Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 30. juuni 2026
Tsiviilasja number
2-19-18301
Tsiviilasi
Tiina Kuldmägi kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. augusti 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Swedbank AS-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik Tiina
XXXXXXXXXXXX)
Kuldmägi
(isikukood
Võlausaldajad: Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Maria Kraav B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) Holm Bank AS (registrikood 14080830), lepinguline esindaja Anna Jõemaa Nord Collect OÜ (registrikood 11897588) Bondora AS (registrikood 11483929) Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (registrikood 10625474), lepinguline esindaja Kristjan Vahar Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Swedbank AS-i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 21. augusti 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-18301 muutmata.
2.Jätta Swedbank AS-i 24. septembri 2025. a menetlusdokumendile lisatud pangakonto väljavõte ning Tiina Kuldmägi 11. jaanuari 2026. a menetlusdokumendile lisatud tõendid asja juurde võtmata.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 9. jaanuari 2020. a määrusega välja Tiina Kuldmäe (võlgnik) pankroti ja määras pankrotihalduriks Martin Krupi.
2.Tartu Maakohus lõpetas 4. jaanuari 2021. a määrusega (mis jõustus 5. veebruaril 2021) võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu ja algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus määras usaldusisikuks võlgniku. Võlgnik pidi usaldusisiku ülesannetes esitama aruandeid igal aastal 20. juulil ja 20. jaanuaril ning tegema võlausaldajate väljamakseid iga aasta 10. detsembril. Pankrotimenetluses jäid rahuldamata järgmiste võlausaldajate tunnustatud nõuded: Swedbank AS, Holm Bank AS, Nord Collect OÜ, Bondora AS, B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ) ja ERA Liisingu Inkassoteenused AS, kokku 34 595 eurot 11 senti.
3.Võlgnik esitas aruanded järgmiselt: 19. juulil 2021, 9. jaanuaril ja 10. juulil 2022, 11. jaanuaril ja 10. juulil 2023, 10. jaanuaril ja 7. juulil 2024, 9. jaanuaril ja 1. juulil 2025. Võlgnik on pensionär. Ta on menetluse ajal töötanud kokana. Võlgniku sissetulekuteks olid töötasu, pension, sotsiaaltoetus, tulumaksutagastus, lähedaste abi ja pärand. Võlgnik rahuldas menetluse jooksul võlausaldajate nõudeid 8148 eurot 18 senti. Võlgnikul ei ole vara.
4.Võlgnik esitas 1. juulil 2025 taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks.
MAAKOHTU LAHEND
5.Maakohus vabastas 21. augustil 2025 võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpetas menetluse ning vabastas võlgniku usaldusisiku kohustustest. Asjas kohaldub pankrotiseaduse redaktsioon, mis kehtis 30. juunini 2022 (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2). Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 4. jaanuari 2021 määrusega, mis jõustus 5. veebruaril 2021. Kohus saab otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise seega alates 1. juulist 2025 (kehtiva pankrotiseadus (PankrS) § 1933 lg 1 ja 30. juunini 2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1). Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui (1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või (2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (30. juunini 2022 kehtinud PankrS §
175 lg 2). Võlgnik ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Võlgnik täitis temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi. Võlgnik ei rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on vanaduspensionär. Ta töötas menetluse ajal kokana XXXX OÜ-s ja XX nimelises X põhikoolis. Võlgnik esitas kohtule aruanded tähtaegselt. Võlgnik teavitas kohut enda tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral. Puuduvad andmed, et võlgnik oleks vara varjatud. Teada ei ole, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ta ei ole kohut teavitanud. Võlgnik teavitas 10. jaanuari 2024. a aruandes, et on saanud pärandi, ja esitas kohtule lisadokumendid 29. jaanuaril 2024. Võlgnik ei rikkunud loovutuskohustust. Võlgniku sissetulekuteks olid töötasu, pension, sotsiaaltoetus, tulumaksutagastus, lähedaste abi ja pärand. Võlgniku sissetulekud ületasid mittearestitavat määra. Võlgnik on eraldanud võlausaldajatele kokku 8148 eurot 18 senti, sh poole pärimise teel saadust, s.o 2465 eurot 65 senti. Võlgnikul puudub vara. Võlgnikul tekkis aastatel 2021-2022 segadus võlausaldajatele tehtavate väljamaksete suhtarvudega (jaotise protsendiga), mida võlgnik võlausaldaja Swedbank AS-i ja kohtupoolsete arvutuste alusel järgmiste väljamaksetega korrigeeris. Võlgniku sellekohane hooletus ei kujuta endast süüd ulatuses, mis mõjutaks tema kohustustest vabastamist. Menetluse pikendamine PankrS § 175 lg 51 alusel ei ole põhjendatud. Võlgnik täitis menetluse jooksul oma kohustusi. Võlgnik tuleb seega vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Menetlus tuleb PankrS §175 lg 8 alusel lõpetada.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Swedbank AS palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. Swedbank AS palub tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. Võlgnik rikkus PankrS § 173 lõigetes 3–5 sätestatud kohustust loovutada usaldusisikule töösuhtest saadud või sellega sarnane tulu. Võlgnikule laekus 16. juulil 2025 AS-ilt Pensionikeskus teise pensionisamba väljamakse 7702 eurot 16 senti. Tegemist on sissetulekuga. See loetakse usaldusisikule loovutatuks. Võlausaldajatele tuleb pensioni väljamakselt teha eraldisi seaduses ettenähtud määras, s.o 75% osast, mida saab arestida. Võlausaldajatele oleks pidanud seega laekuma pensioni väljamaksest vähemalt 5112 eurot 12 senti, millest Swedbank AS-ile vähemalt 1012 eurot 71 senti. Võlgnik ei teinud teisest pensionisambast laekunud summast võlausaldajatele aga väljamakseid. Võlgniku rikkumine on tahtlik. See tähendab, et võlgnik rikkus süüliselt pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Võlausaldajad jäid rikkumise tulemusena ilma rahast, millele neil on seaduse järgi õigus. Võlgnik kahjustas rikkumisega seega võlausaldajate huve. Võlgniku kohustustest vabastamiseks oleks tulnud PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel keelduda.
7.Holm Bank AS ja Era Liisingu Inkassoteenused OÜ nõustuvad Swedbank AS-i määruskaebusega ning paluvad teha uue määruse, millega keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest ja lõpetada menetlus.
8.Maakohus kuulas 6. oktoobril 2025 võlgniku ära. Võlgnik selgitas, et esitas avalduse pensioniraha saamiseks pärast 1. juulit 2025, kaks nädalat enne raha kättesaamist. Võlgnik ei tulnud selle peale, et kui ta saab pensioniraha, peab ta sellest osa võlausaldajatele kandma. Võlgnik on nõus tegema pensioniraha ulatuses võlausaldajatele väljamakseid, kui kohus pikendab kohustustest vabastamise menetluse tähtaega.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus jätab TsMS § 238 lg 1 alusel Swedbank AS-i 24. septembri 2025. a menetlusdokumendile lisatud pangakonto väljavõtte ning võlgniku 11. jaanuari 2026. a menetlusdokumendile lisatud tõendid asja juurde võtmata. Tõendid ei oma, arvestades ringkonnakohtu allpool esitatud seisukohti, asjas tähtsust.
11.Maakohus leidis määruses põhjendatult, et võlgnik täitis menetluse jooksul oma kohustusi ja ta tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest seetõttu vabastada. Ringkonnakohus ei korda maakohtu sellekohaseid põhjendusi (TsMS § 659, § 654 lg 6). Ringkonnakohus märgib vastusena määruskaebuse väidetele järgmist.
12.Swedbank AS leiab, et võlgnik rikkus PankrS § 173 lõigetes 3–5 sätestatud kohustust loovutada usaldusisikule töösuhtest saadud või sellega sarnane tulu. Rikkumine seisnes määruskaebuse kohaselt selles, et võlgnik ei andnud 16. juulil 2025 AS-ilt Pensionikeskus võlgnikule laekunud teise pensionisamba väljamaksest 7702 eurost 16 sendist võlausaldajatele midagi. Ringkonnakohus ei nõustu, et tegemist on võlgniku kohustuste rikkumisega.
13.Võlgnik esitas 21. novembril 2019 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Asjas kohaldub seega pankrotiseaduse redaktsioon, mis kehtis 30. juunini 2022 (FIMS § 68 lg 2).
14.PankrS § 173 näeb ette võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel. PankrS § 173 lg 3 algne redaktsioon sätestas võlgniku kohustuse anda töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle. Alates 5. aprillist 2011 asendati võlgniku kohustus seaduse alusel toimuva loovutamisega selliselt, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Muudatuse eesmärgiks oli tagada usaldusisikule efektiivsem võimalus võlgniku tulu enda kontrolli alla saamiseks (vt Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu seletuskiri, lk 26 – www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud). Muudatusega ei soovitud aga muuta võlgniku tulu usaldusisikule ülemineku ajalisi raame. See tähendab, et nii, nagu võlgnik peab muid PankrS §-is 173 sätestatud kohustusi täitma menetluse kestel, saab võlgniku tulu PankrS § 173 lg 3 alusel lugeda usaldusisikule loovutatuks ka üksnes menetluse kestel.
15.Samas see ei tähenda, et võlgnik peaks täitma PankrS §-is 173 sätestatud kohustusi ja et võlgniku tulu saaks PankrS § 173 lg 3 alusel lugeda usaldusisikule loovutatuks hetkeni, mil kohus teeb otsuse võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise kohta ja lõpetab PankrS § 175 lg 8 alusel menetluse. Selline tõlgendus tähendaks, et võlgniku kohustuste täitmine ja võlgniku tulu usaldusisikule loovutamine sõltuks kohtumenetluse kiirusest ja sellest, kas võlgniku kohustustest vabastamise kohta tehtud määruseid vaidlustatakse PankrS § 175 lg 6 järgi. See oleks aga vastuolus seadusandja eesmärgiga võimaldada alates 1. juulist 2022 kõigil kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgnikel reeglina kolme-, ent maksimaalselt nelja-aastase kohustuste täitmise perioodi järgselt oma kohustustest vabaneda (vt Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu seletuskiri, lk 51–
52, 101– www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud). PankrS §-i 173 sõnastusest ei tulene ka, et võlgnikul tuleks täita selles sättes nimetatud kohustusi või et võlgniku tulu saaks lugeda usaldusisikule loovutatuks kogu menetluse kestel, s.o menetluse PankrS § 175 lg 8 alusel lõpetamiseni.
16.Ajaperiood, mil võlgnik pidi täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi või mil sai võlgniku tulu lugeda PankrS § 175 lg 3 alusel usaldusisikule loovutatuks, tuleneb praeguses asjas kehtiva PankrS § 1933 lõikest 1. Võlgniku suhtes algatati kohustustes vabastamise menetlus 4. jaanuari 2021. a määrusega, mis jõustus 5. veebruaril 2021, s.o enne 1. juulit 2022. Kuni 30. juunini 2022 kehtinud PankrS 175 lg 1 järgi jäi võlgniku kohustustes vabastamise otsustamiseni 1. juuli 2022. a seisuga enam kui kolm aastat. See tähendab, et võlgniku puhul tuli kohustustest vabastamine otsustada kolm aastat pärast 1. juulit 2022. Ajavahemik, mil võlgnik pidi täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi või mil sai võlgniku tulu lugeda PankrS § 175 lg 3 alusel usaldusisikule loovutatuks, lõppes järelikult 1. juulil 2025. Võlgnikule laekus AS-ilt Pensionikeskus teise pensionisamba väljamakse 7702 eurot 16 senti alles 16. juulil 2025, s.o pärast seda, kui võlgnik pidi täitma PankrS §-is 173 sätestatud kohustusi ja kui võlgniku tulu sai lugeda usaldusisikule loovutatuks. Võlgniku tulu 7702 eurot 16 senti ei saa seega lugeda PankrS § 173 lg 3 alusel usaldusisikule loovutatuks. Kuna tulu ei ole usaldusisikule loovutatud, ei pidanud võlgnik PankrS § 172 lg 1 järgi seda usaldusisikule välja andma ning võlgnik usaldusisikuna ei pidanud sellest võlausaldajatele makseid tegema.
17.Võlgniku rikkumiseks ei saa pidada ka seda, et võlgnik ei esitanud taotlust pensionisambast väljamakse tegemiseks arvestusega, et see laekuks enne 1. juulit 2025. Sellist kohustust võlgnikul ei olnud.
18.Võlgnikule ei saa eelmärgitut arvestades ette heita PankrS §-s 173 nimetatud kohustuste rikkumist. Võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks ei ole PankrS § 175 lõike 2 p 2 järgi alust.
19.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu Swedbank AS-i kanda (TsMS § 171 lg 1). Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, ei ole alust tagastada Swedbank AS-ile määruskaebuselt tasutud riigilõivu. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.