06. jaanuar 2021. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-112631
Tsiviilasi / hagi ese
Tõsta OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus MDC Element OÜ vastu 6135,60 euro tasumise nõudes / Tõsta OÜ hagiavaldus MDC Element OÜ vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
3394 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Tõsta OÜ (registrikood 14499240, aadress Köömnemäe, Mõndavere küla, Kadrina vald, 45222 Lääne-Virumaa) Lepinguline esindaja juhatuse liige R J
Kostja
MDC Element OÜ (registrikood 14191245, aadress Liivalao tn 11, 11216 Tallinn) Seaduslikud esindajad juhatuse liikmed M M, R M ja Ü T
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista MDC Element OÜ-lt (registrikood 14191245) Tõsta OÜ (registrikood 14499240) kasuks 3394 (kolm tuhat kolmsada üheksakümmend neli) eurot.
3.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskulud MDC Element OÜ (registrikood 14191245) kanda.
5.Välja mõista MDC Element OÜ-lt (registrikood 14191245) Tõsta OÜ (registrikood 14499240) kasuks menetluskulud lepingulise esindaja kulu 600 (kuussada) eurot ja riigilõiv 199,38 (ükssada üheksakümmend üheksa koma kolmkümmend kaheksa) eurot.
6.Välja mõista MDC Element OÜ-lt (registrikood 14191245) Tõsta OÜ (registrikood 14499240) kasuks viivis menetluskulude 799,38 (seitsesada üheksakümmend üheksa koma kolmkümmend kaheksa) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
7.Jätta rahuldamata Tõsta OÜ (registrikood 14499240) taotlus lepingulise esindaja kulu 150 (ükssada viiskümmend) eurot ja riigilõivu 250,62 (kakssada viiskümmend koma
kuuskümmend kaks) eurot kindlaksmääramiseks ja MDC Element OÜ-lt (registrikood 14191245) väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 14 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Kostja juhatuse liikmele on hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega kätte toimetatud avalikus e-toimikus 11.12.2020. Hagile vastamise tähtpäev oli 28.12.2020. Kohus teeb eeltoodut arvestades asjas tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagiavalduse. Hagiavalduse rahuldamise põhjendused on märgitud alljärgnevalt. 2 (5)
2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Hageja ja kostja sõlmisid 08.10.2019 üürilepingu nr xxx, mille esemeks oli tasu eest kõrgustes töötamiseks vajalike vallasasjade (erinevad tõstukid ja tõsteseadmed) andmine kostja kasutusse, seadmete transportimine kostjale ja määrdeainete ning kütuse hüvitamine hagejale, kui kostja ei tagasta seadmeid täidetud kütusepaagiga. Lepingu punkti 5.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,5% võlgnetavalt summalt päevas kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kostja üüris hagejalt ajavahemikuks 16.11.2019 kuni 30.11.2019 käärtõstuki Genie xxx, teleskooplaaduri Manitou xxx ning tellis seadmete transpordi. Hageja esitas kostjale üüri ja transporditeenuse eest tasumiseks 30.11.2019 arve nr xxx summas 1879,20 eurot tasumise tähtpäevaga 15.12.2019. Kostja on arve tasunud 249,60 euro ulatuses. Kostja on kohustatud ajavahemiku 16.12.2019 kuni 09.09.2020 (269 päeva) eest hagejale tasuma viivist 2191,81 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist põhinõudega 1629,60 eurot võrdses ulatuses. Kostja üüris hagejalt ajavahemikuks 01.12.2019 kuni 15.12.2019 teleskooptõstuki Genie S-40 Trax. Hageja esitas kostjale üüri tasumiseks 15.12.2019 arve nr xxx summas 1152 eurot tasumise tähtpäevaga 30.12.2019. Kostja on kohustatud ajavahemiku 31.12.2019 kuni 09.09.2020 (254 päeva) eest hagejale tasuma viivist 1463,04 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist põhinõudega 1152 eurot võrdses ulatuses. Kostja üüris hagejalt üheks päevaks 16.12.2019 teleskooptõstuki Genie S-40 Trax ja seadme transpordi. Hageja esitas kostjale üüri, transporditeenuse ja kütuse eest tasumiseks 31.12.2019 arve nr xxx summas 380,40 eurot tasumise tähtpäevaga 15.01.2020. Kostja on kohustatud ajavahemiku 16.01.2020 kuni 09.09.2020 (238 päeva) eest hagejale tasuma viivist 452,68 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist põhinõudega 380,40 eurot võrdses ulatuses. Kostja üüris hagejalt neljaks tunniks 20.12.2019 teleskooplaaduri Manitou xxx. Hageja esitas kostjale üüri tasumiseks 31.12.2019 arve nr xxx summas 192 eurot tasumise tähtpäevaga 15.01.2020. Kostja on kohustatud ajavahemiku 16.01.2020 kuni 09.09.2020 (238 päeva) eest hagejale tasuma viivist 228,48 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist põhinõudega 192 eurot võrdses ulatuses. Harju Maakohtu 16.07.2020 maksekäsuga kohustati kostjat tasuma hagejale 3354 eurot. Määrus on jõustunud 16.07.2020. Kohus tegi maksekäsu põhinõuete summas 3354 eurot osas, mida kostja tunnistas makseettepanekule esitatud vastuväites. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited lepingu sõlmimise, kokkuleppelise viivisemäära, teenuse osutamise, tasu (põhinõude) suuruse, sissenõutavaks muutumise aja ning kohustuse täitmisega viivitamise päevade arvu kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on esitanud viivisenõude selliselt, et see ei ületa summaliselt põhinõuet. Viivisekokkulepe ei ole hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades tühine. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise maksmise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3354 eurot.
3.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et pooled on sõlminud viivisekokkuleppe, mille alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist. Hageja viivisenõue kostja vastu on sissenõutavaks muutunud. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude 40 eurot hüvitamist. Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 40 eurot.
4.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
5.TsMS § 174 lg 1 ls 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja põhjendatud. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 187,07 eurot ning hagiavalduse esitamisel 262,93 eurot, kokku 450 eurot. Kohus määras hagiavalduse menetlusse võtmisel hagihinnaks 3394 eurot, millise hinnaga hagilt tuleb maksta riigilõivu 300 eurot. Kohus on seetõttu seisukohal, et hageja on tasunud riigilõivu 150 euro võrra rohkem. Hagejal on õigus taotleda riigilõivu 150 eurot tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. Hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt 3 (5)
riigilõivu hüvitamist, mille tagastamist on hagejal võimalik taotleda. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse määrata kindlaks ja mõista kostjalt välja riigilõiv 150 eurot. Kohus mõistis 16.07.2020 määrusega kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 100,62 eurot. Seega on kohus käesolevas asjas menetluskulud riigilõivu osas 100,62 euro ulatuses kindlaks määranud ja kostjalt hageja kasuks välja mõistnud. Seetõttu on menetluskulud riigilõivu osas kindlaks määramata 199,38 euro ulatuses. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse riigilõivu 100,62 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks, sest menetluskulud on riigilõivu 100,62 eurot osas jõustunud kohtulahendiga kindlaks määratud. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Hagejale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 147 lõikest 1 kujutab riigilõivu tasumine endast vajalikku kohtukulu, sest hagiavaldust ei võeta menetlusse, kui sellelt ei ole tasutud riigilõivu. Hagihind oli 3394 eurot, millelt kuulub riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasumisele 300 eurot. Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks hageja menetluskulud tasutud riigilõivu osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 199,38 eurot (300-100,62=199,38).
6.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas lepingulise esindajana vandeadvokaat K M, kes on seega TsMS § 218 lg 1 p-s 1 nimetatud esindajaks. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses hüvitamisele. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas. Hageja lepinguline esindaja tegi järgmised toimingud: suhtlemine kliendiga, tutvumine hagi aluseks olevate materjalidega, hagiavalduse koostamine, lisade kokkupanek ja kohtule edastamine, ajakulu 3,5 tundi; tutvumine Harju Maakohtu 29.11.2020 kirjaga ning haginõuete täpsustamine, ajakulu 1,5 tundi. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine on vältimatult vajalik toiming, et saada kohtult õiguskaitset hagimenetluses. Menetlusdokumentidega tutvumine ja nende kohta kohtule seisukoha esitamine kujutab TsMS § 199 lg-s 1 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamist ning on seetõttu vajalikud toimingud. Samuti on vajalikeks toiminguteks kohtunõuetele vastamine. Lepinguline esindaja esindab menetlusosalist kohtumenetluses käsundi alusel. Käsundisaaja ülesanne on järgida käsundiandja juhiseid ning täita teavitamiskohustust. Seetõttu on põhjendatud hageja ja lepingulise esindaja vaheline suhtlemine õigusteenuse osana. Kohus leiab, et eeltoodut ning tsiviilasja vähest keerukust ja mahtu arvestades on lepingulise esindaja ajakulu 5 tundi põhjendatud ja vajalik. Hageja on kohtule avaldanud kokkulepitud lepingulise esindaja tasu suuruseks 150 eurot tunnis, mis ei sisalda käibemaksu. Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli vähese õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus ei ole tavaliselt suur ning vaidlusküsimused ei ole õiguslikult keerukad. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 150 eurot tunnis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtu hinnangul on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasu suurus põhjendatud ja vajalik, kui see ei ületa 120 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu). Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on hageja lepingulise esindaja kulud 600 eurot (õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg 5 tundi x tunnitasu 120 eurot = 600 eurot).
4 (5)
Hageja taotles lepingulise esindaja kulu 750 eurot kindlaksmääramist ja kostjalt väljamõistmist. Kohus jätab rahuldamata avalduse lepingulise esindaja kulude 150 eurot (750-600=150) kindlaksmääramiseks ja kostjalt hageja kasuks väljamõistmiseks.
7.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus rahuldab avalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 799,38 eurot (riigilõiv 199,38 eurot + lepingulise esindaja tasu 600 eurot = 799,38 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.