2.Välja mõista kostjalt J. K. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks Coop Finants AS ja kostja vahel 14.02.2019 sõlmitud väikelaenulepingust nr L04334 tulenev võlgnevus 4322,07 eurot, intress 275,85 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 524,26 eurot.
3.Mõista kostjalt J. K. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis põhinõudelt (4322,07 eurot) alates 09.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam, kui 3797,81 euro ulatuses.
5.Välja mõista kostjalt J. K. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks Placet Group OÜ ja kostja vahel 11.09.2017 sõlmitud krediidikonto lepingust nr KK3181716 tulenev võlgnevus 4993,62 eurot, intress 500,85 eurot, võla sissenõudmiskulud 5 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1332,09 eurot. Jätta hagiavaldus II rahuldamata võla sissenõudmiskulude 25 euro nõudes.
6.Mõista kostjalt J. K. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis põhinõudelt (4993,62 eurot) alates 10.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam, kui 3661,53 euro ulatuses.
2-20-117378
7.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 7.1 Jätta menetluskulud kostja J. K. kanda. 7.2 Mõista kostjalt J. K. välja hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 2420 eurot, sealhulgas riigilõiv 900 eurot ja õigusabikulud 1520 eurot. 7.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2420 eurot) tuleb J. K.l tasuda Osaühingule Aktiva Finants käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates käesoleva otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Aktiva Finants esitas 05.05.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. K.lt 5269,83 euro saamiseks. Kohus tegi 08.05.2020 võlgnikule makseettepaneku. J. K. esitas 18.05.2020 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 04.06.2020 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 05.06.2020 kohtumäärusega kohustas Tartu Maakohus hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja Osaühing Aktiva Finants esitas 08.07.2020 hagi kostja J. K. vastu võla nõudes. Tartu Maakohtu 19.08.2020 määrusega edastati tsiviilasi nr 2-20-117378 kohtualluvusel lahendamiseks Harju Maakohtule. Kohus võttis hagi 11.09.2020 määrusega menetlusse. Kostja esitas 05.10.2020 vastuse hagile ja hageja 28.10.2020 arvamuse kostja vastusele.
2.Osaühing Aktiva Finants esitas 11.05.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. K.lt 6219,89 euro saamiseks. Kohus tegi 15.05.2020 võlgnikule makseettepaneku. J. K. esitas 18.05.2020 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 04.06.2020 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 05.06.2020 kohtumäärusega kohustas Tartu Maakohus hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja Osaühing Aktiva Finants esitas 09.07.2020 hagi kostja J. K. vastu võla nõudes. Tartu Maakohtu 19.08.2020 määrusega edastati tsiviilasi nr 2-20-117893 kohtualluvusel lahendamiseks Harju Maakohtule. Kohus võttis hagi 09.09.2020 määrusega menetlusse. Kostja esitas 05.10.2020 vastuse hagile ja hageja 16.10.2020 arvamuse kostja vastusele.
3.Kostja esitas mõlemas tsiviilasjas taotlused tsiviilasjade nr 2-20-117893 ja nr 2-20-117378 liitmiseks. Kohus liitis 29.10.2020 määrusega tsiviilasjad nr 2-20-117893 ja nr 2-20-117378 menetlemiseks ühte menetlusse ja luges tsiviilasja numbriks 2-20-117378.
2-20-117378
4.Kostja esitas 24.11.2020 täiendava seisukoha ja hageja 08.12.2020 arvamuse kostja seisukohale. 15.12.2020 toimus tsiviilasjas kohtuistung.
HAGIDE ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
Hagiavaldus I
5.Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 4322,07 eurot, intress 275,85 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 524,26 eurot ning viivis alates 09.07.2020 kuni põhinõude summas 4322,07 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS ja kostja 14.02.2019 väikelaenulepingu nr L04334, mille alusel väljastati kostjale laen summas 4843 eurot. Kostja kohustus laenusummad tagastama vastavalt lepingus esitatud maksegraafikule. Lepingus kokku lepitud intressimäär aastas on 19,9% ja krediidi kulukuse määr aastas on 24,30%. Kostja kohustus laenusumma, intressid ja haldustasu tagastama Coop Finants AS-le 36 osamaksega: põhiosa 4843 eurot, intress 1616,99 eurot, lepingutasu 96,86 eurot ja haldustasu 54 eurot, kokku 6610,85 eurot. Kostja tasus lepingu kehtivuse ajal põhinõude katteks 520,93 eurot, millega on täielikult tasutud maksegraafiku esimesed 5 põhiosaosamakset maksetähtpäevaga 20.03.2019-20.07.2019. Kostjal tekkis põhiosa võlgnevus alates 20.08.2019 osamaksest. Kostjal on tasumata tagastamata põhinõue summas 4322,07 eurot (4843,00-520,93). Coop Finants AS saatis 08.11.2019 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Coop Finants AS saatis 28.11.2019 kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Sama teatega teavitas Coop Finants AS kostjat tema nõude loovutamisest hagejale.
7.Vastavalt laenulepingu põhitingimuste p-le 2 on laenusaaja kohustatud tasuma igakuiselt lepingu haldustasu 1,50 eurot kuus. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud lepingu haldustasu vastavalt maksegraafikule esimesest tasumata osamaksest 20.08.2019 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 20.11.2019 summas 6 eurot järgnevalt: 20.08.2019 täielikult tasumata intress summas 1,50 eurot, 20.09.2019 täielikult tasumata intress summas 1,50 eurot, 20.10.2019 täielikult tasumata intress summas 1,50 eurot ja 20.11.2019 täielikult tasumata intress summas 1,50 eurot. Pooled on lepingus intressi summaks kokku leppinud 1616,99 eurot, mis lepingu põhitingimuste kohaselt jagatakse osamaksete vahel proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkuse järgi. Kostjal on intressi võlgnevus alates 20.08.2019, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule esimesest tasumata osamaksest 20.08.2019 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 20.11.2019 summas 275,85 eurot järgnevalt: 20.08.2019 täielikult tasumata intress summas 71,67 eurot, 20.09.2019 täielikult tasumata intress summas 69,89 eurot, 20.10.2019 täielikult tasumata intress summas 68,07 eurot ja 20.11.2019 täielikult tasumata intress summas 66,22 eurot.
8.Tulenevalt laenulepingu p-st 7 kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata tagasimakselt viivist vastavalt lepingujärgsele intressimäärale, milleks on 19,9% aastas iga tasumisega viivitatud päeva eest tasumata põhisummast. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast 29.11.2019 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 08.07.2020 valemi abil: põhivõlgnevus (4322,07) x viivitatud päevade arv (223) x lepingujärgne viivisemäär (0,04%) tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva
2-20-117378 eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 524,26 eurot. Coop Finants AS loovutas 28.11.2019 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
9.Poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping. Hageja tegi Coop Finants AS-le täpsustava päringu seoses laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ja ülesütlemise teate saatmise kohta kostjale. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teatis saadeti kostjale Omniva kaudu elektrooniliselt e-tähtkirjana, kuid kostja ei ole neid ID-kaardi PIN 2-ga vastu võtnud: 11.11.2019 on kostjale saadetud lepingu ülesütlemise hoiatus e-posti aadressile xxx ja 29.11.2019 lepingu ülesütlemise teade e-posti aadressile xxx. Tegemist on kostja enda poolt lepingu sõlmimisel esitatud e-posti aadressiga, mille vahendusel on kostja Coop Finants AS-ga suhelnud ka pärast lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu ülesütlemise teate saatmist. Kostja uuris mh, mitu lepingut on võlgnevustega inkassole loovutatud. Seega on väikelaenuleping kehtivalt üles öeldud. Tahteavaldused on kostjale saadetud e-posti aadressile, mida kostja ise aktiivselt kasutab ning seega on endine võlausaldaja valinud mõistliku viisi tahteavalduste edastamiseks kostjale. Tahteavaldus tuleb lugeda kättesaaduks ajal, mil e-kiri pidanuks tavapärasel viisil saaja e-mailile jõudma, ehk samal päeval kui need välja saadeti. Asjaolu, et kostja ise ei ole dokumente ID-kaardiga avanud, ei muuda lepingu ülesütlemist mitte kehtivaks.
10.Endine võlausaldaja on kostjat informeerinud nõude loovutamisest hagejale, nimetatud info on kirjas lepingu ülesütlemise teatisel. Hageja esitas endise võlausaldaja kinnituskirja, mis kinnitab, et hagiavalduse aluseks olev nõude on loovutatud hagejale. Laenulepingus esitatud maksegraafikust nähtub, et tagastamisele kuulus 36 osamaksega intress summas 1616,99 eurot, mille Coop Finants AS on välja arvestanud välja makstud, kuid tagastamata laenuosalt ja mis on jagatud lepingus esitatud maksegraafikusse ja kuulus tasumisele osamakse osana igal maksepäeval. Väikelaenulepingu põhitingimustes on välja toodud, et lepingujärgne viivisemäär on 19,9% aastas. Lepingu p-7.2 on selgitatud, et viivise määraks loetakse lepingu järgne intressimäär, välja arvatud juhul, kui see on madalam seadusjärgsest tarbijakrediidi viivise määrast. Hageja on seisukohal, et hagis nõutud viivisemäär 19,9% ei ole liiga kõrge ja viivisekokkulepe tüüptingimusena kostjat kahjustava iseloomu tõttu tühine, kuna viivisemäär on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega, mille kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kolmekordne seadusjärgne viivisemäär on 24,00% aastas (3 x 8,00% aastas = 24,00%). Lepingus kokku lepitud viivisemäär jääb alla kolmekordsele seadusjärgsele viivisemäära, mistõttu tegemist ei ole tühise ega ka ebamõistlikult kõrge viivisemääraga.
11.Viivis on õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, mille eesmärk on lisaks kahju hüvitamisele ka võlgniku kohustuse täitmisele sundimine. Viivist ei ole lepingus kokku lepitud kindlaksmääratud suuruses, kindlaks on määratud vaid viivise määr ehk viivise arvestamise alus. Kohustust täitva võlglase suhtes viivist ei rakendata, kohustuse rikkumise korral sõltub tasumisele kuuluv viivise summa otseselt võlglase tegudest, sellest millise summa ulatuses ja kui pikaajaliselt võlglane oma kohustust rikub. Seega viivis ei kuulu vähendamisele või ümberarvutamisele. Kostja väited, et väljavõtted Omniva keskkonnas edastatud teadetest ei ole tõendid, on paljasõnalised. Väljavõtetelt on näha kirja number, saatja (Coop Finants AS), adressaat (kostja), adressaadi kontaktandmed ning kirja pealkiri. Seega leiab hageja, et lepingu ülesütlemine on tõendatud. Vastavalt lepingu p-le 11.3 kui laenusaaja ei ole laenuandjat oma kontaktandmete muutumisest teavitanud, eeldab laenuandja tema valduses olevate andmete õigsust. Kõik laenusaajale saadetud teated loetakse laenusaajale kättetoimetatuks ja laenuandja vastav informeerimiskohustus täidetuks, kui teade on edastatud laenusaaja poolt laenuandjale viimasena teatatud kontaktaadressil (sh e-posti aadressil) või sidevahendi numbril. Hageja on saatnud tähitud e-kirjad kostja lepingus esitatud kontaktandmetel. Seega tuleb teavitused lugeda korrektselt
2-20-117378 edastatuks. Hagiavaldus II
12.Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 4993,62 eurot, intress 500,85 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1332,09 eurot ning viivis alates 10.07.2020 kuni põhinõude summas 4993,62 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 11.09.2017 laenulepingu nr KK3181716 laenulimiidi summale 1300 - 5000 eurot. Lepingu alusel on kostja võtnud välja krediiti summas kokku 6800 eurot (1300+70+80+80+80+190+80+100+700+300+500+330+400+400+150+700+50+250+110 +11+70+80+80+90+50+130+80+70+80+90). Kuna kostja on võtnud välja krediiti ja teostanud iga graafiku alusel tagasimakseid, on kostja kasutusele võetud krediidi kogusumma tagasimakstud summade arvelt suurenenud. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel. Igakordse krediidi väljavõtmisega muutus tagasimaksete graafik. Kokku on kostja võtnud kasutusele krediiti summas 6800 eurot ja teostanud tagasimakseid põhiosa katteks 1806,38 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 4993,62 eurot. Laenulepingus leppisid pooled intressimääraks 39,99% aastas. Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest 25.08.2019 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud 3. osamakseni 25.10.2019 summas 500,85 eurot (171,46 + 168,62 + 160,77). Seega on intressi võlgnevus summas 500,85 eurot.
14.Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid enne ja peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg-tes 1 ja 2 sätestatust, üldtingimuste p-st 7.3. ja hinnakirjast. Laenuandja on kahe lepingu alusel edastanud kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi kirju võla tasumiseks. Laenulepingute alusel saadeti kostjale 6 tasulist kirja maksumusega 5 eurot, seega lepingu kehtivuse ajal on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 30 eurot (6 x 5 = 30). Hageja nõuab viivist kogu põhivõlalt 4993,62 eurot alates ülesütlemise päevast, s.o 09.11.2019 kuni hagi esitamiseni 09.07.2020 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 39,99% aastas kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega summas 1332,09 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Placet Group OÜ lepingu üles 09.11.2019. Placet Group OÜ loovutas 12.11.2019 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
15.Kostjale on 11.09.2017, st enne lepingu sõlmimist saadetud e-kirjaga Euroopa Tarbijakrediidi infolehe ja lepingueelse teabe. Poolte vahel sõlmitud leping oli sõlmitud sidevahendi abil ja laenutaotlus on esitatud elektrooniliselt laenuandja kodulehe vahendusel (www.laen.ee). Laenulepingu sõlmimiseks tuli kostjal end registreerida laenuandja koduleheküljel ning laenutaotluse esitamisel pidi kostja eelnevalt täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma laenulepingu tingimustega, neid kinnitama, peale mida tekkis võimalus laenuandjale laenutaotlus esitada. Laenuandja koduleheküljel on esitatud detailselt ja põhjalikult kogu oluline teave laenulepingu tingimuste ja selle sõlmimisega seonduva kohta. Samuti oli kostjal võimalus küsimuste korral võtta ühendust laenuandjaga. Kostja kinnitas lepingu vastavust tema soovidele, huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest ohtudest. Kostja on lepingu tingimusi aktsepteerinud, ta on nendega nõustunud ning need on saanud lepingu lahutamatuks osaks. Tüüptingimused olid mitmekordselt kontrollitud nii Tarbijakatseameti kui ka Finantsinspektsiooni poolt, kes teostavad järelevalvet laenuandjate osas, vastasel juhul ei oleks laenuandja (laenuettevõtjana) saanud tegevusõigust.
2-20-117378
16.Kostja on kätte saanud kõik laenuandja ja hageja poolt saadetud kirjad, mida tõendavad kinnitused kirjade kättesaamise kohta, kuna kostja on saadetud kirjadele ise vastanud ja tema esindaja on kirjade kättesaamist kinnitanud. Posti teel saadetud kirjad on saadetud kostja poolt laenuandjale antud aadressile s.o XXX, Tartu. Andmete muutmisest ei ole kostja laenuandjat ega hagejat teavitanud. Kostja kohustus on andmete muutmisest laenuandjat ja hagejat teavitada vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 9.2.1. Asjaolu, et kostja kinnistu aadressil XXX, Tartu oli müügis, ei tähenda, et kostja kirjuta kätte ei saanud. Leping on kehtivalt üles öeldud. Võlausaldaja kohustus on välja saata teateid lepingu rikkumisest. Võlausaldaja kohustus on teadete saatmist tõendada, mida hageja ka teeb (TsÜS § 70), kuid teadete kättesaamine võlgniku poolt ei ole oluline. Tahteavalduse edastamise mõistlikuks ja tavapäraseks viisiks saab pidada ka kirja saatmist posti teel, millisel juhul tuleb TsÜS § 70 järgi lugeda tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil kiri pidanuks tavapäraselt saaja postkasti jõudma.
17.Laenuandja on õigustatud nõuet loovutama. Kohtule esitatud 12.11.2019 teatis nõude loovutamisest tõendab muu hulgas seda, et Placet Group OÜ on kostjale teatanud laenulepingust tuleneva nõude loovutamisest uuele võlausaldajale, s.o hagejale. Võlgnikule loovutusest võimalik mitteteatamine ei mõjuta loovutuse kehtivust. Loovutamise teatises on selgelt toodud kes, kellele ja millise nõude on loovutanud. Loovutamise teate edastamisel kostjale on laenuandja lähtunud VÕS § 412 sätestatust. Vorminõuet loovutamise teatele kehtestatud ei ole. Kostjale on edastatud loovutamise teatis, mille allkirjastamine ei ole vajalik. Laenulepingu üldtingimuste p-s 7.3. leppisid pooled kokku laenusaajale saadetud meeldetuletuskirjade tasude maksmises vastavalt laenuandja hinnakirjale. Hinnakiri on edastatud kostjale 11.09.2017. Hinnakirja kohaselt kuulub ühe meeldetuletuskirja eest tasumisele 5 eurot. Seega on pooled meeldetuletuskirjade eest tasu maksmises ja tasu suuruses kokku leppinud. Kõik sissenõudmiskulud olid vajalikud, kostjale on korduvalt edastatud meeldetuletusi võla tasumiseks, kuid isegi siis kostja ei tasunud võlga. Tegemist ei ole leppetrahvi nõudega, vaid võla sissenõudmisega seotud kuludega.
18.25.10.2019 laenulepingu ülesütlemise teatis lõpetas laenulepingu kehtivuse, seega oli tegemist ühest küljest õigusmuudatuse kaasatoomisele suunatud tahteavaldusega, teisest küljest aga ka meeldetuletusega võla tasumiseks, kuna selles nõuti võla tasumist. Juhul, kui ülesütlemise teatis ei ole mingil põhjusel käsitletav esimese meeldetuletuskirjana pärast lepingu lõppemist, muutub esimeseks meeldetuletuseks pärast lepingu lõppemist kostjale saadetud loovutamisteade, milles samuti nõuti võla tasumist. Sel juhul nõuab hageja ülesütlemisteate eest 5 eurot ja loovutamisteate eest 25 eurot. Igakordse krediidi väljavõtmisega muutus tagasimaksete graafik ja hageja nõuab intressi kokkulepitud maksegraafiku alusel. Hagis nõutud viivisemäär 39,99% ei saa olla liiga suur ja viivisekokkulepe tüüptingimusena kostjat kahjustava iseloomu tõttu tühine, kuna viivis on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega ja on sama suur, kui laenulepingus kokkulepitud laenuintress.
19.Lepingu sõlmimisel ei olnud vastastikuste kohustuste tasakaal kostja jaoks oluline. Kostja on teadlik, et laenu tähtajaks tagastamata jätmise korral on kostja laenusaajana kohustatud hüvitama laenuandjale ka võla menetlemisega seotud sissenõudekulud lähtuvalt lepingu üldtingimustele. Kuna kostja rikkus jämedalt lepingust tulenevat maksekohustust, ütles laenuandja laenulepingu üles. Kokkulepe kohaldatava intressi- ja viivisemäära suhtes paikneb laenulepingu põhitingimustes, mida kostja sai lepingu sõlmimisel mõjutada ja mida ta aktsepteeris. Seega ei ole kokkulepe viivisemäära suhtes tüüptingimus, vaid kostjaga eraldi läbi räägitud. Kokkulepitud intressimääraga võrdne viivisemäär on kooskõlas seaduse ja viivise eesmärgiga. Kokkulepitud intressimäärast väiksem viivisemäär ei täidaks viivise eesmärki. Kohustust täitva võlglase suhtes viivist ei rakendata, kohustuse rikkumise korral sõltub tasumisele kuuluv viivise summa otseselt võlglase tegudest, sellest millise summa ulatuses ja kui pikaajaliselt võlglane oma kohustust rikub.
2-20-117378 Juhul kui pooled poleks lepingus viivise maksmises või viivise määras kokku leppinud või viivisekokkulepe oleks tühine, oleks hagejal ikka VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt õigus nõuda kostjalt viivist lepingus kokkulepitud intressimääras ehk 39,99% aastas. VÕS § 415 lg 1 ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Käesolevas asjas ei ole võimalik ega põhjendatud lähtuda Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 väljendatud seisukohtadest.
20.Laenuandja on kontrollinud laenutaotleja sissetulekut ja veendunud tema maksevõimekuses, mida tõendavad kostja poolt laenuandjale esitatud pangakonto väljavõtted, isikutuvastus ja krediidianalüüs. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi, millest selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ja igakuised kohustused on väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Nimetatud asjaolu tõendab laenuandja poolt tehtud krediidivõimelisuse analüüsi. Laenutaotlusest nähtuvalt on kostja märkinud oma igakuiseks neto sissetulekuks üle 2870 euro ja igakuisteks kohustusteks 457,38 eurot. Laenutaotluse ankeedis märkis kostja, et ta on piisava sissetulekuga ja ametilt bussijuht, samuti on tal kinnisvara. Seega oli kostja laenuvõtmise ajal varakas ja piisava sissetulekuga ehk täiesti usaldusväärne laenuvõtja. Laenuandja hindas tarbija krediidivõimelisust ja andis tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Seega oli lepingujärgsest maksegraafikust tulenev igakuine makse kostjale jõukohane. Laenuandja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita.
21.Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet, kontrollis avalike andmebaase, maksehäireregistrit, kostja finantsseisu, sh sissetulekuid, väljaminekuid, võimalike täiturite areste või makseid teistele laenuandjatele jms kostja esitatud arvelduskonto väljavõttelt. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrollis hageja avalikke andmebaase (rahvastikuregistri andmed, kinnistusregistri andmed, krediidiregistri andmed, e-krediidiinfo, krediidiinfo registri andmed). Lisaks kontrolliti kostja dokumentide kehtivust ja finantssanktsiooni info andmeid. Laenuandja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiseks hankinud ja säilitanud asjasse puutuva teabe. Laenuandja on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust ja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Kostja ei ole tõendanud enda väiteid hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise suhtes. Kui taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist.
22.Võlasuhtele tuleb kohaldada lepingus kokku lepitud intressimäära. Hagi aluseks oleva laenulepingu põhitingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma intressi 39,99% aastas. Lepingu maksegraafikus sätestatud intressisummad on arvestatud vastava makse põhiosa jäägilt intressimäära 39,99% aastas alusel eeldusel, et varasemad maksed on makstud. Juhul, kui varasema makse põhiosa on tasumata, arvestatakse sellelt viivist. Leping on sõlmitud sidevahendi kaudu, mis on tavapärane praktika sellist tüüpi teenuse puhul. Isegi juhul, kui kostja on seisukohal, et tarbijakrediidilepingu sõlmimisel ei ole järgitud vorminõudeid VÕS § 404 lg 1 ja 2 mõistes ning leping on selle tagajärjel tühine, siis vastavalt VÕS § 408 lõikele 2 muutub VÕS § 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Vaidlus puudub, et kostja on laenusummad kätte saanud ning neid kasutanud. Kostja on krediidi kasutamise ajal sooritanud tagasimakseid, mis on krediidi põhisummat jooksvalt vähendanud ja andnud võimaluse krediiti krediidilimiidi ulatuses juurde võtta. Selliselt ongi saanud võimalikuks, et laenu on reaalselt väljastatud 6800 eurot. Iga laenu väljamakse selgituseks on „Väljamakse krediidikonto lepingu KK3181716 alusel“. Seega on
2-20-117378 tuvastatav ka väljamaksete alus. Hageja palub jätta arvestamata kostja vastuses tõendina esitatud lisa 4, mis on omakäeliselt koostatud Exceli tabel.
KOSTJA VASTUVÄITED
Hagiavalduse I osas
23.Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist, tarbijakrediidi sätete järgimist ega ka lepingu ülesütlemist ning nõude loovutamist. Hageja ei ole tõendanud, et Coop Finants AS oleks laenulepingu ülesütlemise hoiatuse/ teate ka kostjale kätte toimetanud. Puudub info, kuhu ja kuidas on väidetav 28.11.2019 lepingu ülesütlemise teade toimetatud ja kas ning kuidas on kostja kättesaamist kinnitanud. Kui (esialgne) laenuleping ei ole lõppenud, siis ei ole hagejal aga ka õigust nõuda laenulepingust tulenevat kogu võlgnevust. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja vastav teade on saadetud erinevatele aadressidele – ülesütlemise hoiatus lepingus märgitud Tallinna aadressile, ülesütlemise teade Tartu aadressile (XXX, Tartu). Teated on umbisikulised PDF-d ja hageja pole tõendanud, kuna need postitati ja kuna kostja need kätte sai. Kostja märgib, et XXX oli sügisest 2019 müügis ja on tänaseks ka müüdud, mistõttu isegi, kui Coop Finants AS edastas 18.11.2019 teatise sellele aadressile, ei saanud kostja seda sealt kätte.
24.Esialgne võlausaldaja ei ole teavitanud kostjat kui tarbijat nõude loovutamisest, sest kostja pole ülesütlemise teadet ega ka loovutusteadet kätte saanud. Seega saab kostja keelduda nõude täitmisest uuele võlausaldajale. Hageja poolt nõutud intressi kujunemine on arusaamatu, kuna laenulepingu p 2 järgi oli intressimääraks 19,9% aastas, mitte fikseeritud summa, mis jagatakse kõigi osamaksete vahel proportsionaalselt. Hageja poolt nõutud viivisemäär on tühine või ebamõistlikult kõrge. Tarbijakrediidilepingute puhul on krediidiandjal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Juhul kui kohus leiab, et teoreetiliselt on võimalik nõuda viivist intressimääraga samas määras (st 19,9% aastas), on selline kokkulepe tüüptingimusena kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses, s.o 8% aastas. Alternatiivselt taotleb hageja samal põhjusel viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 kohaselt seadusjärgse viivise määrani. Alates hagi esitamisest (s.o 09.07.2020) on hageja nõudnud viivist seadusjärgses määras.
25.Hageja ei ole tõendanud lepingu ülesütlemise hoiatuse ja ülesütlemise teate kättetoimetamist vastavalt 11.11.2019 ja 29.11.2019, kuid 28.10.2020 seisukoha lisad 1-3 ei tõenda kostjale vastavate e-mailide saatmist. Nimetatud lisad on fotofailid, millest ei ole võimalik aru saada, kuhu ja kelle aadressile need saadetud on. Samuti ei ole võimalik tuvastada, kas e-kirjad on tegelikult ka teele pandud – sh ei ühti ka lisades 1-3 väidetavalt edastatud failide nimetus hagi lisades 2 ja 3 esitatud dokumentide nimetustega. Isegi, kui hageja esitatud lisad 1-3 oleksid väljunud hageja meiliserverist, siis ei nähtu neilt see, et hageja väidetavalt saadetud e-kirjad on saabunud kostja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Järelikult ei saa nende tõendite pinnalt tuvastada, kas midagi on kostja valitud teenusepakkuja serverisse saabunud ja mis ajast alates oli kostjal mõistlik võimalus sellega tutvuda. Ülesütlemisele teatele ei saa kohaldada TsÜS §-i 70, mistõttu ei saa põhjusel, et kostja ise on varasemalt viidatud e-posti aadressi kasutanud, lugeda lepingu ülesütlemise teadet kättetoimetatuks. Üksnes asjaolu, et käesoleval juhul jääb viivisemäär alla kolmekordse seadusjärgse viivisemäära (19,9% vs 24%), ei tähenda, et kohus ei peaks eraldiseisvalt kontrollima viivisemäära mõistlikkust. Vaidlust selle üle ei ole, et tegemist on sealjuures hageja tüüptingimusega. Viivise summa sõltumine otseselt võlglase tegudest on asjakohtu. Hageja ei ole tõendanud kostjale lepingu ülesütlemise teate kättetoimetamist, mistõttu
2-20-117378 on viivise suurus hagejast tingitud. Hagiavalduse II osas
26.Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist, tarbijakrediidi sätete järgimist ega ka lepingu ülesütlemist ning nõude loovutamist. Hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist ega ka tüüptingimuste lepingu osaks saamist. Hageja pole hagile lisatud ühtegi kahepoolselt allkirjastatud lepingut. Umbmäärased PDF-d on arusaamatud ning sellest ei nähtu, et pooled oleksid lepingu ka sõlminud. Arvestades, et tegemist on eelduslikult hageja tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, siis peab hageja täiendavalt lisaks tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (ja sellega seotud kohustuste täitmise) tõendamisele tõendama ka seda, et tüüptingimused on saanud lepingu osaks.
27.Hageja ei ole tõendanud, et Placet Group OÜ on kosjale lepingu ülesütlemise hoiatuse/ teate kätte toimetanud. Puudub info ja teave selle kohta, kas, kuhu ja kuidas on väidetav 25.10.2019 lepingu ülesütlemise teade toimetatud ja kas ning kuidas on kostja kättesaamist kinnitanud. Kuna 25.10.2019 ülesütlemise teadet ei ole kostjale kätte toimetatud ja hageja pole seda tõendanud, ei ole ülesütlemine kehtiv. Placet Group OÜ 25.10.2019 teade on küll pealkirjastatud kui ülesütlemise teade, kuid teate sisuks on a) võlgnevuse tasumise palve ning b) teate lõpus viidatakse, et juhul kui Teil ei ole võimalik nimetatud kuupäevaks võlgnevust tasuda, palume ühendust võtta Placet Group OÜ-ga, et sõlmida kohtuväline kokkulepe. Seega ei ole 25.10.2019 teade kostja jaoks tingimusteta ja üheselt arusaadav ning sellest ei tulene, et temalt nõutakse laenusumma tingimusteta tasumist. Isegi kui kostja oleks esialgse võlausaldaja 25.10.2019 teate kätte saanud, ei oleks kostja sealt aru saanud, et tegemist on lepingu ülesütlemise teatega.
28.Esialgne võlausaldaja ei ole teavitanud kostjat kui tarbijat nõude loovutamisest. 12.11.2019 teatis nõude loovutamise kohta on isikustama PDF fail, mida ei ole kostjale kätte toimetatud ja mille kättetoimetamist ei ole hageja tõendanud. Kostja ei ole sellist teadet posti kaudu kätte saanud. XXX, Tartu oli sügisel 2019. müügis ning on tänaseks müüdud, mistõttu isegi, kui Placet Group OÜ edastas 12.11.2019 teatise kostja XXX, Tartu aadressile, ei saanud kostja seda sealt kätte. 09.11.2017 sõlmitud lepingu alusel oli laenulimiidiks üksnes 1300 eurot, mitte 1300-5000 eurot ja lepingut on korduvalt muudetud: 14.06.2018 suurendati laenulimiiti 3000 euroni, 18.06.2018 suurendati laenulimiiti 3700 euroni, 22.06.2018 suurendati laenulimiiti 4300 euroni, 23.06.2018 suurendati laenulimiiti 4600 euroni ja 23.06.2018 suurendati laenulimiiti 5000 euroni. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit, et kostjaga on lepingu muudatused kokku lepitud (st allkirjastatud) ja raha väljamakseid tehtud.
29.Hageja kui professionaalne krediidiandja pidi järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet, mille käigus pidi koguma teavet kostja kui tarbija krediidivõimelisuse kohta ja tema krediidivõimelisust hindama ning mitte sõlmima lepingut tarbijaga, kelle krediidivõimelisuses ta veendunud polnud (VÕS § 4034). Hageja ei järginud kostjaga lepingu sõlmimisel ega selle muutmisel ühtegi vastutustundlikku laenamise põhimõtet. Hageja ei informeerinud kostjat ei laenulepinguga kaasnevatest riskidest ega andnud nõuetekohaselt lepingueelset teavet ega teostanud kostja krediidivõimekuse analüüsi piisava hoolsusega. Kostja ei pea tõendama, et hageja vastutustundliku laenamise põhimõtteid ei järginud. Kuna hageja on rikkunud VÕS §-i 4034, tuleb kõik maksed arvestada a) põhinõude ja b) seadusjärgse intressi katteks. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi (ega ka tasutuid makseid lepingujärgse intressi katteks arvestada).
30.Hageja ja Placet Group OÜ vaheline leping sõlmiti juba 11.09.2017, mis tähendab, et esimene osamakse tasuti oluliselt varem kui hageja viidatud 25.08.2019. Hageja intressinõude kujunemine on seega arusaamatu. Tarbijakrediidilepingute puhul on krediidiandjal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8%
2-20-117378 aastas. Juhul kui kohus leiab, et teoreetiliselt on võimalik nõuda viivist intressimääraga samas määras (st 19,9% aastas), on selline kokkulepe tüüptingimusena kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses, s.o 8% aastas. Alternatiivselt taotleb hageja samal põhjusel perioodil 09.11.2019-09.07.2020 viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 kohaselt seadusjärgse viivise määrani. Sissenõudmise kulude hüvitamisele seab piirangud VÕS § 1132, mille lg 1 näeb ette, et iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saab võlausaldaja nõuda lepingu kehtivuse ajal sissenõudmiskulude hüvitamist kuni 5 eurot üks meeldetuletuskiri, olles eelnevalt saatnud tarbijale vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja ei ole tõendanud, et iga tasulise võlateatise kohta on eelnenud sama võlgnevuse kohta saadetud tasuta meeldetuletuskiri.
31.Lepingueelse teabe ega ka Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe edastamine ei tõenda seda, et kostja on lepingu allkirjastanud ja sõlminud. Kui hageja väidab, et leping on sõlmitud sidevahendi abil, peab hageja nimetatud väidet ka tõendama. Hageja ei ole tõendanud, et oleks täitnud sidevahendi abil lepingu sõlmimisel kostja teavitamiskohustused. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks laenuandja poolt edastatud kirjade kättesaamist kinnitanud. Hageja 16.10.2020 seisukoha lisast 3 nähtub, et kostja kirjutab detsembris 2019, et tal on arusaamatus võlausaldaja poolt esitatud nõuete osas ja palub võlgnevuste osas infot ning seejärel kirjutab 2020. a jaanuaris juba kostja lepinguline esindaja sooviga saada infot kostja võlgnevuste kohta. Eeltoodu kinnitab, et kostja pole hageja või krediidiandja poolt edastatud teateid kätte saanud. Ükski dokumentidest ei käsitle ega kinnita a) infovahetust ja kostja poolt edastatud kinnitusi lepingu sõlmimisel ega ka b) kosja poolt ülesütlemise hoiatuse ja ülesütlemise teate kättesaamist. Ühestki hageja esitatud tõendist ei nähtu, et hageja väidetavalt saadetud e-kirjad on saabunud kostja või tema valitud teenusepakkuja serverisse.
32.Hageja 16.10.2020 lisa 6 on kostja pangakonto väljavõte, millest 6800 euro ulatuses väljamaksete tegemist ei nähtu. Hageja 16.10.2020 seisukoha lisast nr 5 küll nähtub väljamaksete tegemine summas 6800 eurot, kuid sellises mahus summade kostjale väljamaksmise alus jääb arusaamatuks ja selgusetuks, kuna kostja krediidilimiit lepingu alusel oli maksimaalselt suurendatud kuni 5000 euroni. Hageja (ega ka krediidiandja) ei kohtunud kostjaga isiklikult ega ole kostjaga ka muul viisil suhelnud, sh tundnud huvi lepingu sõlmimise eesmärgi ega põhjuste vastu. Hageja ei ole tõendanud, et lepingu sõlmimisel ei olnud vastastikuste kohustuste tasakaal kostja jaoks oluline. Hageja ei ole viidanud ühelegi tõendile, kust nähtuks, et viivisemäära üle on pooled eraldiseisvalt läbirääkimisi pidanud ja et kostjal oli võimalik viivisemäära suuruses kaasa rääkida. Ei vasta tõele, et kui pooled ei oleks viivise maksmises või viivise määras kokku lepponud või kui viivise kokkuleppe oleks tühine, oleks hagejal ikka õigus VÕS 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt nõuda kostjalt viivist lepingust kokku lepitud intressimääras, vaid viivist saab nõuda vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.
33.VÕS 415 lg 1 sätestab selgelt, et tarbijalt ei või võlgneteva maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Samas, kui viivisemäär on võrdne VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega kooskõlas intressimääraga, on tegemist lepingulise viivisemääraga, mis on ebamõistlikult kõrge ja seega tüüptingimusena tühine. Vaidlus puudub, et kui Riigikohus on leidnud, et kolmekordset seadusjärgset viivist ületav viivisemäär on ebamõistlikult kõrge, kohaldub see ka tarbijakrediidilepingute puhul. Hageja 16.10.2020 lisast nr 3, kus peaks hageja sõnul olema laenuandja poolt tehtud krediidivõimelisuse analüüs, me seda analüüsi ei leia, vaid tegemist on e-kirjavahetusega saamaks informatsiooni kostja võimalike võlgnevuste kohta. Riigikohtu praktika kohaselt on vastutustundliku laenamise põhimõtte eesmärgiks tagada, et laenuvõtja ei satuks nn laenuorjusesse, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks. Ühestki hageja poolt seni esitatud dokumendist ei nähtu kostja krediidivõimelisuse hindamine ja vastutustundliku
2-20-117378 laenamise põhimõtte täitmine. Hageja on esitanud küll kostja pangakontode väljavõtted, isikutuvastuse ja krediidianalüüsi, kuid eeltoodust vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist ei ole võimalik tuvastada.
34.Kostja isikusamasuse tuvastamise ankeet pärineb aastast 2013, seega sisuliselt 4 aastat varem, kui vaidlusalune krediidikontoleping sõlmiti (11.09.2017). Ka kostja ID kaardi koopia pärineb aastast 2013, mitte lepingu sõlmimise ajast. Hageja on kostjale 2017. a sügisel väidetavalt laenu andnud 2013. a kontrollitud isikut tõendavate dokumentide alusel. Hageja 16.10.2020 seisukoha lisast nr 14 toodud PDF fail (nimetusega krediidianalüüs) ei kinnita samuti hageja poolt vastutustundliku laenamise kohustuste täitmist. Konto väljavõtte kontroll on tehtud 22.06.2018, kuid edasi nähtub, et ülejäänud päringud pärinevad kõik augustist kuni septemberist 2017 (st enne krediidikontolepingu sõlmimist). Lisast nr 14 ei nähtu, et krediidiandja oleks eeltoodut täiendavalt kontrollinud igakordselt, kui muudeti lepingut ja suurendati laenulimiiti. Ainuüksi fakt, et krediidiandja on a) kostjalt nõudnud arveldusarvete väljatrükki ei ole piisav, kui krediidiandja sisuliselt ei ole kostja krediidivõimelisust hinnanud ega tema maksevõimet välja selgitanud. Kostja krediidivõimelisuse hindamine eeldab minimaalselt kostja sissetulekute ja väljaminekute väljaselgitamist, mida krediidiandja ei ole teinud ega tõendanud.
35.Kostja on oma töökohaks märkinud bussijuht, mis tähendab, et ta ei saa samaaegselt Soomes töötasu saama. Lisast nr 14 ei nähtu, et krediidiandja oleks üritanud välja selgitada, mis laadi laekumisega on tegemist Soome ettevõttelt laekuvate laekumistega. Lisast nr 14 ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja kinnisvara seisukorda ning selle varalist väärtust (sh ka hüpoteekidega koormatust). Hageja ei ole selgitanud, kas ja kuidas on a) krediidiandja 2017.a sügisel krediidikonto lepingu sõlmimisel välja selgitanud ja arvestanud kostja kohustusi Luminor Bank AS ja Rävala Laenud OÜ ees. Kostja arveldusarvetelt nähtub, et kostjal on mitmeid krediiditooteid (krediitkaardid, krediitkontod), kohustused Luminor Bank AS-i, Coop Finants AS, Ühisraha OÜ, Rävala Laenud OÜ). Kostja koostas ülevaatliku Exceli tabeli, kust nähtuvad kostja erinevad kohustused ja krediiditooted. Lisast 14 ei nähtu, kas ja mis ulatuses ja kuidas üldse on krediidiandja neid lepingu sõlmimisel ja lepingu alusel ka krediidilimiidi suurendamisel arvesse võtnud. Samuti ei nähtu, et krediidiandja oleks välja selgitanud nende kohustuste ulatuse – krediidijäägi, tähtaja jne.
36.Samuti ei nähtu, kuidas on krediidiandja arvestanud meeletuid sularaha väljavõtteid, mis nähtuvad kostja arveldusarvelt. Hagi lisas nr 8 ja 16.10.2020 seisukoha nr lisas 1 on toodud e-kiri, mille lisas on krediidiandja poolt enne krediidilepingu sõlmimist kostjale väidetavalt esitatud lepingueelne täiendav teave. Lisast 14 samas ei nähtu, kuidas hageja oleks neid asjaolusid tegelikkuses lepingu sõlmimisel välja selgitanud ja sisuliselt ka kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud. Lisa nr 14 lk-l 14 on toodud laenuotsus, kuid sellest ei ole võimalik vähemalgi määral tuvastada, mis seisuga otsus on tehtud. Kooskõlas VÕS § 4034 lg-ga 7 peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbijale need ka teatavaks tegema. Kostjal puudub ülevaade selle kohta, kas ja mis ulatuses on krediidiandja kostja poolt teostatud makseid ja mille katteks ka arvestanud. Hageja on väitnud, et intressimaksed on alates 25.08.2020 on tasumata. Järelikult on kõik enne seda tasutud intressimaksed tasutud. Samas puudus krediidiandjal seaduslik alus nende intressimaksete nõudmiseks, mistõttu on kostjal hageja vastu tasaarvestatav kahju hüvitamise nõue.
KOHTU PÕHJENDUSED
37.Kohus on võtnud kõik poolte esitatud tõendid asja materjalide juurde. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus I kuulub rahuldamisele
2-20-117378 tervikuna ja hagiavalduse II kuulub rahuldamisele osaliselt. Esmalt lahendab kohus vaidluse sisuliselt hagiavalduse I osas ja võtab kokku selle lahendamise tulemuse (I); seejärel lahendab kohus vaidluse sisuliselt hagiavalduse II osas ja võtab kokku selle lahendamise tulemuse (II); ning lõpuks jaotab kohus menetluskulud ja määrab need rahalised kindlaks (III). I
38.Vaidlus puudub, et kostja sõlmis Coop Finants AS-ga 14.02.2019 väikelaenulepingu nr L04334, mille alusel väljastati kostjale laen summas 4843 eurot (dtl 28-33). Kostja kohustus laenusumma, intressid ja haldustasu tagastama Coop Finants AS-le 36 maksegraafiku osamaksega: põhiosa 4843 eurot, intress 1616,99 eurot, lepingutasu 96,86 eurot ja haldustasu 54 eurot, kokku 6610,85 eurot. Kostjal tekkis põhiosa võlgnevus alates 20.08.2019 osamaksest ja mh on kostjal tasumata tagastamata põhinõue summas 4322,07 eurot (4843,00-520,93). Coop Finants AS saatis 08.11.2019 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 38), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Coop Finants AS saatis 28.11.2019 kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta ja teavitas kostjat tema nõude loovutamisest hagejale (dtl 39).
39.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lõikest 1 ja TsMS § 436 lõikest 7 saab kohus tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Coop Finants AS on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel väljastas hageja kostjale laenu kokku summas 4843 eurot 36 kuuks. 14.02.2019 väikelaenulepingu nr L04334 krediidi kulukuse määr on 24,30% (dtl 28). Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2019. aasta veebruaris oli 20,01%. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohus leiab, et krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimisel Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning seega on tarbijakrediidileping kehtiv.
40.TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
41.Kostja on hageja nõudele esitanud vastuväited. Esmalt väidab kostja, et ei ole lepingu ülesütlemise teadet ega ka nõude loovutusteadet kätte saanud ja hageja ei ole tõendanud, et Coop Finants AS oleks laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ja teate ka kostjale kätte toimetanud. Hageja viitas, et Coop Finants AS edastas 08.11.2019 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ja 28.11.2019 teatise lepingu ülesütlemise kohta ning nõude loovutamise kohta kostjale Omniva kaudu elektrooniliselt e-tähtkirjana (dtl 424).
42.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 on sätestatud, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui
2-20-117378 tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 70 on TsÜS § 69 suhtes erinormiks, mis sätestab erisused (rikkuja kannab tahteavalduse kättesaamisega seotud riski) tahteavalduse jaoks, millega lepingupool teatab teisele poolele, et viimane on lepingulist kohustust rikkunud (vt Riigikohtu 25.04.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-11, p 12). Kohtule nähtub laenulepingu p-st 11.1 (dtl 30), et lepinguga seotud teated edastatakse teisele lepingupoolele telefoni või e-posti teel, va juhtudel, kui lepingus või seaduses on ette nähtud muu vorm. Laenulepingu p 11.2 teise lause kohaselt e-posti teel edastatud või laenuandja poolt Coop Pank AS-i internetipangas avaldatud teade loetakse kättesaaduks teate edastamisele või avaldamisele järgneval tööpäeval. Posti teel saadetud teade loetakse kättesaaduks, kui teate postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. Laenulepingu p 11.3 sätestab, et kui laenusaaja ei ole laenuandjat oma kontaktandmete muutumisest teavitanud, eeldab laenuandja tema valduses olevate andmete õigsust. Kõik laenusaajale saadetud teated loetakse laenusaajale kättetoimetatuks ja laenuandja vastav informeerimiskohustus täidetuks, kui teade on edastatud laenusaaja poolt laenuandjale viimasena teatatud kontaktaadressil (sh e-posti aadressil) või sidevahendi numbril.
43.Hageja poolt esitatud e-tähtkirja teatistest nähtuvalt on 08.11.2019 ülesütlemise hoiatus kostjale saadetud 11.11.2019 kell 14:37 (dtl 425) ja 28.11.2019 lepingu ülesütlemise teade 29.11.2019 kell 13:50 (dtl 426) e-posti aadressile xxx. Kostja ei ole eelnimetatud teateid IDkaardiga vastu võtnud. Samas on laenulepingu ülesütlemise teatis edastatud kostjale uuesti 31.12.2019 samale e-posti aadressile xxx seoses kostja vastava päringuga (dtl 427-428), millele kostja vastas samalt e-maililt xxx, et soovib enammakstud summa tagastamist (dtl 429). 14.02.2019 sõlmitud laenulepingust nähtuvalt on kostja e-posti aadressiks märgitud xxx. Ka käesolevas asjas on kostja esindaja esitatud menetlusdokumentidel märgitud kostja e-posti aadressiks xxx. Kohtule ei nähtu, et kostja kontaktandmed oleksid muutunud või et pank oleks edastanud teateid kostjale e-posti aadressil, mida kostja ei kasuta. Kohtu hinnangul on hageja piisavalt tõendanud, et kostjale on Coop Finants AS tahteavaldus laenulepingu ülesütlemise kohta kätte toimetanud ja Coop Finants AS on valinud teadete edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Samuti on kostjal olnud võimalik Coop Finants AS tahteavalduste sisuga tutvuda. Kohus leiab, et 14.02.2019 väikelaenuleping nr L04334 lõppes võlausaldaja poolt ülesütlemisteate elektroonilise kättetoimetamisega kostjale 29.11.2019.
44.Põhjendamatud on ka kostja etteheited nõude hagejale loovutamise osas. 28.11.2019 laenulepingu ülesütlemisteates (dtl 39) on kostjale teatatud, „AS Coop Finants loovutas 28.11.2019 lepingulise võlanõude koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Aktiva Finants OÜ-le (registrikood 10746479), keda esindab nõuete sissenõudmises Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553)“. Lisaks on hageja kohtule esitanud Coop Finants AS kinnituskirja nõude loovutamise kohta hagejale 28.11.2019 (dtl 431). Nimetatud dokumentide õigsuses ei ole kohtul alust kahelda. Kooskõlas TsÜS § 79 ei pea 28.11.2019 teatis olema omakäeliselt allkirjastatud ja samuti ei eelda nõude loovutamine kostja nõusolekut. VÕS § 164 lgte 1 ja 2 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine), nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et väikelaenulepingust nr L04334 tulenevad nõuded on 28.11.2019 loovutatud hagejale. Kostja väide, nagu poleks 28.11.2019 ülesütlemisteadet ja nõude loovutamise teatist kostjale saadetud, on põhjendamatu, kuivõrd hageja on tõendanud eelnimetatud teate kostjale edastamist. Vaieldamatult on kostja laenulepingu ülesütlemisteate (sh nõude loovutamise teate) kätte saanud mh käesoleva menetluse raames ja
2-20-117378 kohus loeb nõude ülemineku hagejale teatise ning Coop Finants AS kinnituse alusel tuvastatuks.
45.Kostja hinnangul on hageja intressinõude kujunemine arusaamatu, kuna laenulepingu p 2 järgi oli intressimääraks 19,9% aastas, mitte fikseeritud summa, mis jagatakse kõigi osamaksete vahel proportsionaalselt. Hageja viitas, et pooled on lepingus intressi summaks kokku leppinud 1616,99 eurot (vt maksegraafik dtl 33), mis lepingu põhitingimuste kohaselt jagatakse osamaksete vahel proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkuse järgi (käesoleval juhul 36 osamakset). Väikelaenulepingu nr L04334 p-de 4.1 ja 4.2 (dtl 29) kohaselt „laenusaaja maksab väljamakstud, kuid tagastamata laenusummalt laenuandjale intressi. Intressiarvestust peab laenuandja. Intressimäär on väljendatud 360-päevase aasta baasil. Tasumisele kuuluva intressi leidmiseks korrutatakse laenu jääk intressimääraga, saadud tulemus korrutatakse tegeliku päevade arvuga ajavahemikus, mille eest intressi arvestatakse, ning saadud tulemus jagatakse 360-ga. Igakuine intressimakse tuleb tasuda osamakse osana igal maksepäeval“. Kohtu hinnangul on hageja hagiavalduses piisavalt selgitanud intressinõude 275,85 eurot kujunemist vastavalt maksegraafikule esimesest tasumata osamaksest 20.08.2019 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 20.11.2019: 20.08.2019 täielikult tasumata intress summas 71,67 eurot, 20.09.2019 täielikult tasumata intress summas 69,89 eurot, 20.10.2019 täielikult tasumata intress summas 68,07 eurot ja 20.11.2019 täielikult tasumata intress summas 66,22 eurot. Seega on hageja intressinõue põhjendatud summas 275,85 eurot.
46.Hageja nõuab kostjalt sissneõutavaks muutunud viivist 524,26 eurot ja viivist alates 09.07.2020 kuni põhinõude summas 4322,07 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
47.Kostja on seisukohal, et hageja poolt nõutud viivise määr on ebamõistlikult kõrge või tüüptingimusena tühine VÕS § 42 lg 1 ja VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel ning hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist vaid seadusejärgses määras. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast 29.11.2019 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 08.07.2020 valemi abil: põhivõlgnevus (4322,07) x viivitatud päevade arv (223) x lepingujärgne viivisemäär (19,9%) tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest (dtl 40).
48.VÕS § 415 lg 1 esimene lause sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See normiviide hõlmab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandat lauset, mis lubab viivist nõuda lepingus kokkulepitud ja kehtiva intressimääraga (Riigikohtu 14.01.2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12, vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-18916, p 11.3). Hagiavaldusest ja lepingust on nähtuvalt on Coop Finants AS ning kostja leppinud kokku intressimääras 19,9% aastas. Samast määrast lähtus hageja viivise nõudmisel. Seega ei ole 19,9% määraga viivise nõudmine vastuolus VÕS § 415 lg-ga 1. Samuti ei esine muid asjaolusid, mis viitaks vastava viivisekokkuleppe tühisusele (VÕS § 42 lg 1 ja VÕS § 42 lg 3 p 5 alused) või vastuolule hea usu põhimõttega. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist määraga 19,9% aastas.
2-20-117378
49.Alternatiivselt taotleb hageja sissenõutavaks muutunud viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 kohaselt seadusjärgse viivise määrani. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus märgib, et viivise vähendamise taotluse rahuldamata jätmiseks ei anna alust üksnes asjaolu, et võlgnik on ise viivisemääraga nõustunud (vt Riigikohtu 12.12.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12, p 21). Kohus leiab siiski, et kostja taotlus viivise vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja võlgnevus on terves ulatuses sissenõutavaks muutunud juba 2019. aasta lõpus ning on tõendamata, et kostja oleks võlgnevuse tasumiseks mistahes pingutusi teinud. Kohtule ei nähtu, et kostja oleks märkimisväärses ulatuses võlgnevust vähendanud. Kohus leidis eespool, et hageja nõutav viivis ei ole ülemäära suur. Samuti ei ole kostja tuginenud ka majanduslikule aspektile. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue ei ületa kordades põhinõuet. Seega ei ole kohtuni toodud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse viivisenõuede suurust vähendada ja hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue on põhjendatud summas 524,26 eurot.
50.Vaatamata eeltoodule märgib kohus, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
51.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja laenulepinguga võetud kohustusi ei täitnud. Kohus selgitab, et kostja ei ole mh oma tõendamiskoormust täitnud ega esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude täielikult või osaliselt rahuldamata jätta. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust lepingut mitte täita ja jätta tagastamata laen ning sellega kaasnevad kõrvalkohustused. Kostja ei ole hageja võlgnevuse nõudele summas 4322,07 euro ja lepingu haldustasu nõudele summas 6 eurot vastuväiteid esitanud.
52.Kohus leiab, et hageja on oma nõude olemasolu tõendanud. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
53.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 4322,07 eurot, intressi 275,85 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 524,26 eurot. Kohus rahuldab hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 09.07.2020 kuni põhinõude summas 4322,07 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam, kui 3797,81 euro ulatuses (4322,07-524,26). Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagiavalduse I rahuldamise osas.
2-20-117378 II
54.Vaidlus puudub, et kostja sõlmis Placet Group OÜ-ga 11.09.2017 krediidikonto lepingu nr KK3181716 laenulimiidi summale 1300 eurot (dtl 547) ja lisadena laenu väljamaksmise laenulimiidi muudatused kuni summale 5000 eurot (dtl 548-582). Lepingu alusel on kostja võtnud välja krediiti summas kokku 6800 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel, mis muutusid igakordse krediidi väljavõtmisega. Kostja põhiosa võlgnevus on summas 4993,62 eurot (6800-1806,38). Placet Group OÜ saatis 25.10.2019 kostjale lepingu ülesütlemise teate (dtl 604). Placet Group OÜ loovutas 12.11.2019 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 605).
55.Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja TsMS § 436 lõikest 7 saab kohus tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Placet Group OÜ on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel väljastas hageja kostjale krediiti kokku summas 6800 eurot 36 kuuks. Maksegraafiku summad ja tähtajad muutusid iga uue lepingulisa sõlmimisega, s.o laenulimiidi suurendamisega. 11.09.2017 krediidikonto lepingu nr KK3181716 ja selle lisade krediidi kulukuse määr on 49,00% (dtl 547-582). Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2017. aasta septembris oli 18,92%. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohus märgib, et krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingute sõlmimisel Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning seega on tarbijakrediidilepingud kehtivad.
56.Kostja on hageja nõudele esitanud vastuväited. Esmalt väidab kostja, et hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist ega ka tüüptingimuste lepingu osaks saamist ning hagile pole lisatud ühtegi allkirjastatud lepingut. Kohus tuvastas, et krediidikonto leping nr KK3181716 sõlmimise asjaolusid puudutavad tõendid on hageja poolt kohtule esitatud koos hagiavaldusega, s.o sõlmitud leping ja lisad (dtl 547-582), Euroopa tarbijakrediidi standartinfo teabelehed (dtl 583-594), info lepingueelse teabe kohta, sh kostja õigused ja kohustused (dtl 595-598) ja krediidikonto lepingu üldtingimused (dtl 599-603).
57.Hageja on viidanud, et laenuandja ja kostja sõlmisid lepingu sidevahendi abil, st kostja esitas laenuandjale laenutaotluse elektrooniliselt portaali www.laen.ee vahendusel, mille raames pidi kostja tutvuma ja aktsepteerima laenulepingu tingimused (vt dtl 118-120). VÕS § 52 lg 1 p-de 13 kohaselt sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis, ettevõtja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel ühel ajal koos samas kohas ja lepingupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (edaspidi tellimus), edastatakse eranditult üksnes sidevahendi abil. VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. VÕS § 4031 lg 9 kohaselt sidevahendi abil sõlmitava tarbijakrediidilepingu puhul loetakse krediidiandja VÕS § 541 lõigetes 1 ja 3 sätestatud teabele esitatavad nõuded täitnuks, kui ta on esitanud tarbijale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe käesolevas paragrahvis nimetatud teabega ja lisateabega finantsteenuste
2-20-117378 kaugturustuse kohta.
58.Kohus tuvastas, et Placet Group OÜ ja kostja vahel on sõlmitud tarbijakrediidi leping sidevahendi abil, mistõttu on asjakohatud kostja väited digitaalselt allkirjastatud lepingute puudumise kohta. Kohus märgib, et TsÜS § 79 on sätestatud, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Lisaks on kostja seisukohal, et hageja ei ole tõendanud Placet Group OÜ poolt raha väljamaksete tegemist kostjale. Kohtu hinnangul on nimetatud väide pahauskne. Kohtule nähtub hageja poolt esitatud maksekorraldustest, et kostjale on kokku tehtud väljamakseid summas 6800 eurot (vt dtl 236 kuni 265). Tehtud maksed vastavad sõlmitud krediidilepingute tingimustele.
59.Kostja viitas, et ei ole lepingu ülesütlemise teadet ega ka nõude loovutusteadet kätte saanud ja hageja ei ole tõendanud, et Placet Group OÜ oleks laenulepingu ülesütlemise teate kostjale kätte toimetanud. Hageja selgitas, et Placet Group OÜ edastas 25.10.2019 laenulepingu ülesütlemise teate ning 12.11.2019 teate nõude loovutamise kohta kostjale postiga aadressile XXX, Tartu ja elektrooniliselt e-posti aadressile xxx. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 70 on TsÜS § 69 suhtes erinormiks, mis sätestab erisused (rikkuja kannab tahteavalduse kättesaamisega seotud riski) tahteavalduse jaoks, millega lepingupool teatab teisele poolele, et viimane on lepingulist kohustust rikkunud (vt Riigikohtu 25.04.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-11, p 12). Lepingu üldtingimuste p 9.2.1 sätestab, et laenusaaja on kohustatud hiljemalt 5 pangapäeva jooksul informeerima laenuandjat kui muutuvad laenusaaja kontaktandmed.
60.Hageja poolt esitatud teatistest nähtuvalt on 25.10.2019 ülesütlemise hoiatus kostjale saadetud postiga aadressile XXX, Tartu (dtl 604). Samuti on laenuandja portaal 25.10.2019 edastanud kostjale e-kirjaga teate võlgnevuse kohta (dtl 624). 11.09.2017 sõlmitud lepingust ja ka lepingu muudatustest nähtuvalt on kostja e-posti aadressiks märgitud xxx. Ka käesolevas asjas on kostja esindaja esitatud menetlusdokumentidel märgitud kostja e-posti aadressiks xxx. Kohtule ei nähtu, et kostja kontaktandmed oleksid muutunud või et krediidiandja oleks edastanud teateid kostjale eposti aadressil, mida kostja ei kasuta. Hageja on esitanud kohtule e-kirjavahetuse, millest nähtuvalt on kostja samalt e-maili aadressilt 25.12.2019 esitanud päringu Julianus Inkasso OÜ-le seoses tema vastu esitatud nõuetega, mille vastuseks on mh märgitud ka kõnealune nõue (dtl 223). Kohtu hinnangul on hageja piisavalt tõendanud, et kostjale on Placet Group OÜ tahteavaldus laenulepingu ülesütlemise kohta kätte toimetanud ja Placet Group OÜ on valinud teadete edastamiseks mõistliku viisi, s.o nii postiga kui ka e-kirjaga (TsÜS § 70). Asjaolu, et kostjale kuulunud kinnistu aadressil XXX, Tartu oli 2019. aasta sügisel müügis, et tähenda, et kostja ei saanud talle vastavale aadressile edastatud teateid kätte. Nimelt kohtule kostja enda poolt esitatud kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt oli kostja kinnistu omanik vähemalt kuni 17.12.2019 (dtl 480). Kostjal on olnud võimalik Placet Group OÜ tahteavalduste sisuga tutvuda, seda nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal. Kohus leiab, et 11.09.2017 krediidikonto leping nr KK3181716 lõppes võlausaldaja poolt ülesütlemisteate elektroonilise kättetoimetamisega kostjale 25.10.2019.
61.Põhjendamatud on ka kostja etteheited nõude hagejale loovutamise osas. 12.11.2019 nõude loovutamise teates (dtl 605) on märgitud, et „Placet Group OÜ on loovutanud 12.11.2019 vastavalt võlaõigusseaduse §- le 164 nõude loovutamise lepinguga OÜ Aktiva Finants-le laenulepingust nr.
2-20-117378 KK3181716 tuleneva nõude Teie vastu koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid“. 12.11.2019 on laenuandja portaal edastanud kostjale teate, et krediidikonto leping on lõpetatud (dtl 625). Hageja on mh kohtule esitanud ka Placet Group OÜ kinnituskirja nõude loovutamise kohta hagejale 12.11.2019 (dtl 233). Nimetatud dokumentide õigsuses ei ole kohtul alust kahelda. Kooskõlas TsÜS § 79 ei pea 12.11.2019 teatis olema omakäeliselt allkirjastatud ja samuti ei eelda nõude loovutamine kostja nõusolekut. VÕS § 164 lg-te 1 ja 2 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine), nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et krediidikonto lepingust nr KK3181716 tulenevad nõuded on 12.11.2019 loovutatud hagejale. Kostja väide, nagu poleks 12.11.2019 nõude loovutamise teatist kostjale saadetud, on põhjendamatu, kuivõrd hageja on tõendanud eelnimetatud teate kostjale edastamist. Vaieldamatult on kostja laenulepingu ülesütlemisteate (sh nõude loovutamise teate) kätte saanud mh käesoleva menetluse raames ja kohus loeb nõude ülemineku hagejale teatise ning Placet Group OÜ kinnituse alusel tuvastatuks.
62.Kostja peamine vastuväide hagile seisneb selles, et laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sh pole hinnatud kostja krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama vaidluse korral krediidiandja (vt Riigikohtu 31.01.2018. a otsus tsiviilasjas 2-14-21710, p 26). VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
63.Kohus leiab, käesolevas asjas esitatud tõendeid arvestades, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Hageja on esitanud kohtule mh menetlusandmed, mille põhjal on hinnatud kostja krediidivõimet: isikusamasuse tuvastamise ankeet (dtl 404-405) ja kostja konto väljavõtted (dtl 267-322; dtl 323-359; dtl 360-397; dtl 399; dtl 401; dtl 403). Samuti on teostatud piisavalt põhjalik krediidianalüüs (dtl 406-416). Hageja märkis, et krediidiandja arvestas kostja poolt täidetud taotluses esitatud teabega, kontrollis avalikke andmebaase, maksehäireregistrit, kostja finantsseisu, võimalikke kohtutäiturite areste või makseid teistele laenuandjatele jms kostja esitatud arvelduskonto väljavõttelt. Samuti kontrollis krediidiandja avalikke andmebaase (rahvastikuregistri andmed, kinnistusregistri andmed, krediidiregistri andmed, e-krediidiinfo, krediidiinfo registri andmed), mis nähtub mh hageja esitatud 11.09.2017 krediidianalüüsist (vt nt dtl 408). Kohus on seisukohal, et krediidiandja on toiminud kostja krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Kostja esitas laenutaotluse, milles kostja on märkinud enda igakuiseks sissetulekuks kahelt tööandjalt 2300 eurot ja pensioni 570 eurot ning igakuisteks kulutusteks 321,81 eurot (vt dtl 406). Seega võis krediidiandja kohtu hinnangul põhjendatult eeldada, et lepingujärgsest maksegraafikust tulenev (esimese graafiku järgne) igakuine makse 135,57 eurot oli kostjale igati jõukohane.
2-20-117378
64.Kohus selgitab, et tarbijal on kohustus esitada krediidiandjale õige ja täielik teave, mis on vajalik tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on oma 31.01.2018. a otsuses nr 2-1421710 p-s 25.1. selgitanud, et lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Vastav põhimõte tuleneb ka VÕS § 14 lg 1 teisest lausest, mille kohaselt peavad isikud üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitama tõeseid andmeid. Täielik teave oma sissetulekute ja varalise seisundi kohta on eelkõige tarbijal endal. Kostja ei eita, et ta ei ole esitanud laenuandjale täielikku teavet ning on varjanud laenuandja ees osaliselt oma varalisi kohustusi. Kostja esindaja esitas mh kohtule enda koostatud Exceli tabeli kostja kõikvõimalike kohustuste kohta perioodil 21.12.2017 kuni 11.03.2019 (dtl 485-496). Tarbija poolt tahtlikult teabe esitamata jätmine kujutab endast tarbija lepingueelsete kohustuste rikkumist, mille tagajärjeks on krediidiandja poolt tarbija krediidivõimelisuse vale hindamine, millisel juhul ei ole tarbijal õigus tugineda VÕS § 4034 lg-le 6 ja krediidiandja poolt krediidivõimelisuse valesti hindamine ei too kaasa lg-s 7 nimetatud tagajärgi. Käesoleval juhul ei ole kostjal õigus tugineda vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele, kuna ta on jätnud täitamata oma lepingueelsed kohustused ja seega ei ole tal ka võimalik tugineda VÕS § 4034 lg 6 rikkumisele.
65.Kohus leiab, et kostjal puudub hageja vastu tasaarvestatav kahjunõue. Samas ka vastutustundliku laenamise põhimõtte mittejärgimine ei võimaldaks kostjal oma kohustuste täitmisest vabaneda. Isegi juhul, kui vastutustundliku laenamise põhimõtet oleks rikutud, võiks sellest kostjale tuleneda üksnes nn usalduskahju hüvitamise nõue, mida võiks olla võimalik tasaarvestada hageja nõudega. Kuna aga kohtu hinnangul käesolevas asjas ei ole tuvastatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist ja samuti pole tuvastatud kostjale tekitatud kahju, siis ei pea kohus vajalikuks antud küsimust täiendavalt analüüsida.
66.Kostja hinnangul on hageja intressinõude kujunemine arusaamatu, kuna hageja ja Placet Group OÜ vaheline leping sõlmiti juba 11.09.2017, mis tähendab, et esimene osamakse tasuti oluliselt varem kui hageja viidatud 25.08.2019. Hageja selgitas, et lepingu pooled leppisid kokku intressimääras 39,99% aastas ja laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Igakordse krediidi väljavõtmisega muutus tagasimaksete graafik, mistõttu nõuab hageja kostjalt intressi viimase maksegraafiku alusel (vt dtl 582). Kostjal on intressi võlgnevus vastavalt viimasele 30.07.2019 maksegraafikule alates 1. osamaksest 25.08.2019 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud 3. osamakseni 25.10.2019 summas 500,85 eurot. Krediidikonto lepingu nr KK3181716 p-de 6.1 ja 6.2 (dtl 601) kohaselt „lähtub laenuandja intressi arvestamisel tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Laenuandja alustab intressi arvestamist Laenu Laenusaaja väljastamise päevast. Intressi suurust (intressimäär) märgitakse protsentides. Laenusaaja maksab intressi vastavalt Graafikus toodud maksete suurustele ja tasumise tähtaegadele“. Kohtu hinnangul on hageja hagiavalduses piisavalt selgitanud intressinõude 500,85 eurot kujunemist vastavalt maksegraafikule esimesest tasumata osamaksest 25.08.2019 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 25.10.2019: 25.08.2019 täielikult tasumata intress summas 171,46 eurot, 25.09.2019 täielikult tasumata intress summas 168,62 eurot ja 25.10.2019 täielikult tasumata intress summas 160,77 eurot. Seega on hageja intressinõue põhjendatud summas 500,85 eurot.
67.Hageja nõuab kostjalt sissneõutavaks muutunud viivist 1332,09 eurot ning viivist alates 10.07.2020 kuni põhinõude summas 4993,62 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui
2-20-117378 seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
68.Kostja on seisukohal, et hageja poolt nõutud viivise määr on ebamõistlikult kõrge või tüüptingimusena tühine VÕS § 42 lg 1 ja VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel ning hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist vaid seadusejärgses määras. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist alates lepingu ülesütlemise päevast 09.11.2019 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 09.07.2020 põhinõudelt 4992,62 eurot laenuintressiga võrdses viivisemääras 39,99% aastas iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest (vt dtl 715).
69.VÕS § 415 lg 1 esimene lause sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See normiviide hõlmab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandat lauset, mis lubab viivist nõuda lepingus kokkulepitud ja kehtiva intressimääraga (Riigikohtu 14.01.2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12, vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-18916, p 11.3). Hagiavaldusest ja lepingust on nähtuvalt on Placet Group OÜ ning kostja leppinud kokku intressimääras 39,99% aastas. Samast määrast lähtus hageja viivise nõudmisel. Seega ei ole 39,99% määraga viivise nõudmine vastuolus VÕS § 415 lg-ga 1. Samuti ei esine muid asjaolusid, mis viitaks vastava viivisekokkuleppe tühisusele (VÕS § 42 lg 1 ja VÕS § 42 lg 3 p 5 alused) või vastuolule hea usu põhimõttega. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist määraga 39,99% aastas.
70.Alternatiivselt taotleb hageja sissenõutavaks muutunud viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 kohaselt seadusjärgse viivise määrani. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus märgib, et viivise vähendamise taotluse rahuldamata jätmiseks ei anna alust üksnes asjaolu, et võlgnik on ise viivisemääraga nõustunud (vt Riigikohtu 12.12.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12, p 21). Kohus leiab siiski, et kostja taotlus viivise vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja võlgnevus on terves ulatuses sissenõutavaks muutunud juba 2019. aasta lõpus ning on tõendamata, et kostja oleks võlgnevuse tasumiseks mistahes pingutusi teinud. Kohtule ei nähtu, et kostja oleks märkimisväärses ulatuses võlgnevust vähendanud. Kohus leidis eespool, et hageja nõutav viivis ei ole ülemäära suur. Samuti ei ole kostja tuginenud ka majanduslikule aspektile. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue ei ületa kordades põhinõuet. Seega ei ole kohtuni toodud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse viivisenõude suurust vähendada ja hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue on põhjendatud summas 1332,09 eurot.
71.Vaatamata eeltoodule märgib kohus, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
72.Kostja esitas vastuväite hageja võla sissenõudmiskulude nõudele summas 30 eurot ja viitas, et VÕS § 1132 lg 1 kohaldamiseks ei ole hageja tõendanud, et iga tasulise võlateatise kohta on
2-20-117378 eelnenud sama võlgnevuse kohta saadetud tasuta meeldetuletuskiri. Hageja esitas kohtule kostjale krediidiandja poolt edastatud meeldetuletuskirjad (tasuta dtl 608-625; tasulised dtl 709-714). VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Kohtule nähtuvalt on krediidiandja kostjale edastatud eelnevalt tasuta meeldetuletusi. Seega lepingu kehtivusajal saadetud ühe meeldetuletuskirja eest saab hageja nõuda kostjalt 5 eurot. Ülejäänud 25 euro osas ei ole sissenõudmiskulu nõue põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
73.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja krediidilepinguga ja selle lisadega võetud kohustusi ei täitnud. Kohus selgitab, et kostja ei ole mh oma tõendamiskoormust täitnud ega esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude täielikult või osaliselt rahuldamata jätta. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust lepingut mitte täita ja jätta tagastamata laen ning sellega kaasnevad kõrvalkohustused.
74.Kohus leiab, et hageja on oma nõude olemasolu tõendanud. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
75.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 4993,62 eurot, intressi 500,85 eurot, võla sissenõudmiskulud 5 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1332,09 eurot. Kohus rahuldab hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 10.07.2020 kuni põhinõude summas 4993,62 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam, kui 3661,53 euro ulatuses (4993,62-1332,09). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa 4993,62 eurot. Hagiavaldus II jääb rahuldamata võla sissenõudmiskulude 25 euro nõudes. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagiavalduse II osalise rahuldamise osas. III
76.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagiavalduse I tervikuna, mistõttu jäävad hagiavalduse I menetlusega seotud kulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse II ligikaudu 99,63% ulatuses, s.o valdavas osas (ja täisarvuni ümardatult
2-20-117378 100%), siis peab kohus juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 põhjendatuks ja õigeks jätta hagiavalduse II menetlusega seotud kulud samuti kostja kanda.
77.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirjade või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldustelt tasutud riigilõiv (184,02+240,98+192+283) 900 eurot ja õigusabikulu (1020+1860) 2880 eurot, kokku 3780 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
78.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 900 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejale on osutatud õigusabi jurist Alla Žulinskaja ja jurist E. A. Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotlusest nähtuvalt on esindajate tunnihind 120 eurot. Kohtupraktikas on peetud mõistlikuks juristist esindaja tasu kuni 110 eurot. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot (käibemaksuta), arvestades mh käesoleva tsiviilasja keerukusastet ja mahtu. Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta.
79.Tsiviilasjas nr 2-20-117893 hageja ajakulu maksekäsu kiirmenetluses nõude alusdokumentidega tutvumiseks, nõude analüüsiks ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamiseks ja esitamiseks kokku 1 h ei ole põhjendatud. TsMS § 4842 kohaselt saab maksekäsu kiirmenetluses kohus määrata avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot ja muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (vt Riigikohtu 08.03.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 p 12.3), mistõttu on kohtu hinnangul maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks põhjendatud välja mõista vaid summa 20 eurot. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamine lugeda 2 h. Hageja ülejäänud toimingud on põhjendatud taotletud ulatuses, s.o kostja seisukohaga tutvumine 1,5 h ja kostja seisukohtadele vastuse koostamine (16.10.2020) 3 h. Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 6,5 h. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks tsiviilasjas nr 2-20-117893 540 eurot (6,5*80+20).
80.Tsiviilasjas nr 2-20-117378 hageja ajakulu maksekäsu kiirmenetluses nõude alusdokumentidega tutvumiseks, nõude analüüsiks ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamiseks ja esitamiseks kokku 1 h ei ole põhjendatud. TsMS § 4842 kohaselt saab maksekäsu kiirmenetluses kohus määrata avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot ja muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (vt Riigikohtu 08.03.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 p 12.3), mistõttu on kohtu hinnangul maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks põhjendatud välja mõista vaid summa 20 eurot. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamine lugeda 2 h ning kostja seisukohaga tutvumisele (hageja poolt näidatud 4 h) 2 h. Hageja ülejäänud toimingud on põhjendatud taotletud ulatuses, s.o kostja seisukohaga tutvumine 1,5 h, kostja seisukohtadele vastuse koostamine (28.10.2020) 3 h, kostja seisukohtadele vastuse koostamine (08.12.2020) 2,5 h ja kohtuistungil osalemine 1 h (istung kestis kell 10:59 kuni 12:02). Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 12 h. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks tsiviilasjas nr 2-20-117378 980 eurot (12*80+20).
81.Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (900+540+980) 2420 eurot. Eeltoodust
2-20-117378 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2420 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 1360 eurot.
82.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.