Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

andnud ja notar on vastavasisulised avaldused Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale ka esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagist loobumine on võimalik vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab hagist loobumise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 386 lg 4 näeb ette, et kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. Antud juhul lõpetab kohus tsiviilasja menetluse. Seetõttu tühistab kohus TsMS § 386 lg 4 alusel 08.11.2019. a määrusega kohaldatud hagi tagamise ja hagi tagamise abinõuna kostja kinnistu aresti ja sel alusel kinnistusraamatusse kantud vara käsutamise keelumärke ning kostja kinnistule hageja kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi. Hageja esitatust nähtuvalt on ta juba kohtuväliselt andnud nõusoleku hagi tagamise abinõuna kohaldatud kinnistu aresti ja hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks ning notar on vastavasisulised avaldused kinnistusregistripidajale esitanud. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud juhul lõpetab kohus menetluse, põhjusel, et hageja on hagist loobunud. Hageja esitatust nähtuvalt ei loobunud ta hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega tuleks TsMS § 168 lg 2 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus leiab aga, et arvestades asjaolusid oleks ebamõistlik hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine. Hageja on loobunud hagist seetõttu, et pooled on saavutanud kohtuvälise kokkuleppe. Hageja on kohtule avaldanud ja kostja on seda kinnitanud, et nad on kohtuvälise kokkuleppega kokku leppinud, et poolte

menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud olukorras on põhjendatud analoogia korras kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ja jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast sama seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Käesolevas asjas esitatud hagi esemeks on kinnistu omandi tagasivõitmine. TsMS § 126 lg 1 järgi määratakse isiku valdusest asja väljanõudmise või asja omandi üleandmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul, muu hulgas kinnistusraamatusse tehtud ebaõige omanikukande parandamise vaidluse puhul, hagihind asja väärtusega. Hagiavalduses on hageja märkinud tagasinõutava kinnistu väärtuseks 35 000 eurot, mille saab lugeda TsMS § 126 lg 1 alusel hagihinnaks. Vastavalt RLS lisale 1 tuleb hagilt hinnaga 25 000 eurot kuni 50 000 eurot tasuda riigilõivu summas 1000 eurot. Seega hagi esitamisel tuli hagejal tasuda hagilt riigilõivu summas 1000 eurot. Hageja taotlusel andis kohus hagejale menetlusabi ja 18.11.2019. a määrusega vabastas hageja hagi esitamisel täielikult riigilõivu tasumisest. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Arvestades eelnimetatud sätteid tuleks hagejalt menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu mõista riigituludesse riigilõiv, mille tasumisest ta menetlusabi korras vabastati ja mis menetluse lõpetamisel tagastamisele ei kuulu, s.o pool hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust summas 500 eurot. TsMS § 190 lg 7 näeb erisusena ette, et kohus võib sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et antud juhul esineb TsMS § 190 lg 7 mõttes mõjuv põhjus ja hageja tuleb vabastada riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus arvestab siinkohal seda, et pooled on sõlminud kohtuvälise kokkuleppe. Samuti võtab kohus arvesse, et hageja puhul on tegemist pankrotihalduriga ja hagi esemeks on vara pankrotivarasse tagasinõudmine. Hageja on hagiavalduses põhjendanud, et võlgnikule ei kuulu mud vara ning pankrotivara koosnebki ainult hagiga tagasivõita soovitud varast. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.