sissenõudmiskulud.
31.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus esitada deliktiline nõue kostjate kui endiste OÜ K juhatuse liikmete vastu, nõudes viimastelt selle kahju hüvitamist, mida hageja sai väidetavalt OÜ-lt K veolepingust tuleneva tasu mitte saamise tõttu.
32.Hageja väitel kostjate II, III ja IV juhtimisel on 31.03.2016 tellitud OÜ K poolt hagejalt teenust rahvusvaheliseks kaubaveoks olukorras, kus OÜ K oli sisuliselt pankrotis ning äriühingu omakapital oli negatiivne. Hageja heidab kostjatele ette, et kostjad II, III ja IV oleks pidanud esitama pankrotiavalduse, mille kohustuse on kostjad jätnud täitmata. Hageja väitel tehti OÜ K poolt tehing olukorras, kus objektiivselt oli selge, et OÜ K pankrotimenetlus on vältimatu. Hageja leiab, et kostjad on põhjustanud hagejale kahju, kuna ei ole OÜ K maksejõuetuse ilmnemisel viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel esitanud kohtule OÜ K pankrotiavaldust. Õiguslikult viitas hageja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja 8 ja ÄS § 180 lg 51.
33.Kostjad väidavad, et nad on täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. OÜ K ei olnud enne hagejaga lepingu sõlmimist maksejõuetu. OÜ K makseraskused ei ole tekkinud tulenevalt juhatuse liikmete tegevusest, vaid seoses 30.05.2016 OÜ K poolt renditaval pinnal toimunud tulekahjuga, mille käigus hävines palju OÜ K valmistoodangut ja toormaterjali.
34.Kostjad saavad hagejale varalise kahju õigusvastase tekitamise eest VÕS § 1043 jj alusel vastutada üksnes juhul, kui on täidetud vähemalt järgmised eeldused: •
Kostjad on pannud toime õigusvastase teo VÕS § 1045-1049-de mõttes;
•
Kostjad on rikkumises süüdi (VÕS §-d 1043 ja 1050);
•
Hagejale on tekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lg 1);
• Kahju hüvitamine on ette nähtud VÕS §-des 129-132 või kahju hüvitamise võimalus tuleneb rikutud sätte kaitseeesmärgist (VÕS § 127 lg 2) ega ole seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumise puhul (VÕS § 1045 lg 1 p 7) välistatud VÕS § 1045 lg-st 3 tulenevalt; • Õigusvastase teo ja hagejale tekkinud varalise kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
35.Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostjate teo ja selle õigusvastasuse, kahju ning põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel. Kostjad vabanevad vastutusest, kui nad tõendavad mõne VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu või hooletuse puudumise.
36.VÕS § 1045 lg 1 p-s 7 on sätestatud, et kahju on õigusvastane siis, kui see tekitati seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. Riigikohus on lahendi nr 2-14-50307 p-s 16.2 andnud selgituse, mille kohaselt äriühingu juhtorgani liikmed võivad võlausaldajate ees vastutada juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt ka Riigikohtu 31. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 30). Selliseks kohustuseks saab olla ÄS § 180 lg-st 51 tulenev kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus (Riigikohtu 25. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12, p 12). Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel, konkreetselt VÕS §-l 1043 ja § 1045 lg 1 p-l 7. Seega
on ÄS § 180 lg 51 normiks, mis kaitseb võlausaldajat seadusest tuleneva pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumise eest.
37.Riigikohus on 25.02.2013 kohtuotsuses 4-2-1-188-12 p-s 12 leidnud, et ÄS § 180 lg 51 kaitseb osaühingu võlausaldajaid kahte liiki kahju eest. Esiteks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise. Teiseks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama seda, et sisuliselt maksejõuetu äriühing ei osaleks edasi majandustegevuses, mille käigus tekkivaid kohustusi ta täita ei suuda. ÄS § 180 lg-st 51 tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud varalise kahju suuruse hindamiseks tulev tuvastada, millal muutu äriühingu püsivalt maksejõuetuks ning tekkis juhatuse liikmetel kohus esitada pankrotiavaldus.
38.Seega analüüsib kohus esmalt kas on tõendatud, et kostjad on rikkunud ÄS § 180 lg 51 järgi kohustust esitada pankrotiavaldus; kui selline kohustus oli, siis millal see kohustus tekkis ja kas kostjad on seda kohustust rikkunud. Seejärel annab kohus hinnangu küsimusele, kas on tõendatud hagejal selle rikkumise tagajärjel kahju tekkimine (st nii hüvitamisele kuuluva kahju tekkimise fakt kui ka põhjuslik seos kostjate käitumise ja hagejal kahju tekkimise vahel).
39.Vaidlust puudub selles, et kostjad II, III ja IV ei ole esitanud pankrotiavaldus OÜ K pankroti välja kuulutamiseks. Vaidlust puudub ka selle üle, et ükski võlausaldaja ei ole esitanud kohtule avaldust OÜ K pankroti välja kuulutamiseks. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et OÜ K on äriregistrist kustutatud 07.01.2020 seoses majandusaasta aruande esitamata jätmisega. Kuna keegi ei ole esitanud kohtule avaldust OÜ K pankroti välja kuulutamiseks, siis ei ole kohtu poolt üldse käsitletud küsimust, kas OÜ K oli maksejõuetu või mitte. Samas kostjad ei eita OÜ K makseraskuseid hagi esitamise ajal. Kostjad väidavad, et 31.03.2016 hagejalt veoteenuse tellimise ajal oli OÜ K maksejõuline ning makseraskused tekkisid seoses 30.05.2016 OÜ K poolt renditaval pinnal toimunud tulekahjuga, mille käigus hävines palju OÜ K valmistoodangut ja toormaterjali. Kohus leiab, et asjaolu, et kostjad ega võlausaldajad ei ole kunagi kohtule esitanud avaldust OÜ K pankroti välja kuulutamiseks ei tähenda iseenesest seda, et OÜ K ei saanud olla hagejalt veoteenuse tellimise ajal püsivalt maksejõuetu.
40.Kohus on hagejale selgitanud, et hageja peab tõendama, et OÜ K oli püsivalt maksejõuetu, juhul kui OÜ K oli püsivalt maksejõuetu, siis peab hageja tõendama, millal OÜ K muutus püsivalt maksejõuetuks ja millal oli kostjatel kohustus esitada pankrotiavaldus.
41.Riigikohtu 28.10.2011 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-49-11 punktides 17-19, 21 avaldatud seisukoha kohaselt selleks, et teha kindlaks, kas äriühingust võlgnik on teatud hetkel muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb anda terviklik hinnang tema varalisele seisundile ja majandustegevuse tõenäolisele tulevikuperspektiivile. Võlgniku objektiivne püsiv maksejõuetus on ilmne, kui tema majanduslikku olukorda iseloomustavad andmed on sellised, mis annavad objektiivsele ja asjatundlikule kõrvalseisjale alust pidada võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Sellise hinnangu andmisel tuleb lähtuda informatsioonist, mis oli kättesaadav maksejõuetuse väidetava ilmnemise ajal (nn ex ante hindamine). Näiteks ei saa võlgniku maksevõimet tagantjärgi hinnates võtta arvesse selliseid tehnoloogia arengus või tooraine hinnas toimunud olulisi muudatusi, mis mõjutasid võlgniku äriplaani realiseerumist, kuid mis hinnataval ajahetkel ei olnud mõistlikult ettenähtavad. Üldjuhul ei ole võlgniku püsivat maksejõuetust võimalik tuvastada üksnes mõne raamatupidamisliku näitaja - sh netovara seisundi või kahjumi suuruse - alusel. See, kui äriühingu netovara - s.o bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma (ÄS § 171 lg 2 p 1) - on negatiivne, s.t äriühingu kohustused ületavad tema omakapitali, annab põhjendatud aluse kahelda selle äriühingu maksejõulisuses. Samuti on netovara negatiivsus üks asjaolu, mida tuleb võlgniku maksejõulisuse hindamisel kindlasti arvesse võtta. Samas ei saa sellest, et äriühingu netovara on negatiivne, automaatselt järeldada, et äriühing on pankrotiseisus. Näiteks on võimalik, et netovara negatiivsus on tingitud pikaajalistest kohustustest, mille sissenõutavaks muutumise
ajaks võib võlgniku finantsolukord olla tänu kasumlikule tegevusele sedavõrd paranenud, et võlgnik on võimeline kõik kohustused täitma. Samuti võib ette tulla muid juhtumeid, kus äriühingu netovara on küll negatiivne, kuid sellele vaatamata ei saa rääkida võlgniku püsivast maksejõuetusest. Positiivsetele tulevikuootustele tuginedes on võimalik võlgniku püsivat maksejõuetust eitada siiski vaid juhul, kui esinevad konkreetsed asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks. Seejuures peab olema üldjoontes tuvastatav, et sellise stsenaariumi tõenäoline mõju võlgniku majanduslikule olukorrale olnuks maksevõime taastamiseks piisav. Teisalt ei ole välistatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu vaatamata sellele, et raamatupidamise andmetel vastab tema netovara seaduses sätestatud nõuetele. Taolise olukorraga võib tegemist olla eeskätt juhul, kui raamatupidamine ei kajasta võlgniku vara tegelikku väärtust adekvaatselt. Seega tegemaks kindlaks, kas äriühing oli mingiks ajaks muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb hinnata kõiki võlgniku majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale. Lisaks netovarale tuleb analüüsida ka teisi raamatupidamisandmeid, samuti võlgniku äriplaani perspektiivikust.
42.Hageja on OÜ K maksejõuetuse tõendamiseks, esitanud OÜ K bilansid seisuga 31.12.214 ja 31.12.2015 (III kd tl 199-203). Nimetatud bilansside kohaselt on OÜ K netovara olnud aastate lõikes positiivne. Hageja väidab, et kui analüüsida OÜ K kohustusi ja varasid, mille arvelt neid kohustusi katta ning bilansi kirjete kvaliteeti, siis on esmamulje eksitav, kuna oluliseks riskiks ettevõtte jätkusuutlikkusele saab pidada bilansikirjete Raha kassas ja Nõuded aruandva isiku vastu ebamõistlikku suurust ja seda pikemas perioodis. Hageja rõhutab, et kõnealuste bilansside kohaselt oli seisuga 31.12.2014 Rahas kassas 36 237,20 eurot ja seisuga 31.12.2015 summas 121 513,17 eurot. Kõnealuste bilansside kohaselt oli seisuga 31.12.2014 ja 31.12.2015 Nõuded aruandva isiku vastu summas 150 000 eurot. Hageja on eeltoodule tuginedes teinud ise arvutused, mille kohaselt ületasid OÜ K kohustused varasid 31.12.2014 seisuga 131 249,79 eurot ja 31.12.2015 seisuga 73 298,83 eurot. Hageja väitel on üldteada praktika, mille kohaselt Raha kassas ja Nõuded aruandva isiku vastu suurte jääkide põhjuseks on ettevõtte omanike/omaniku otsus kasutada ettevõtte vara isiklike kohustuste katmiseks ning eesmärgil, et seda hiljem ettevõttesse ei tagastata. Kostjad väidavad, et hageja poolt OÜ K 2014 ja 2015 bilansside põhjal tehtud arvestused ei tõenda OÜ K püsivat maksejõuetust 31.12.2014 seisuga. K 2014 ja 2015 bilanssidest nähtuvalt on mõlemal aastal äriühing saanud majandustegevuses kasumit:2014 aastal kasum 26 404,69 eurot ja 2015 aastal kasum 111 567,64 eurot.
43.PanS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
44.Kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et OÜ K bilansis kajastatud Raha kassas: 31.12.2014 seisuga summas 36 237,20 eurot ja 31.12.2105 seisuga summas 121 513,17 eurot, tegelikult seda raha OÜ K kassas ei olnud ja tegemist on ebaõige bilansi kandega. Kuigi kostjad on väitnud, et majandustegevuses on tavapärane kassa kaudu arveldamine, pangast toodi raha kassasse, et teha töötasu väljamakseid ja arveldada hankijatega ja ostjatega, ei ole kostjad OÜ K juhatuse liikmetena esitanud kohtule ühtegi tõendit kassas raha olemasolu kohta.
45.Asjaolu, et OÜ-l K kassas raha tegelikult ei olnud ja tegemist on äriühingu bilansis oleva näiliku varaga kinnitab ka asjaolu, et 22.02.2019 menetlusdokumendi lisadena 2 ja 3 on kostjad esitanud kohtule OÜ K bilansi leheküljed 1 ja 2, millises bilansis ei ole aga Raha kassas kirjet eraldi välja toodud (II kd tl 85-86). Seega oli kostjate poolt esitatud nimetatud
tõend kohtu hinnangul eksitav, sest see ei võimaldanud tuvastada, millises ulatuses moodustasid rahalise vahendid OÜ K kassas ja millises ulatuses pangakontodel.
46.Kohus nõustub hagejaga, et OÜ K bilansis kajastatud nõue aruandva isiku A. N. vastu on samuti näilik ning OÜ K juhatuse liige A. N. ei kavatsenudki oma kohustusi OÜ K ees täita ja OÜ K ei kavatsenud juhatuse liikmelt A. N.lt selle kohustuse täitmist nõuda. Kohtule ei ole esitatud selgitusi ega tõendeid, mis nõudega on tegemist. 21.10.2020 vastuses kohtule on kostjad selgitanud, et tegemist on äriplaaniga seotud investeeringuga, mis oli seotud äriühingu põhitegevuse, so kummimattide arendamisega ja laienemisega välisriiki, see tegevus tagas ka äriühingule kasumi kasvu 2015 majandusaastal. Kohus leiab, et tegemist on arusaamatu ja paljasõnalise väitega. Bilansist nähtuvalt on A. N.l võlgnevus summas 150 000 eurot OÜ K ees, nimetatud võlgnevus olnud juba vähemalt 2 majandusaastat. Kuidas käsitleda A. Neemel võlgnevust OÜ K ees investeeringuna OÜ K jaoks jääb kohtule selgusetuks. OÜ K on nimetatud võlgnevust kajastanud oma bilansis mitu aastat järjest ja asja materjalidest ei nähtu, et OÜ K oleks midagi ette võtnud A. N.lt võlgnevuse sissenõudmiseks. Seetõttu kohus nõustub hagejaga, et tegemist on ebamõistlikult suure ja pikaajalise nõude kajastamisega OÜ K bilansis aktiva poolel, mistõttu on tegemist näiliku varga, mida OÜ-l K tegelikult ei ole.
47.Seega kohtu hinnangul OÜ K 2014 ja 2015 raamatupidamine (bilansid) ei kajasta OÜ K tegelikku majanduslikku seisu ja bilansist tuleb kirjest Käibevara kokku maha arvutada Raha kassas ja Nõuded aruandva isiku vastu, mille tulemusena ilmneb riski stsenaariumiga korrigeeritud varade ja kohustuste võrdluses nagu hageja on välja arvestanud: OÜ K kohustused ületasid varasid 31.12.2014 seisuga 21 347,55 eurot. (III kd tl 195 pöördel.).
48.Hageja on kohtule esitanud OÜ K riskiga korrigeeritud varade ja kohustuste võrdluse 31.12.2014 seisuga, mille kohaselt OÜ K kohustusi oli 21 347,55 eurot rohkem kui varasid. Sellele tuginedes on hageja seisukohal, et OÜ K oli püsivalt maksejõutu juba 31.12.2014. Samas hageja ei ole kohtule esitanud OÜ K riskiga korrigeeritud varade ja kohustuste võrdlust 31.12.2015 seisuga. Kuna hageja on osutanud OÜ-le K teenust märtsis 2016, siis on oluline, milline oli OÜ K majanduslik seis enne märtsi 2016. Kuna hageja ei ole seda kohtule esitanud, siis tuginedes OÜ K 2015 bilansile kohus kontrollis ise OÜ K varalist seisuga 31.12.2015 seisuga, mis nähtub alljärgnevast tabelist. Riskiga korrigeeritud varade ja kohustuste võrdlus:
KÄIBEVARA
sh Nõue aruandva isiku vastu raha kassas Riski stsenaariumiga korrigeeritud Käibevara Põhivara soetusmaksumuses Põhivara kulum Põhivara kokku VARAD kokku (riski stsenaariumiga korrigeeritud)
LÜHIAJALISED
KOHUSTUSED
Pikaajalised kohustused kokku
328 550,44 -150 000,00 -121 513,17
57 037,27 161 161,68 -83 635,03 78 242,95
135 280,22 130 336,10 0,00
KOHUSTUSED KOKKU
VARAD (korrigeeritud riski stsenaariumiga) – Kohustused
130 336,10
4 944,12
Ülaltoodud tabelist nähtub, et OÜ-l K vara ületas tema kohustusi 31.12.2015 seisuga 4 944,12 eurot. Seega ei olnud OÜ K raamatupidamisandmete kohaselt 31.12.2015 seisuga püsivalt maksejõuetu.
49.Asjaolu, et OÜ K ei olnud 31.12.2015 seisuga püsivalt maksejõuetu kinnitab ka asjaolu, et OÜ K jätkas 2016 aastal aktiivselt äritegevust. Kohtule esitatud OÜ K 01.01.201601.04.2016 käibemaksu deklaratsioonidest nähtuvalt jaanuaris 2016 tegi OÜ K 20% määra maksustatavaid tehinguid summas 5 863,69 eurot ja 0% määraga maksustatavaid tehinguid summas 10 050 eurot, veebruaris 2016 tegi OÜ K 20% määra maksustatavaid tehinguid summas 5 371,95 eurot ja 0% määraga maksustatavaid tehinguid summas 24 100 eurot, märtsis 2016 tegi OÜ K 20% määra maksustatavaid tehinguid summas 5 810,38 eurot ja 0% määraga maksustatavaid tehinguid summas 11 000 eurot, aprillis tegi OÜ K 20% määra maksustatavaid tehinguid summas 2 579,51eurot ja 0% määraga maksustatavaid tehinguid summas 8 700 eurot (II kd tl 88-89 pöördel). Kohtule esitatud OÜ K 27.12.2015-20.05.2016 pangakonto väljavõttest nähtuvalt on OÜ-le K laekunud rahasummad erinevatelt äriühingutelt neile esitatud arvete alusel (IR Grupp OÜ, A.e Klaasi AS, Ehtus5eco OÜ, Tallinna Linnakantselei jne )(II kd tl 90-94).
50.Kohus nõustub kostjatega, et OÜ K püsivat maksejõuetust ei tõenda ka Maksu- ja Tolliameti otsused. Asjaolu, et äriühingul on mingi kuupäeva seisuga maksuvõlgnevused ei tähenda, et äriühing on püsivalt maksejõuetu (II kd tl 210-223). Maksu-ja Tolliameti poolt kohtule edastatud andmetest nähtuvalt olid OÜ K võlgnevused muutuvas suuruses, st maksukohustused muutusid kohustuste tasumisega ja aruannete esitamisega. Kuna Maksu-ja Tolliamet on rahuldanud OÜ K. taotluseid maksude tasumise ajatamiseks, siis on OÜ K ka makse osaliselt vastavalt maksegraafikule tasunud, vastasel juhul ei oleks Maksu-ja Tolliameti andnud OÜ-le K nõusolekut maksude tasumiseks maksegraafiku sõlmimiseks.
51.Kostjad on välja toonud, et hagejal oli pikaajaline lepinguline suhe OÜ-ga K ja OÜ K pearaamatu kohaselt perioodil 01.07.2015-29.02.2016 on hageja osutanud OÜ-le K. transporditeenust kokku summas 4 223,52 eurot ja kõik eelnimetatud arved on teenuse eest ka OÜ K poolt hagejal tasutud. Seega on kohus seisukohal, et OÜ-l K oli aktiivne äritegevus nii 2015. aastal kui ka 2016.aastal ja OÜ K on hageja ees kõik oma varasemad kohustused täitnud. OÜ-l K võis esineda probleeme mõningate arvete tasumisega ja seega esineda ajutisi makseraskuseid, kuid ei ole leidnud tõendamist, et OÜ K oleks olnud 31.12.2015 seisuga püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et OÜ K püsivat makseõuetust ei tõenda ka hageja poolt välja toodud maksehäireraportis välja toodud võlausaldajate nõuded (I kd tl 26-27). Hageja ei ole selgitanud, kuidas on ta saanud maksehäireregistris märgitud nõuete liitmisel kokku OÜ K maksimaalse võlgnevuse summas 44 800 eurot. Kohus on teinud hageja taotlusel päringud erinevatele võlausaldajatele, kellest osad on kinnitud, et osa nõudeid on tasutud ja osade nõuete kohta puuduvad andmed (III kd tl 66-86).
52.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud, et OÜ K oli hagejaga 31.03.2016 veolepingu sõlmimise ajal püsivalt maksejõuetu ja kostjad II, III ja IV oleksid pidanud esitama OÜ K juhatuse liikmetena OÜ K pankrotiavalduse ÄS § 180 lg 51 alusel.
53.Hageja on esitanud kostjate II, III ja IV vastu nõude kahju hüvitamiseks ka VÕS § 1045 lg 8 alusel. Hageja leiab, et kostjad on käitund tahtlikult heade kommete vastaselt. Hageja
leiab, et kostjate poolt heade kommete vastane käitumine seisneb selles, et kostjad on jätnud hageja poolt OÜ-le K esitatud arve tasumata.
54.Riigikohtu 23.03.2005 otsuse nr 3-2-1-29-05 p-s 14 on Riigikohus juhtinud tähelepanu põhimõttelisele võimalusele kahju hüvitamise nõuete esitamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel, rõhutades ühtlasi, et see eeldab juhtorgani liikme poolset hea usu põhimõtte rikkumist võlausaldaja suhtes. VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaldamine eeldab kohtu hinnangut, kas kahju tekitaja tegu oli kooskõlas heade kommetega ning kas kahju tekitaja tahtlus oli suunatud kannatanu kahjustamisele.
55.Kohus leiab, et jättes OÜ K esindajatena hageja poolt OÜ-le K esitatud arve tasumata, ei ole kostjad pannud toime toiminguid, mille eesmärk oleks kahju tekitada OÜ K võlausaldajale so hagejale. Kostjad on selgitanud, et OÜ K majandusraskused tekkisid seoses 30.05.2016 OÜ K poolt renditaval pinnal toimunud tulekahjuga, mille käigus hävines palju OÜ K valmistoodangut ja toormaterjali. Seega asjaolu, et OÜ-l K jäi tasumata hageja poolt esitatud arve on seotud pigem aset leidnud tulekahjuga, mis tõi endaga kaasa OÜ K äritegevuse seiskamise.
56.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et tõendamata on kostjate II, III ja IV kui juhatuse liikmete otsevastutuse kohaldamise aluseks olevad asjaolud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohus 19.11.2018 toimunud eelistungil täitnud selgituskohustust ning andnud hagejale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks, hageja ei ole kohtule asjakohaseid tõendeid esitanud.
57.Kuna kohus ei ole tuvastanud kostjate poolt juhatuse liikmete kohustuse rikkumis pankrotiavalduse esitamata jätmisega ega ka heade kommete vastas käitumist, ei analüüsi kohus hagejale tekkinud kahju ega põhjusliku seose olemasolu hagejal tekkinud kahju olemasolu rikkumise ja kahju vahel, samuti kostjate süü küsimus.
58.Kohus asub seisukohale, et eeltoodud põhjendustel tuleb hageja nõue kostjate II, III ja IV vastu kahju hüvitise ja viivise nõudes jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
59.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
60.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, tuleb asja menetlemisega kaasnenud menetluskulud jätta hageja kanda.
61.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.