Võlaõigus › Töövõtulepingud

põhjendava osata ning tunnistada asjas tehtava lahendi viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi ning selgitanud õigust olla kohtu poolt ära kuulatud. Hageja on esitanud tõendina kostjale 01.03.2019. a esitatud arve nr 22220272 summas 3279,22 eurot tasumiseks (tl 11) ning kostjale saadetud pretensiooni (tl 13). Kuivõrd kostja on kohtule adresseeritud 25.11.2020. a e-kirjas kinnitanud, et võlg on 1500 eurot, leiab kohus, arvestades lihtmenetluses kohalduvaid madalamaid nõudeid menetlusosaliste esitatavatele dokumentidele, et kostja tunnistab nõuet 1500 euro ulatuses. Samas ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et hageja nõue 1500 eurot ületavas osas on alusetu. Kohus on seisukohal, et kuna kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud ning ei ole tõendanud, et nõue on ülejäänud osas põhjendamatu (kas täitmisega lõppenud või puudub muu alus 279,22 euro nõudmiseks), siis tuleb hagi täise ulatuses rahuldada. Hagejal on õigus nõuda ka viivist VÕS §-de 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 2. lause alusel. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise suurusele ega arvestusele. Hageja on piirdunud seadusjärgse viivise arvestamisel ajavahemikuga 20.03.2019 – 2.06.2020. a, s.o ajavahemik, kui kostja võlgnes hagejale 2279,22 eurot ning taotleb viivise väljamõistmist summas 36,96 eurot. Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 alusel määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Tulenevalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hageja poolt kantud menetluskuludena riigilõivu summas 225 eurot ning õigusabikulud summas 300 eurot. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 225 eurot (tl 7). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

3 (4)

Hagejat on menetluses esindanud lepinguline esindaja Enno Oidermaa, kes on osutanud õigusabi kohtule esitatavate dokumentide koostamiseks 3 tunni ulatuses hinnaga 100 eurot tund (käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud käesolevas menetluses on olnud vajalikud ja põhjendatud 2,5 tunni ulatuses. Pretensiooni koostamine 0,5 tunni ulatuses on toimunud enne kohtumenetluse alustamist ning seda kulu ei saa arvestada menetluskuluna kohtumenetluses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 475 eurot. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Tulenevalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus lihtmenetluses tehtud kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt) Epp Tombak kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.