Võlaõigus › Võõrandamislepingud

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõikele 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid ning kuulates pooled ära kohtuistungil leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust, et pooled leppisid kokku, et hageja teostab kostja poolt ehitatava 10 korteriga kolme moodulmaja (1A, 1B, 1C, asukoht xxx, Soome, majade tüüp Luhtitalo1) santehnilised tööd ja tarnib selleks vajalikud materjalid. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja võlgneb hagejale tööde eest hageja poolt nõutava summa (põhivõlg 5000 eurot ja viivis 2000 eurot) ning kas kostjal on hageja vastu tasaarvestatav nõue (kahjuhüvitis summas 82 326,18 eurot). Võlaõigusseaduse § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Kohus on tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud raamleping, milles lepiti kokku poolte vahelise suhte põhitingimused, iga objekti eritingimused pidid pooled leppima kokku eraldi hinnapäringute ja hinnapakkumiste vahetamise teel. Samuti oli raamlepingus kokku lepitud üldised tingimused nagu tööde tasumisega viivitamise korral makstava viivise protsent. Seda, et lepingu näol on tegemist raamlepinguga, mis on mõeldud reguleerima kõiki hageja ja kostja vahelisi suhteid, järeldub eelkõige lepingu punktist 2.4, mille kohaselt töövõtja poolt tööde teostamise aluseks on igakordselt tellija poolt esitatud kirjalik tellimus, milles on fikseeritud ehitatava maja tüüp ja eeldatav tööde alustamise ja lõpetamise aeg ja punktist 3.4, mille kohaselt töövõtja esitab arveid vastavalt tööde etappide valmimisele, kusjuures tööde teostamise etapid lepitakse poolte vahel kokku igakordselt peale tellija poolt tellimuse esitamist. Selle, kelle materjalist töö tehakse, hind jms eritingimused pidid pooled leppima kokku eraldi tellimuse ja hinnapakkumise vahetamise teel. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et antud juhul lepitigi uue objekti osas tellimuse ja hinnapakkumise vahetamise teel kokku eritingimustes. See, et raamleping allkirjastati kostja poolt hiljem, ei tähenda, et raamleping ei kehtinud. Kohus on tuvastanud, et pooled lähtusid oma tegevuses kokkulepitud tingimustest. Samas isegi kui raamlepingut ei oleks, siis leiab kohus, et poolte vahel oli kokkulepe, et hageja teostab kostja poolt ehitatava 10 korteriga kolme moodulmaja (1A, 1B, 1C, asukoht xxx, Soome, majade tüüp Luhtitalo1) santehnilised tööd ja tarnib kõik selleks vajalikud materjalid ja milles lepiti kokku hinnapäringute ning hinnapakkumiste tegemisega. Hageja esitas kostja hinnapäringu peale täpsustatud hinnapakkumise 17.10.2017 summale kolme maja peale kokku 176 400 eurot, märkides, et hinna sisse ei ole arvestatud töid ehitusplatsil Soomes (va soojussõlm). Soomes tehtavate tööde kohta esitas hageja hinnapakkumise 05.01.2018 summas 17 100 eurot. Kohus on tuvastanud, et hageja pidi teostama kõik kolme majaga seotud tööd nii tehases kui ka Soomes kohapeal, sh trassidega seotud tööd ja soetama kõik tööde tegemiseks vajalikud materjalid kolme maja osas koguhinnaga 193 500 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et siduv eelarve seab piirid töövõtja tasunõudele. Isegi juhul, kui tegelik tööde maht või kulukus osutavad suuremaks, ei saa töövõtja nõuda tellijalt eelarvet ületava tasu maksmist. Töövõtja põhikohustuseks on valmistada lepingutingimustele vastav töö. Kui pooled ei ole töö omadustes kokku leppinud, tuleb kohustus täita vähemalt keskmise kvaliteediga, arvestades kehtivaid õigusakte, tehnilisi norme ja standardeid. Töövõtulepingu olemuslikuks tunnuseks on see, et töövõtja peab töö (valmis) tegema ja tellija peab tehtud töö eest tasuma. Need kohustused on omavahel vastastikuses suhtes. Raamlepingu punktist 3.4 nähtuvalt oli hageja tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseks töö etapi valmimine. Samasugune nõue tuleneb ka VÕS § 637 lõikest 3 kus on sätestatud, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Seejuures sama paragrahvi lõige 5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata. VÕS § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kolmanda lõike kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö peab vastama lepingutingimustele

VÕS §-de § 77 ja 641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga (samasuguse kohustuse nägi ette ka lepingu p 4.3.2). Kohus leiab, et eelpool osundatud sätete koosmõjust tuleneb, et tasunõude sissenõutavaks muutumine ei sõltu ainuüksi töö (etapi) valmimisest, vaid ka sellest, et töö on nõuetekohane ja vastab kokkulepitule ning tellijal on võimalus tööd üle vaadata ning nende kohasuses veenduda. Hageja leiab, et on kõik kokkulepitud tööd teostanud ning kostja peab seega hagejale tasuma kokkulepitud summa, millest on veel tasumata jäänud 5000 eurot. Kostja tõi välja, et hageja tehtud töödes esinesid puudused, mida hageja ei kõrvaldanud ning mille tõttu puudub hagejal alus nõuda tasu täies ulatuses. 2018.a juunikuus fikseeriti kõik hageja töödes esinevad puudused omanikujärelevalve teostaja X OY poolt Xxx B majas läbi viidud vahekontrolli raportis (kostja vastuse lisa 14). Raport saadeti 18.06.2018.a ka hagejale (kostja vastuse lisa 15). B maja kohta koostatud raportis olevad samad puudused esinesid ka A ja C maja osas. Sellele järgnevas e-kirjavahetuses on nii tellija/arendaja (A.K.) kui ka järelevalve teostaja H. K. osundanud hageja ebaprofessionaalsusele ja ükskõiksusele tööde teostamisel, mis on tinginud sisuliselt kõikides majades (st Xxx 1A, 1B, 1C) korduvaid vigu. Hageja ei vaielnud puuduste esinemisele vastu, kuid leidis, et vigade parandamise eest pidi kostja talle väidetavalt maksma lisatasu. Kohus on tuvastanud, et hageja tööd ei vastanud lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt ei vasta töö lepingutingimustele muu hulgas siis, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta, ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Kohus leiab, tuginedes esitatud tõenditele, et hageja poolt teostatud tööd olid puudustega. Kuna hageja hoolimata kostja nõuetest puudusi ei kõrvaldanud, siis tellis kostja tööd kolmandatelt isikutelt. VÕS § 646 lg 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kostja on hageja poolt ebakvaliteetselt teostatud tööde parandamiseks ja tegemata tööde lõpuni tegemiseks ning nendega seotud materjalide eest X OÜ-le, T AS-le, H OÜ-le ja P OÜ-le tasunud kokku 82 326,18 eurot (koos käibemaksuga). Kostjal on hageja vastu seega kulude ja kahju hüvitamise nõudeid kokku 82 326,18 eurot. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväide.

Riigikohus on selgitanud kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-81-00 mida kohus peab tegema, kui kohtumenetluses esitatakse vastuväide seoses teostatud tasaarvestusega: „Kui nõuded olid tasaarvestatavad ja puudus tasaarvestuse tegemise keeld, siis jätab kohus tasaarvestatud summa sissenõudmiseks esitatud hagi rahuldamata”. Riigikohus leidis 4.01.2012 lahendis 3-2-1-129-11, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (Riigikohtu 16. juuni 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10, p 10 ja 2. novembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-11, p 17). Seega, kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse. Kohus juhtis kohtuistungil korduvalt tähelepanu poolte vahelisele tõendamiskoormuse jaotusele. Samuti andis kohus hagejale võimaluse esitada oma seisukoht seoses kostja poolse tasaarvestuse väitega. Hageja ei ole seda teinud kuna leiab, et tasaarvestuse nõuet ei ole olemas, see on tõendamata ja ei põhine lepingul ning on vastuolus VÕS § 200 lg 4. Kohus andis istungil hagejale võimaluse esitada vastuväiteid tasaarvestuse nõudele, kuid hageja seda ei teinud. Kohus leiab, et kostja tasaarvestuse nõue on põhjendatud. Kuivõrd kostja on hageja põhinõude õigustatult ja põhjendatult tasaarvestanud, jätab kohus hageja põhinõude (5000 eurot) osas hagi rahuldamata. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 197 lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Raamlepingu punktist 3.5 tulenes, et Töövõtja poolt Tellijale esitatud arve mittetähtaegse tasumise korral on Töövõtjal õigus nõuda Tellijalt viivist 1,0 % (üks protsent) tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja nõuab viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kokku summas 2000 eurot. Kostja hinnangul puudub hagejal viivisenõue või on hageja selle kaotanud, igal juhul esineb alus viivise vähendamiseks. Kostja taotleb, et juhul, kui kohus peaks vaatamata kostja vastuväidetele leidma, et hagejal on kostja vastu ka viivisenõue, siis igal juhul tasaarvestab kostja ka vastava nõude enda nõudega ja loeb nõuded kattuvas ulatuses lõppenuks.

Kohus leiab, viivise nõue on kooskõlas poolte vahelise lepinguga ning iseenesest õigustatud, kuid kuivõrd kostjal olid hageja vastu põhjendatud nõuded, millega kostja õigustatult tasaarvestas hageja põhinõude ja kostja ei ole hageja nõude tasumisega viivituses olnud tulenevalt asjaolust, et kostja võis tasaarvestada oma nõuded hageja nõudega juba hageja nõude tekkimise ajal, ei ole hageja viivisenõue põhjendatud ning kohus jätab selle rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt on kohus tuvastanud, et hageja ja kostja vastastikused nõuded olid tasaarvestatavad ja puudus tasaarvestuse tegemise keeld, mistõttu jätab kohus tasaarvestatud summa sissenõudmiseks esitatud hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.