Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Harju Maakohtu menetluses on Omega Invest OÜ hagi XXXi vastu võlgnevuse nõudes. 23.12.2020 esitas hageja lepinguline esindaja kohtule taotluse riigilõivu 750 euro tagastamiseks ja menetluskulude 480 euro kostjalt väljamõistmiseks seoses Harju Maakohtu 18.12.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-16445 kus on välja kuulutatud kostja pankrot. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg-st 3 tulenevalt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. PankrS § 44 lg 1 järgi võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult nimetatud seaduses sätestatud korras (PankrS §§ 93 jj) ning nõuete rahuldamine toimub samuti pankrotiseaduses sätestatud korras. Kuna käesolevas tsiviilasjas on kohtumenetlus alanud enne kostja pankroti välja kuulutamist (hagi esitati 03.11.2020, kostja pankrot on välja kuulutatud 18.12.2020) ning otsust veel kohtu poolt tehtud ei ole, tuleb hageja poolt esitatud hagi jätta läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel. Kohus selgitab, et pankrotimäärus on viivitamata täidetav (Pankrs § 31 lg 7) ning pankrotimenetluses kehtib katkematuse põhimõte, mistõttu kuulub käesolevas asjas menetlus kostja pankroti tõttu lõpetamisele sõltumata sellest, kas pankrotimäärus on vaidlustatud või mitte. Kohus selgitab, et TsMS § 43 lg 3 näeb ette, et kohus taastab hageja avalduse alusel menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu. Riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on hageja taotlus hagilt tasutud riigilõivu 750 euro tagastamiseks ning riigilõivu tagastamise nõue ei ole TsMS § 150 lg 6 alusel lõppenud. Kohus tagastab hagejale hagilt tasutud riigilõivu. Menetluskulud TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohtule ei ole käesoleval juhul teada asjaolusid, mis annaksid aluse kostja suhtes TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatu kohaldamiseks. Samas sätestab aga TsMS § 162 lg 4, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik.

Riigikohus on oma 06.01.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 p-s 14 märkinud, et kui hagi jäeti läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel, st kui tegemist on asjaoluga, mida hageja ei saanud mõjutada, peab seda menetluskulude määramisel arvestama. Antud juhul jätab kohus hagi läbivaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel ja kuna hageja ei vastuta hagi läbivaatamata jätmise eest ning ta ei saanud oma tegevusega hagi läbivaatamata jätmist mõjutada, siis on kostja menetluskulude jätmine hageja kanda käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.