nr 2-20-132061 OK Incure OÜ hagi E. J. vastu Ferratum Bank p.l.c-ga XXX sõlmitud tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõlgnevuse 2000 euro, intressi 204,44 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 519,52 euro väljamõistmiseks hagimenetlus
Hagihind
2723,96 eurot
Kohtunik
Kadi Aavik
Menetlusstaadium
hagi lahendamine
Hageja
OK Incure OÜ (registrikood 11542046, aadress Mustamäe tee 16, 10617, Tallinn)
Hageja esindaja
A.-L. V. (e-post: XXX)
Kostja
E. J. (isikukood XXX, rahvastikuregistrijärgne elukoht: XXX, tegelik asukoht teadmata)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi E. J. vastu osaliselt.
2.Välja mõista E. J. OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 2000 eurot, intress 204,44 eurot ja perioodi eest 09.05.2019-16.11.2020 sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras summas 83,93 eurot.
3.Jätta OK Incure OÜ hagi E. J. vastu seadusjärgset viivisemäära ületavas viivisenõudes summas 435,59 eurot rahuldamata.
Jaotada menetluskulud ning jätta need 16% ulatuses hageja ning 84% ulatuses kostja kanda.
5.Välja mõista E. J. OK Incure OÜ kasuks hageja kantud põhjendatud menetluskulud kokku 231 eurot ja viivis tasumata menetluskuludelt käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
7.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele, sh kostjale toimetada kohtuotsus kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd menetluse kestel ei ilmnenud lisaandmeid tema tegeliku asukoha kohta. Selgitused - TsMS § 420 lg 1 järgi ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu
tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse teatavakstegemisest; - TsMS § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha; - TsMS § 415 lg 2 järgi võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; - TsMS § 142 lg 1 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon. Sama sätte lg 2 kohaselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon 200 eurot tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank; nr EE221700017003510302 Luminor Bank, selgitusega „kautsjon tsiviilasjas nr 2-20-132061“. TsMS § 149 lg 5 kohaselt tagastatakse kautsjon kaja osalise või täieliku rahuldamise korral kohtumääruse alusel. Kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse; - TsMS § 417 lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik; - TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas 16.11.2020 kohtusse hagi E. J. (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 2000 eurot, intressi 204,44 eurot ja perioodi eest 09.05.202016.11.2020 sissenõutavaks muutunud viivis 568,08 eurot (digi tl 41-45).
2.Hagiavalduses märgitakse, et kostja sõlmis Ferratum Bank p.l.c-ga laenulepingu, mille alusel võimaldati laenulimiiti 3000 eurot. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 49,09 % aastas.
3.Hageja arvestab nõudelt ka viiviseid vastavalt laenuandja üldtingimustele ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimustele, mille kohaselt on osamakse tasumise tähtpäevaks tasumata jätmise korral krediidiandjal õigus nõuda tasumata põhiosalt viivist võrdses määras intressiga 0,136%.
4.Hagi õigusliku alusena viitab hageja muuhulgas võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1, VÕS § 94 lg-le 1, VÕS §-le 100, VÕS § 101 lg-le 1 p 4, VÕS § 113 lg-le 1 ja VÕS § 195 l-le 1.
KOSTJAGA SEONDUVAD ASJAOLUD
5.Hagimaterjalid, s.h menetluskulude nimekiri, on kostjale kätte toimetatuks loetud 16.12.2020 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (digi tl 59-60), sest menetluses ei õnnestunud tema tegelikku asukohta kindlaks teha. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul lahendab kohus hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
7.Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et kostja ja Ferratum Bank p.l.c on sõlminud laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot. Laenuandja on sõlminud lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Kostja on sõlminud laenulepingu füüsilise isikuna. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et pooled sõlmisid tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 tähenduses.
8.Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud osaliselt, eelkõige põhinõude 2000 euro ja intressi 204,44 euro osas. Kohtu hinnangul tulenevad eelnimetatud nõuded poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu kostjapoolsest mittevabandatavast rikkumisest ning kuuluvad rahuldamisele VÕS § 100, VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4, VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 94 järgi.
9.Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivist, arvestades viivisemääraks lepingus kokku lepitud intressimäära, s.o 49,09 % aastas.
10.Kohus leiab, et hageja seisukohad nõutava viivisenõude põhjendatuse osas on ekslikud. Kuivõrd pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingu, ei või VÕS 415 lg 1 alusel tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Kuna kohtu hinnangul on kohaldatav ka VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud kolmas lause (vt RKTKo 14.01.2009 nr 3-2-1-120-08 p-des 12 ja 13 esitatud seisukohad), siis tuleb antud juhul hinnata lepingus kokku lepitud viivisemäära (s.o võrdne intressimääraga) kui tüüptingimust, mis allub eraldi regulatsioonile, milleks on VÕS § 35 jj. Seega on tarbijatele ette nähtud kaitse rangem võrreldes lepingutingimustega, mis on poolte vahel eraldi läbi räägitud. Riigikohus on rõhutanud, et lepingujärgseid regulatsioone, nagu nõuete esitamise tähtajad ja vastutuse piirangud või ka tüüptingimused, tuleb käsitleda õiguse kohaldamise küsimusena, mille puhul ei ole kohus TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause järgi poolte seisukohtadega seotud. Praeguses asjas on laenulepingus märgitud viivisemäär samuti tüüptingimus.
11.VÕS §-s 42 lg 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. Ka Riigikohus on varem leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt RKTKo 16.11.2016 nr 3-2-1-118-16, p 17; RKTKm 10.05.2016 nr 3-2-1-25-16, p 13). Tartu Ringkonnakohus on 10.12.2018 otsuses nr 2-18-103995 jaatanud ebamõistlikult kõrgeks viivisemäära 29,90% aastas tarbijakrediidilepingus (jõustunud 25.03.2019 kassatsiooni menetlusse võtmisest keeldumisega). Käesolevas tsiviilasjas oli kostja lepingut sõlmides samuti tarbija VÕS § 34 mõttes ning kuivõrd pooltevahelistes lepingutes sisalduv viivis määraga 49,09 % aastas ületab kehtinud seadusjärgset määra (8% aastas) üle viie
korra ja on varasema kohtupraktika kohaselt ebamõistlikult kõrge, ebaproportsionaalne ja kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav, tuleb viidatud lepingutingimust pidada hageja ja Ferratum Bank p.l.c vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu põhitingimustes tühiseks.
12.Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo 14.06.2005 nr 3-2-1-66-05, p 24; RKTKm 10.05.2016 nr 3-2-1-25-16, p 13). Seega on ka praegusel juhul hagejal õigus nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
13.Kohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda kostjalt tasumata võlgnevuselt seega viivist sissenõutavaks muutununa perioodi eest 09.05.2020-16.11.2020 kokku summas 83,93 eurot (kohtu arvutused: www.viivisekalkulaator.ee). Kohus jätab OK Incure OÜ hagi seadusjärgset viivisemäära ületavas viivisenõudes summas 435,59 eurot rahuldamata.
MENETLUSKULUD
14.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hageja nõude osaliselt, siis tuleb kohtu hinnangul menetluskulud rahuldada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
15.Hageja on esitanud kohtule taotluse välja mõista kostjalt menetluskuluna vaid riigilõiv 275 eurot. Kostja hageja menetluskuludele vastu vaielnud ei ole. Kohus on seisukohal, et kuivõrd riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
16.Kuna hagi täieliku rahuldamise korral oleks hageja soovinud oma nõuete rahuldamist hagihinna 2723,96 euro, kuid kohus jättis hagi rahuldamata 435,59 euro ulatuses, tuleb jätta hageja kanda 16% menetluskuludest (435,59 : 2723,96 x 100) ning kostja kanda vastavalt 84% menetluskuludest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 231 eurot (84 x 270 : 100). Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt (231 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
17.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.