2-20-15632
Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Tamara Šabarova 08. jaanuar 2021, Narva kohtumaja 2-20-15632 E B hagi A B`i vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest vabastamise nõudes 3500 eurot Kirjalik menetlus Hageja: E B (isikukood xxx, elukoha aadress: xxxx) Kostja: A B (isikukood xxx, elukoha aadress: xxx)
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.
1(4)
2-20-15632 TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt kaja esitamisel kuulub tasumisele kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Kohtule tuleb esitada maksekorraldus või andmed tasumise kontrollimiseks. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu selgitused Hageja esitas 26.10.2020. a Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest vabastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt korteriomand aadressil x on Narva linna omandis. 06.05.2002. a AS Narva Elamuvaldus ja hageja vahel oli sõlmitud Eluruumi asustamisleping nr x ja vabastava eluruumi kompenseerimise leping nr x, mille kohaselt korteriomand aadressil x anti hageja valdusse üle. 18.12.2004. a abiellus hageja kostjaga ning kostja hakkas elama vaidlusaluses korteris. Kostja oli ka nimetatud korteris registreeritud. 18.10.2012. a hageja ja SA Narva Linnaelamu vahel oli sõlmitud kokkulepe munitsipaaleluruumi üürilepingu tingimuste muutmiseks ja üürileping hagejaga hakkas kehtiva tähtajaliselt. Leping oli pikendatud 30.10.2017. a. Aastal 2015 hageja ja kostja kooselu oli lõpetatud. Kostja palus lubada tal ajutiselt elama korteris x. Hiljem keeldus kostja korteri vabastamast tuginedes asjaolule, et ta on abielus hagejaga ja temal on korteriomandi valdaja õigused. 2(4)
2-20-15632 01.04.2020. a hageja ja kostja abielu oli lahutatud kohtuotsusega. Vaatamata abielu lahutamisele keeldub kostja siiamaani korteriomandi vabastamisest. Kostja valdus on ebaseaduslik, kuna tal puudub leping korteriomandi kasutamiseks, ta ei ole hageja perekonnaliige ning tal puudub hageja nõusolek korteriomandi valdamiseks ja kasutamiseks. Hageja palub nõuda korteriomand aadressil x (registriosa nr x) kostja ebaseaduslikust valdusest ja tõsta kostja korterist välja. Viru Maakohus 14.12.2020. a määrusega võttis hagi menetlusse ja määras kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kostjale toimetati hagi ja määruse kätte tema eluruumi aadressil x juurde kuuluva postkasti panekuga 22.12.2020. a. Kostja ei ole kohtule kirjalikku vastust esitanud. Teda on hoiatatud hagi tagaseljaotsusega rahuldamise võimalusest. Kohus leiab, et hagis märgitud asjaolud ja nõuded on faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud ning esitatud hagi tuleb täielikult rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu rahuldab hagi tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. Kohtuotsuse täitmise selguse eesmärgil märgib kohus otsuse resolutsioonis hageja nõude kohtu täpsustusega (resolutsiooni punkt 3). Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja ei esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ja toimiku materjalidest ei tuvastanud kohus hagejale hüvitatavaid menetluskulusid. TsMS § 190 lg 3 alusel mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Hagejale anti 14.12.2020. a määrusega menetlusabi, vabastades ta riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel summas 300 eurot. Seega tuleb kostjalt nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kasuks välja mõista. Vastavalt TsMS § 179 lg 1 mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata riigilõiv, välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 21 alusel võib kohus lisada kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud, lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab tulenevalt TsMS § 179 lg 5 lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 8). 3(4)
2-20-15632
(allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.