Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

8 Bondora AS 9 ERA Liisingu Inkassoteenused AS Kokku

4 495,62 1 184,09 34 595,11

12,99% 3,42% 100,00%

Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Txxxx Kxxxxxxx esitas 21.11.2020. a Tartu Maakohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulutas 09.01.2020. a määrusega välja Txxxx Kxxxxxxx pankroti

ja nimetas pankrotihalduriks Martin Kruppi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 27.01.2020. a. Txxxx Kxxxxxxx pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmise koosolek 14.05.2020. Pankrotihaldur esitas 11.09.2020. a kohtule jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 01.10.2020. a määrusega. Txxxx Kxxxxxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduses sisalduvad ka kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. 20.11.2020. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub: 1. lõpetada Txxxx Kxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku PankrS §-is 146 sätestatud väljamakseteks; 2. nimetada raugemise määruses rahuldamata nõuded pankrotimenetluses halduri poolt väljatoodud viisil; 3. vabastada pankrotihaldur Martin Krupp Txxxx Kxxxxxxx pankrotihalduri kohustustest; 4. otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine; 5. määrata halduri tasu vastavalt taotlusele summas 1 260 eurot, millele lisandub käibemaks 252 eurot, kokku 1 512 eurot Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks; 6. määrata menetlusabi andmine; 7. määrata haldurile tasu menetlusabi andmise korras summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest halduri büroo (Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, arveldusarvele nr EE092200221044428799 Swedbank AS) kasuks; 8. ülejäänud tasu jätta võlgniku kanda. Kohus on avaldanud 01.12.2020. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 1500,00 eurot hiljemalt 21.12.2020. a. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud.

ARUANNE

1) Võlausaldajate esimene üldkoosolek, koosolekuks ettevalmistamine (päringute tegemine erinevatele registritele, pankrotiteadete, üldkoosoleku protokolli, vara nimekirja, ettekande ja toimkonna moodustamata jätmise ettepaneku koostamine) -2,5 tundi 2) Võlausaldajatega suhtlemine (pankrotiteate edastamine ning pankrotimenetluse käigust ülevaate andmine)-0,5 tundi 3) Võlgnikuga suhtlemine (seoses igakuiste sissetulekute kindlakstegemisega, sissetulekute igakuise aresti alt vabastamisega, pankrotimenetluse käigust ülevaate andmine)-2 tundi 4) Võlausaldajate üldkoosolekuks ja nõuete kaitsmise koosolekuks ettevalmistamine, nõudeavalduste kontrollimine, koosoleku läbiviimine -3 tundi 5) Jaotusettepaneku koostamine -2 tundi 6) Tulude/kulude kontroll ja analüüs ning taotluste koostamine ja edastamine panka võlgniku sissetulekute aresti alt vabastamiseks –2,5 tundi 7) Lõpliku pankrotimenetluse aruande ja halduri tasu taotluste koostamine, päringu tegemine Politsei- ja Piirivalveametile -1,5 tundi Kokku on pankrotihalduri otseseid töötunde pankrotimenetluse läbiviimiseks 14 tundi. Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palub haldur kohtul määrata pankrotihaldur Martin Kruppi tasuks 14 töötunni eest 1 260 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot vastavalt PankrS § 65 lg 11 ja § 23 lg 3), millele lisandub käibemaks 252 eurot, kokku 1 512 eurot. Haldur taotleb osa tasu hüvitamist riigi vahenditest maksimaalses määras, s.o summas 476,40 eurot, sh käibemaks, ning ülejäänud tasu kandmist pankrotivara arvelt.

OK Incure OÜ (loovutatud TF Bank AB poolt) 5 782,37 16,72% OK Incure OÜ (loovutatud IPF Digital Estonia

OÜ poolt) 1 540,39 4,45% OK Incure OÜ (loovutatud Ferratum Bank p.l.c

poolt) 3 733,81 10,79%

OK Incure OÜ (loovutatud Omaraha OÜ poolt) 5 726,32 16,55%

Swedbank AS 6 852,53 19,81%

Holm Bank AS 2 233,88 6,46%

Nord Collect OÜ 3 046,10 8,81%

Bondora AS 4 495,62 12,99%

ERA Liisingu Inkassoteenused AS 1 184,09 3,42% III järk

PankrS § 153 lg 1 p 3 – tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud.

poolt) 5 782,37 5 782,37 II 16,72% OK Incure OÜ (loovutatud IPF Digital

Estonia OÜ poolt) 1 540,39 1 540,39 II 4,45% OK Incure OÜ (loovutatud Ferratum

Bank p.l.c poolt) 3 733,81 3 733,81 II 10,79% OK Incure OÜ (loovutatud Omaraha OÜ

poolt) 5 726,32 5 726,32 II 16,55%

Swedbank AS 6 852,53 6 852,53 II 19,81%

Holm Bank AS 2 233,88 2 233,88 II 6,46%

Nord Collect OÜ 3 046,10 3 046,10 II 8,81%

Bondora AS 4 495,62 4 495,62 II 12,99%

ERA Liisingu Inkassoteenused AS 1 184,09 1 184,09 II 3,42%

Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Halduri tehtud vajalikud kulutused on kajastatud käesoleva aruande punktis 4.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 21.11.2019. a esitas võlgnik Txxxx Kxxxxxxx (pankrotis) koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 171 lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis PankrS § 171 lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Txxxx Kxxxxxxxkohustustest vabastamise menetluse algatamist PankrS § 171 lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta PankrS § 171 lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt PankrS § 175 lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Txxxx Kxxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel. PankrS § 173 lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

Kohus kuulas ära võlgniku 10.detsembril 2020 ja 04.jaanuaril 2021. Võlgnik kinnitas ärakuulamisel, et ta on nõus olema ise oma usaldusisik. Kui tema kontod vabastatakse, siis hakkab ta ise võlausaldajatele eraldisi ja kandeid tegema. Võlgniku kinnitusel saab ta kuus eraldada 50 eurot, kui võimalus, eraldab ka rohkem. Võlgnikule teadaolevalt peaks olema senise menetluse jooksul kogunenud temalt pankrotivarasse umbes 1300 eurot. Kohus leiab, et Txxxx Kxxxxxxx tuleb nimetada Txxxx Kxxxxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Txxxx Kxxxxxx nimetamise usaldusisikuks. PankrS § 172 sätestab usaldusisiku kohustused. Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule aruandeid ja kõigi pangakontode väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta kaks korda aastas, esimene aruanne tuleb esitada 20. juulil 2021. a. Usaldusisikul lasub kohustus kontrollida võlgniku arveldusarvetele laekuvaid summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 10. detsembril väljamakseid võlausaldajatele võrdeliselt käesolevas määruses kajastatud jaotiste suhtarvuga. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena. PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Txxxx Kxxxxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, PankS § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (Txxxx Kxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik jätma võlgnikule igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 10. detsembril). PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu ja kulud

Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 1260 eurot, millele lisandub käibemaks summas 252 eurot, kokku summas 1512 eurot. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 14. Halduri tunnitasu on 90 eurot. PankrS § 65 lõike 11 sätestab: kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 150 lg 2 alusel tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 4 sätestab: pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Lähtudes eeltoodust, määrab kohus halduri tasu vastavalt esitatud taotlusele. Määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 1260 eurot, millele lisandub käibemaks summas 252 eurot, kokku summas 1512 eurot. Haldur taotleb pankrotihalduri tasu hüvitamist riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Ülejäänud tasu summas 1035,60 eurot palub haldur jätta pankrotivara kanda. PankrS § 65 lõike 11 kohaselt, halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus rahuldab menetlusabi taotluse. Pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Tasu hüvitis maksta välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Halduri tasu ülejäänud osas, so 1035,60 eurot, jätta pankrotivara kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.