Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

tuhande kahekümne esimesel aastal) iga kuu kuueteistkümnendal (16.) kuupäeval järgmiselt: 16.01.2021.a kuni 16.02.2021.a makse summas 200 (kakssada) eurot ning 16.03.2021.a makse summas 174,49 (ükssada seitsekümmend neli koma nelikümmend üheksa) eurot. 1.3.Lääne-Harju vald, Karjaküla alevik, Naaritsa tn 8 korteriühistu (registrikood 80447181) kinnitab, et juhul, kui I K (isikukood xxx) täidab nõuetekohaselt kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.2 (kompromissi punktis 1.2) sätestatud kohustused, siis puuduvad Lääne-Harju vald, Karjaküla alevik, Naaritsa tn 8 korteriühistul igasugused arvetest nr 18364, 18375, 18411, 18423, 18435, 18289, 18301, 18326, 18387, 18399 tulenevad nõuded I K vastu. 1.4.Maksegraafiku alusel laekunud summadest kaetakse esimeses järjekorras kõrvalnõuded (kohtumääruse resolutsiooni punktid 1.1.2-1.1.5 (kompromissi punktid 1.1.2 – 1.1.5)), siis põhivõlg (kohtumääruse resolutsiooni punkt 1.1.1 (kompromissi punkt 1.1.1)). 1.5.Kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.2. (kompromissi punktis 1.2) sätestatud maksekohustuse rikkumise korral tasub I K (isikukood xxx) Lääne-Harju vald, Karjaküla alevik, Naaritsa tn 8 korteriühistule (registrikood 80447181) viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud seadusejärgses viivise määras tasumata põhisummalt päevas. 1.6.Kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.2. (kompromissi punktis 1.2) sätestatud kohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on Lääne-Harju vald, Karjaküla alevik, Naaritsa tn 8 korteriühistul (registrikood 80447181) õigus ilma täiendava teavitamiseta algatada täitemenetlus kõigi hagis esitatud ja täitemenetluse algatamise ajaks I K (isikukood xxx) poolt täitmata nõuete täitmiseks.

2 (3)

tsiviilasjad 2-20-130295 ja 2-20-125358 ühte menetlusse ning jätkati menetlust käesoleva tsiviilasja nr 2-20-125358 all. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 6 ls 2 sätestab, et kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et majandamiskulude tasumise nõue tuleneb korteriühistu ja korteriomaniku vahelisest võlasuhtest ning seadus ei piira korteriühistul ja korteriomanikul õigust käsutada. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ja seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Kompromissist tulenevad raha tasumise kohustused on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 mõistes täidetavad. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 477 lg-st 1, 168 lg-st 3 ja 172 lg-st 1 esineb alus menetluskulude jaotamiseks selliselt, et kumbki menetlusosaline kannab oma menetluskulud ise, v.a osas, milles nad on kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on menetlusosalised kokku leppinud menetluskulude hüvitise maksmises kokkulepitud tähtaja jooksul. Kohus jätab seetõttu menetlusosaliste menetluskulud, mille hüvitamises ei ole kokku lepitud, nende endi kanda. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.