(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 30.november 2021.a, Tallinn Kohtuasja number
2-16-10061
Kohtuasi
Transpoint International (EST) AS hagi X, C ja Q vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.märtsi 2021.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Transpoint International (EST) AS määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): Transpoint International (EST) AS (registrikood 10101759, aadress Liivalao 18, 11216 Tallinn), lepinguline esindaja Marko Jaani (epost:XXX) Kostja IV (vastustaja): Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Killu Kool (e-post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Transpoint International (EST) AS määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.Harju Maakohtu 15.märtsi 2021.a määrus tühistada osas, milles maakohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis Transpoint International (EST) AS-lt Q kasuks välja menetluskulu 2400 eurot (resolutsiooni punkt 5) ning saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
2-16-10061 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Transpoint International (EST) AS (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi OÜ Kummimatid (kostja I), X (kostja II), C (kostja III) ja Q (kostja IV) vastu võlgnevuse ja kahju hüvitamise nõuetes.
2.Harju Maakohtu 10.mai 2017.a tagaseljaotsusega rahuldas kohus hagi ja mõistis OÜ-lt Kummimatid, X-lt, C-lt ja Q-lt solidaarselt välja Transpoint International (EST) AS-i kasuks põhivõla summas 960 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise (seisuga 30.juuni 2016.a) summas 17,99 eurot, põhivõlalt (960 eurot) viivise alates 01.juulist 2016.a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni (kuid mitte rohkem, kui 960 eurot). Lisaks mõistis kohus X-lt, C-lt ja Q-lt solidaarselt välja Transpoint International (EST) AS-i kasuks sissenõudmiskulud summas 25,30 eurot ning OÜ-lt Kummimatid välja Transpoint International (EST) AS-i kasuks sissenõudmiskulud summas 40 eurot (millest 25,30 euro ulatuses vastutavad kõik kostjad solidaarselt). Samuti mõistis kohus välja Transpoint International (EST) AS-i kasuks X-lt kahjuhüvitise summas 34,50 eurot, C-lt kahjuhüvitise summas 34,50 eurot ja Qlt kahjuhüvitise summas 34,50 eurot.
3.X, C ja Q esitasid kaja ja Harju Maakohus taastas kostjate X, C ja Q suhtes menetluse 02.veebruari 2018.a ja 11.juuli 2018.a määrustega. Harju Maakohtu 10.mai 2017.a tagaseljaotsus OÜ Kummimatid suhtes jõustus 15.juunil 2017.a.
4.Kostja IV esitas Harju Maakohtule 22.detsembril 2020.a menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud tsiviilasjas kokku menetluskulusid summas 4390 eurot 36 tunni ja 35 minuti ulatuses osutatud õigusabi eest, tunnihinnaga 120 eurot.
5.Harju Maakohtu 19.jaanuari 2021.a otsusega jättis kohus hagi kostjate X, C ja Q suhtes rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsus jõustus 20.veebruaril 2021.a. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus tegi 15.märtsil 2021.a määruse, millega rahuldas X ja C menetluskulude kindlaksmääramise avalduse (resolutsiooni punkt 1); määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis Transpoint International (EST) AS-lt X kasuks välja menetluskulu 765 eurot (resolutsiooni punkt 2); määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis Transpoint International (EST) AS-lt C kasuks välja menetluskulu 765 eurot ((resolutsiooni punkt 3); rahuldas Q menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt (resolutsiooni punkt 4); määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis Transpoint International (EST) AS-lt Q kasuks välja menetluskulu 2400 eurot (resolutsiooni punkt 5); määras, et Q-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni (resolutsiooni punkt 6).
7.Määruse põhjendustest nähtuvalt määrab kohus TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
2-16-10061
8.Kostja Q on taotlenud menetluskuluna välja mõista hagejalt õigusabikulu 36 tunni ja 35 minuti eest 4390 eurot ning kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
9.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
10.Kohus lähtus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistest, mille kohaselt: kohus hindab menetluskulusid lühidalt ja konkreetselt, arvestades menetluse mahtu ja laskumata üksiktoimingute sisusse (suuniste p 10.2). Kohus ei vähenda menetluskulu suurust juhul, kui on esitatud lühike ja konkreetne menetlusdokument. Kohus hindab asja keerukust ja eeltöö mahtu, mis on vajalik positsiooni lühidalt ja konkreetselt esitamiseks (suuniste p 10.3).
11.Kostja Q õigusabikulu ca 36 tunni ulatuses ei pidanud kohus sellises mahus põhjendatuks ja vajalikuks. Asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks (RKTKm 3-2-1-112-09, p 17). Tsiviilasja hind oli 1198,77 eurot. Sellest suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (RKTKm 3-2-1-29-17, p 13.1). Kohtu hinnangul ei ole asja hinnast suuremas ulatuses õigusabikulude väljamõistmine kostja A. Neemelo taotletud ulatuses põhjendatud. Vaidlus on tõepoolest kestnud ca viis aastat ning toimus tõendite kogumine. Kostja lepinguline esindaja on menetluses esitanud kümme menetlusdokumenti. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades asja keerukust ja mahtu on kostja Q lepingulise esindaja toimingud ja nende ajakulu põhjendatud 20 tunni ulatuses.
12.Kostjate lepingulised esindajad on osutanud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot. Kohus pidas kooskõlas kohtupraktikaga tunnihinda mõistlikuks. Kohus mõistis hagejalt kostja Q kasuks välja 2400 eurot (20x120) ning märkis vastavalt Q taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
13.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega mõisteti Transpoint International (EST) AS-ilt välja Q kasuks menetluskulud summas 2400 eurot (resolutsiooni p 5) ja teha uus määrus, millega vähendada õigusabikulusid ning lugeda põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks maksimaalselt 13 tundi, maksimaalselt summas 1560 eurot.
14.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei vasta määrus TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud nõuetele, kohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, sh TsMS § 175 lg-t 1 ja ületanud diskretsioonipiire. Määrus on vastuoluline ning kohtu seisukoha kujunemine ei ole jälgitav. Sisuliste ja jälgitavate põhjendusteta maakohus jõudis järeldusele, et kostja IV lepingulise esindaja toimingud ja ajakulu on põhjendatud 20 tunni ulatuses. Maakohus jättis põhjendamata, miks kostjal IV on õigus suuremas ulatuses menetluskulude hüvitamiseks võrreldes teiste kostjatega. Kostja IV menetlusdokumendid käsitlesid paljuski korduvate ja asjassepuutumatute väidete esitamist seoses ÄS §-ga 187 (vt 14.märtsi 2018.a kostja IV menetlusdokumenti), mis antud juhul ei kohaldunud ning millega seonduvad kostja IV väited olid seega tervikuna asjakohatud ning koormasid asjatult käesolevat menetlust. Kostja IV menetluskulude nimekirjas on kajastatud 9 menetlusdokumendi koostamine.
2-16-10061
15.Kostja IV menetluskulusid (20 töötunni ulatuses) oleks maakohus pidanud vähendama veelgi alljärgnevatel põhjustel: (1) Suhtlused kliendiga ning nende vajalikkus ei ole kontrollitav ning vastavas osas tulnuks jätta menetluskulud kostja IV enda kanda. Eeltoodud põhjusel tulnuks vähendada kostja IV 30.jaanuari 2018.a kulukirjet vähemalt 30 minuti võrra, 10.veebruari 2018.a kulukirjet vähemalt 30 minuti võrra; 18.mai 2018.a kulukirjet vähemalt 15 minuti võrra; (2) 14.veebruari 2018.a ja 22.veebruari 2018.a kulukirjed kajastavad menetlusdokumente, mida toimikus ei sisaldu, mistõttu tulnuks vastavad kulud jätta täies ulatuses kostja IV enda kanda; (3) 20.juuni 2018.a kulukirje on ilmselgelt ülepaisutatud ning põhjendatud ajakuluks saanuks arvestades menetlusdokumendi mahtu (1 lehekülg), sisu ja keerukust, lugeda maksimaalselt 1 tunni; (4) 11.juuli 2018.a kulukirje on ilmselgelt ülepaisutatud ning põhjendatud ajakuluks saanuks lugeda maksimaalselt 15 minutit arvestades vastava määruse sisu, mahtu ja keerukust ning võttes arvesse seda, et vastav määrus ei olnud ka kaevatav; (5) 31.jaanuari 2019.a kulukirjet tulnuks vähendada minimaalselt 1 tunni võrra arvestades hageja menetlusdokumendi sisu, mahtu ja keerukust ning seda, et kliendi konsultatsiooni kulud ei ole eraldi kuludena hüvitatavad; (6) 30.aprilli 2019.a kulukirjet tulnuks vähendada minimaalselt 25 minuti võrra, arvestades määruste sisu ja mahtu ning seda, et kohus lahendas hageja taotlused ja tegemist polnud kaevatavate määrustega; (7) 19.juuni 2019.a kulukirje puhul oleks kohus lugema põhjendatud ja mõistlikuks kostja IV kulud maksimaalselt 30 minuti ulatuses, arvestades hageja dokumentide mahtu ja sisu; (8) 24.oktoobri 2019.a kulukirje hageja vastuväitega tutvumine ja selle analüüs ajakuluga 1,5 tundi on põhjendamatu, arvestades, et kostjad olid 27.septembril 2019.a juba koostanud ja esitanud ühise vastuse hageja menetlusdokumendile; (9) 29.oktoobri 2019.a kulukirjet tulnuks vähendada minimaalselt 45 minuti võrra, arvestades, et tegemist on tõendite kogumise taotluse lahendamisega maakohtu poolt, millega maakohus lahendas hageja taotluse ning vastuväite ja tegemist polnud kaevatava määrusega; (10) 17.märtsi 2020.a kulukirjet tulnuks vähendada minimaalselt 45 minuti võrra, arvestades, et tegemist on tõendite kogumise taotluse lahendamisega maakohtu poolt, millega maakohus lahendas hageja taotluse ning tegemist polnud kaevatava määrusega; (11) 07.juuni 2020.a kostja IV ajakulu tulnuks vähendada minimaalselt 2 tunni võrra, kuna küsitav on kostjapoolse mahuka analüüsi vajalikkus ning kostja IV pole ainsaski menetlusdokumendis sisuliselt ja detailselt tuginenud pearaamatule; (12) 30.novembri 2020.a kulukirje on ilmselgelt ülepaisutatud ning vastava õigusteenuse puhul tulnuks lugeda mõistlikuks ja vajalikuks ajakulu 30 minutit, ervestades, et kostja IV lepinguline esindaja oli alles hiljuti esitanud kohtule menetlusdokumendi, siis pidid kõnealuse vaidluse asjaolud üsnagi selged olema; (13) 22.veebruari 2019.a kulukirje puhul tuleb põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks lugeda kokku 15 minutit, sest samas ulatuses on vastava ühise menetlusdokumendi eest maakohus ka teistele kostjatele X-le ja C-le menetluskulud välja mõistnud. 23.mai 2019.a kulukirje puhul oleks pidanud kohus lugema põhjendatud kostja IV ajakuluks maksimaalselt 15 minutit, kuna tegemist on kostjate ühise menetlusdokumendiga. 27.septembri 2019.a kulukirje puhul oleks kohus lugema põhjendatud ja mõistlikuks kostja IV kulud maksimaalselt 20 minuti ulatus, arvestades, et tegemist oli kostjate ühise menetlusodkumendiga. 18.novembri 2019.a kulukirje oli põhjendatud maksimaalselt 15 minuti ulatuses, kuna tegemist on kõigi kolme kostja poolt ühiselt esitatud menetlusdokumendiga. 08.septembri 2020.a ja 21.oktoobri 2020.a kulukirjete puhul tuleb põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks lugeda kokku 15 minutit, sest samas ulatuses on vastava ühise menetlusdokumendi eest maakohus ka teistele kostjatele menetluskulud välja mõistnud.
16.Kostja IV palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning täiendada määruse resolutsiooni selliselt, et tema kasuks väljamõistetud menetluskulud peab Transpoint International (EST) AS tasuma OÜ Digessi arveldusarvele nr EE441700017001198687. Maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud. Kuna hageja loobus kostjate menetluskuludele vastuväidete esitamisest ja jättis
2-16-10061 hindamise kohtu ülesandeks, on vastuväited põhjendamatud. Tegemist oli tavapärasest keerukama vaidlusega. Hageja menetlusdokumendid ja taotlused ning kohtu nõudel kohustatud isikute esitatud vastused (27 vastust) on suures mahus ja kõigi nendega tuli kostja esindajal eraldi tutvuda ja neid analüüsida. G poolt esitatud raamatupidamise dokumendid olid mahukad (pearaamat 77 lk) ja spetsiifilised, mis vajasid erialaseid teadmisi ning nendega tutvumine oli ajakulukas. Kliendiga kohtumised ja nõupidamised on põhjendatud ning vajalikud kvaliteetse õigusabi osutamiseks. Menetluskulude nimekirjas on valesti märgitud kuupäevad 14.veebruar 2019.a ja 22.veebruar 2018.a. Menetlusdokumendid on esitatud vastavalt 14.märtsil 2018.a ja 22.märtsil 2018.a. Kostjate 21.oktoobri 2020.a seisukohas on korduvaid viidatud ja tuginetud G esitatud pearaamatu kannetele, samuti 17.detsembri 2020.a kohtuistungil on kostja IV korduvalt selgitanud pearaamatu kandeid ja tuginenud selles sisalduvatele andmetele. Kostjad on esitanud kohtule 22.veebruaril 2019.a, 23.mail 2019.a, 27.septembril 2019.a, 18.novembril 2019.a ja 21.oktoobril 2020.a ühised menetlusdokumendid, mille on koostanud kostja IV esindaja. Hageja on oma tegevusega põhjustanud pika menetluse. Istungiks ettevalmistumine on istungil osalemiseks vajalik ja vältimatu toiming. Asja läbivaatamist istungil soovis hageja. Hageja 17.detsembril 2020.a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabi 76 tunni 2 minuti ulatuses. Kostja esindajal on samas tsiviilasjas kulunud õigusabile aega 36 tundi 35 minutit, mida maakohus vähendas 13 tunni ja 35 minuti võrra.
17.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja IV kasuks välja menetluskulu 2400 eurot (resolutsiooni punkt 5) ning saata tsiviilasi selles osas uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
19.TsMS §-st 651 ja §-st 659 tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega ning kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, milles see on vaidlustatud. Maakohtu määrus on jõustunud resolutsiooni punktide 1-4 ja 6 osas.
20.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel oluliselt rikkunud põhjendamiskohustust ning ületanud ka diskretsioonipiire, mida põhjendab alljärgnevalt.
21.TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt märgitakse kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus.
22.Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt asus maakohus kostja IV menetluskuludega seonduvalt kokkuvõttes seisukohale, et ca 36 tunnist on põhjendatud ja vajalik õigusabi osutamine ainult 20 tunni ulatuses. Maakohus on sealjuures jätnud aga põhjendamata, millised on need konkreetsed kostja IV poolt esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud
2-16-10061 õigusabitoimingud, mille osutamist kohus kostjale IV põhjendatuks ja vajalikuks pidas. Kohus ei ole toonud välja ka vastupidist. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav ja diskretsioon selles osa kontrollitav. Ringkonnakohus ei saa maakohtu otsustust ka ise sisustama hakata ning kuivõrd teada ei ole, milliseid õigusabitoiminguid maakohus põhjendatuks pidas, ei ole määruskaebusmenetluses võimalik kontrollida hageja esitatud vastuväiteid seoses konkreetsete, kostjale osutatud õigusabitoimingutega.
23.Maakohus on osaliselt eksinud ka asja menetlemisel kohaldatava seaduse valikul. Ringkonnakohus selgitab, et kohtumenetluse parima praktika suuniste näol ei ole tegemist tsiviilkohtumenetlust reguleeriva õigusaktiga. TsMS § 8 lg 1 kohaselt tuli maakohtul asja menetlemisel lähtuda Eesti tsiviilmenetlusseadusest. Menetluskulude väljamõistmine toimub põhimõtteliselt samadel alustel kahjuhüvitise väljamõistmisega võlaõigusseaduse järgi. Siiski on menetluskulude väljamõistmiseks ette nähtud eraldi menetlus, mille põhimõtted on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.novembri 2009.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 18).
24.Lepingulise esindaja kulude hüvitamist reguleeriva TsMS § 175 lg 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. aprilli 2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.detsembri 2012.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13).
25.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kohus ei saa menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramisel põhimõtteliselt tugineda seisukohale, et kohus menetluskulu suurust, juhul, kui on esitatud lühike ja konkreetne menetlusdokument, ei vähenda. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et seaduse mõtte ja väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb kohtul ka lühikese menetlusdokumendi koostamise korral ikkagi kaaluda, kas selle koostamisele kulunud aeg ja selle eest nõutav õigusabikulu hüvitis on põhjendatud ja vajalik või mitte.
26.Maakohtule saab ette heita ka määruse vastuolulisust. Määruse põhjendustest nähtuvalt leidis kohus, et tsiviilasja hinda (1198,77 eurot) arvestades ei ole asja hinnast suuremas ulatuses õigusabikulude väljamõistmine kostja Q taotletud ulatuses põhjendatud, pidas aga siiski põhjendatuks hagejalt kostja IV kasuks välja mõista menetluskulud summas 2400 eurot. Ka selle arutluskäigu kujunemine ei ole põhjenduste puudumise tõttu ringkonnakohtule arusaadav ega jälgitav.
27.TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Eelnevast tuleneb ringkonnakohtu
2-16-10061 hinnangul see, et ringkonnakohus ei ole selleks kohtuks, kes saab esmakordselt asuda hindama menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.
28.Arvestades eeltoodut ning kirjeldatud eksimusi, tuleb maakohtu määrus selle vaidlustatud osas tühistada ja asi saata uueks menetlemiseks tagasi maakohtule. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas kostjale IV õigusabi osutamise konkreetsed õigusabikulud ja töömaht on mõistlikud ning põhjendatud ja vastata ka neile esitatud vastuväidetele.
29.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
30.Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani asendab kohtukoosseisu liiget Ulvi Loonurme tema eemalviibimise ajal kohtunik Mati Maksing.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.