Flagito OÜ hagi Air Baltic Corporation AS vastu kahju nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03. septembri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Air Baltic Corporation AS-i apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind
316,03 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul esindajad ringkonnakohtus Kostja Air Baltic Corporation AS (Läti registrikood 40003245752), lepinguline esindaja vandeadvokaat Timo Kullerkupp Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast Air Baltic Corporation AS-i apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 03. septembri 2020 otsuse peale.
3.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Air Baltic Corporation AS-i kanda. Flagito OÜ-l puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või 1(5)
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Flagito OÜ (hageja) esitas 09.02.2020 Harju Maakohtule Euroopa maksekäsu avalduse Air Baltic Corporation AS-i (kostja) vastu. Seoses kostja vastuväitega jätkas maakohus nõude menetlemist hagimenetluses.
2.Hageja esitas 08.04.2020 maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja hüvitise 250 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 6,02 eurot, seadusjärgse viivise põhinõudelt alates 11.02.2020 kuni põhinõude täitmiseni ning sissenõudmiskulud 40 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli XX-l (reisija) broneering VK47YY kostja korraldatavale 15.10.2019 lennule BT622 (Amsterdam-Tallinn, lennumarsruut 1 476 km), mis pidi saabuma Tallinna kell 13.20. Lend BT622 tühistati, kuid sellest reisijat ei teavitatud. Reisija jõudis Tallinnasse 2 tundi ja 35 minutit hiljem. Reisija loovutas oma nõude hagejale. Hageja esitas kostjale 23.10.2019 nõudekirja, milles nõudis kompensatsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 alusel summas 250 eurot. Kostja keeldus 10.12.2019 hüvitist maskmast.
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kahju hüvitamine on välistatud, kuna lennu hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Lennukil avastati enne väljumist tehniline rike, parempoolse mootori madalsurvekompressoril oli pragu või defekt. Nimetatud defekt oli tootmisdefekt, mis esines ka teistel sama mudeli lennukitel. Tootja on saatnud juhised rikkega edasiseks tegelemiseks.
MAAKOHTU OTSUS JA PÕHJENDUSED
4.Harju Maakohus rahuldas 03.09.2020 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 307,22 eurot, sh hüvitise 250 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 17,22 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot. Samuti mõistis maakohus välja viivise põhinõudelt 250 eurot seadusjärgses määras alates 03.09.2020 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 75 eurot ning viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Hageja tugines hüvitise nõude puhul Euroopa Liidu määrusele nr 261/2004 (edaspidi määrus). Määrust kohaldatakse reisijate suhtes, kes lendavad välja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumi lennujaamast tingimusel, et reisijal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele, v.a lennu tühistamise korral (määruse artikkel 3(1)(a) ja (2)(a)). Lennu tühistamise korral on reisijatel õigus saada hüvitist, kui (i) neid ei ole teavitatud tühistamisest vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega või (ii) neid teavitati vähemalt seitse päeva ette ja pakuti võimalust teekonda muuta ilma, et väljalend oleks muutunud enam kui kaks tundi varasemaks ja sihtpunkti jõudmine enam kui 4 tundi hiljemaks või (iii) neid teavitati vähem kui seitse päeva enne reisi ja võimaldati teekonda muuta nii, et väljalend ei muutunud enam kui üks tund varasemaks ja sihtpunkti jõudmine enam kui kaks tundi hilisemaks (määruse 261/2004 art 5(1)(c)). Kuni 1 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul on õigus saada hüvitist kuni 250 eurot (määruse 261/2004 art 7(1)(a)). Hagiavalduse kohaselt ei teavitatud hagejat lennu tühistamisest. Seetõttu luges kohus, et kohaldub kolmas alternatiiv. Kostja ei ole nimetatut ümber lükanud.
2(5)
6.Vaidluse põhisisu on selles, kas kostja nimetatud tehniline rike saab olla erakorraliseks asjaoluks, mis välistab hüvitise maksmata jätmist määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses.
7.Lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed (määruse 261/2004 art 5(3)). Euroopa Kohtu praktikas on asutud seisukohale, et erakorraliseks asjaoluks artikli 5(3) tähenduses saavad olla sellised sündmused, mis oma olemuselt või põhjuselt ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (Euroopa Kohus, C‐315/15, punkt 22). Tehnilised probleemid, mis ilmnevad õhusõidukite hoolduse käigus või niisuguse hoolduse puudumise tõttu, ei saa üldjuhul olla „erakorraliseks asjaoluks“ (Euroopa Kohus, C‐549/07, punkt 25). Lennuki osade enneaegset või ootamatut riket ei saa pidada erakorraliseks asjaoluks, kui rike toimub seoses lennuki osaga, mis on mõeldud mingi perioodi järel või mingite tingimuste saabumisel väljavahetamiseks (Euroopa Kohus, C832/18, p 40-42). Erandiks võivad olla juhud, kus lennukite tootja või muu pädev asutus tuvastab, et lennukid on varjatud tootmisdefektiga, mis mõjutab lennuohutust (Euroopa Kohus, C‐549/07, punkt 26). Erandit võib tõendada see, kui sama probleem esineb mitmel õhusõidukil või lennukite tootja või pädev ametiasutus on teatanud, et ka teised lennukid on varjatud tootmisdefektiga (Euroopa Kohus, C-257/14, punkt 40). Samas tuleb hinnata ka seda, kas rikke ennetamine või kõrvaldamine või defektse osa asendamine kuulus lennuettevõtja tegeliku kontrolli alla või mitte (Euroopa Kohus, C-257/14, punkt 43).
8.Lennuettevõtja peab tõendama, et ta oli kogu tema käsutuses olevat personali, seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades võtnud sobivad meetmed, vältimaks seda, et asjaolud viiksid asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni, nõudmata temalt siiski seda, et ta nõustuks oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute ohverdustega (Euroopa Kohus, C-501/17, punkt 31). Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud, et lennu hilinemise põhjustas tootmisdefekt ja tootmisdefekti tõttu oli lennukiga lendamine välistatud ohutuse eesmärgil. Samuti on tõendamata, et kostja käsutuses olnud personali, seadmeid, töötajaid ja rahalisi vahendeid kasutades võttis ta sobivad meetmed vältimaks lennu tühistamist. Kohtule 13.05.2020 kostja vastusega esitatud tõendid ega tõlgitud kokkuvõte nimetatut ei tõenda (tl 50-68). Kostja tõendatud tehniline rike, so pragu/defekt ei ole Euroopa Kohtu praktika kohaselt käsitletav erakorralise asjaoluna.
9.Seega kuulub reisijale hüvitamisele 250 eurot. Seadusjärgne viivisenõue ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue kuuluvad võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1, § 1131 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi rahuldamisele.
APELLATSIOONKAEBUS
10.Kostja esitas maakohtu otsusele 05.10.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
11.Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas maakohus selgelt ebaõigesti tõendeid, mistõttu tuleb kostja apellatsioonkaebus TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse võtta. Kostja on tõendanud, et esinenud tehniline rike oli tootja defekt, samuti seda, et tootmisdefekti tõttu oli lennukiga lendamine välistatud ohutuse eesmärgil. Lisaks on kostja piisavalt tõendanud, et kostja käsutuses olnud personali, seadmeid, töötajaid ja rahalisi vahendeid kasutades võttis kostja
3(5)
sobivad meetmed vältimaks lennu tühistamist. Maakohus asus üllatuslikult seisukohale, et kostja vastuväited on tõendamata. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega ringkonnakohtule täiendavad tõendid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 keelduda.
13.Hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot ega põhinõue koos viivisega 4000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtupraktikas on leitud, et eeltoodust hoolimata peab ringkonnakohus võtma apellatsioonkaebuse menetlusse, kui menetlusosaline vaidlustab apellatsioonkaebuses ka menetluskulude suurust ja täidetud on TsMS § 178 lg-s 2 sätestatud eeldus ehk vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (vt Riigikohtu 10. aprilli 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 18).
14.Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks, samuti ei ületa kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulud 200 eurot. Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Sealhulgas ei ole maakohus selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid.
15.Maakohus asus kostja poolt kohtule esitatud tõendeid hinnates seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et lennu hilinemise põhjustas tootmisdefekt ja tootmisdefekti tõttu oli lennukiga lendamine välistatud ohutuse eesmärgil. Samuti asus maakohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et tema käsutuses olnud personali, seadmeid, töötajaid ja rahalisi vahendeid kasutades võttis ta sobivad meetmed vältimaks lennu tühistamist. Eeltoodut ja Euroopa Kohtu praktikat arvestades leidis maakohus, et puuduvad asjaolud, mis vabastaksid kostja määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 järgi hüvitise maksmise kohustusest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust väita, et maakohus on selle järelduse tegemisel selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid.
16.Ringkonnakohus viitab, et maakohus on 06.07.2020 määruses selgitanud pooltele tõendamiskoormist. Riigikohus on 29.04.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15 (p 19) märkinud, et kohus peab eelmenetluses otsustama, kas esitatud tõendid on asjakohased ja lubatavad (TsMS § 238 lg-d 1–4). Alles otsuse tegemisel saab kohus hinnata tõendeid ja otsustada, mis asjaolud on tuvastatud (TsMS § 438 lg 1). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Seega ei saa ringkonnakohtu hinnangul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise aluseks olla ka kostja väide, et talle oli üllatuslik, et maakohus ei loe esitatud tõenditega tema vastuväiteid tõendatuks, ega sellest tulenev soov esitada apellatsioonimenetluses täiendavaid tõendeid.
4(5)
17.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus ja tõendid on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis puudub vajadus nende tagastamiseks.
18.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 168 lg 1). Kuna kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse ega edastada seda hagejale, siis puuduvad hagejal ringkonnakohtus menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.