Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-20-18160 1.4 Punktis 1.2 nimetatud summade nõuetekohase tasumisega on kaetud kõik hageja võimalikud nõuded kostja vastu seoses vaidluse esemega, sh menetluskulude nõuded ja kõrvalnõuded. Pooltel puuduvad üksteise suhtes mistahes muud kompromissis nimetamata nõuded ja pretensioonid, sh kõrvalnõuded. Pooled loobuvad selliste nõuete ja pretensioonide üksteisele esitamisest ka tulevikus. 1.5 Juhul kui kostja ei täida p-s 1.2 nimetatud maksete tasumist nõuetekohaselt, sh hilineb ükskõik millise graafikujärgse makse või selle osa tasumisega kasvõi ühe kalendripäeva, muutub p-s 1.1 märgitud võlasumma selleks hetkeks tasumata osas viivitamata kogu ulatuses sissenõutavaks. Hagejal on õigus nõuda kostjalt täiendavalt viivist alates võlgnevuse tekkimisele järgnevast päevast 0,05% kalendripäevas võlgnetavalt summalt kuni kogu võlgnevuse täieliku tasumiseni. 1.6 Hageja kinnitab, et ta ei ole hagiavalduses esitatud nõuet kostja vastu kellelegi loovutanud ega mistahes muul viisil käsutanud ega sõlminud mistahes kokkuleppeid nõude käsutamiseks tulevikus.

2-20-18160 Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik, seega ei ole käesolev määrus edasikaevatav. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kompromissis märkimata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega määrab kohus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas nõude esitamise eest riigilõivu tasunud 1100 eurot. Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool riigilõivu ehk 550 eurot hagejale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.