Viru Maakohus Olev Mihkelson
Määruse tegemise aeg ja koht
21 detsember 2020 Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-14311
Kohtuasi
Kohtla-Järve linn Outokumpu tn 23 korteriühistu avaldus M. J. A. E. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Avalduse lahendamine
Meetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Kohtla-Järve linn Outokumpu tn 23 korteriühistu registrikood 80170696 Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Roman Golovenko, JeweLex Advokaadibüroo OÜ; e-post [email protected] Puudutatud isik: M. J. A. E. ik xxx avalduses märgitud elukoht xxx e-post xxx
Kohtla-Järve linn Outokumpu tn 23 korteriühistu esitas 30.09.2020 Viru Maakohtule avalduse M. J. A. E. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Kortermaja haldajaks ja kommunaalteenustega varustajaks on Kohtla-Järve linn Outokumpu tn 23 korteriühistu. Puudutatud isikule kuulub korteriomand asukohaga xxx Kohtla-Järve. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule perioodil 31.07.2019 – 31.08.2020 igakuiselt arveid. Puudutatud isik on jätnud arved tasumata. Avaldus rahuldada ja välja mõista 26.09.2020 seisuga kasutatud teenuste ja majandamiskulude võlgnevus 931,69 eurot (s.o põhinõue 897,73 eurot ja viivis 33,96 eurot) ning viivis alates 01.10.2020 kuni põhinõude (s.o 897,73 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus võttis avalduse 02.10.2020 määrusega menetlusse ja kohustas puudutatud isikut esitama avalduse osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjalik vastus sh märkida kas puudutatud isik soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus toimetas kohtumääruse koos avaldaja poolt esitatud avalduse ja lisadega puudutatud isikule kätte hoiustamisega (teade jäeti postkasti 04.12.2020). Puudutatud isik ei ole kohtu poolt antud tähtajaks kirjalikku vastust avaldusele esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Alates 01.01.2018 lahendatakse TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Vastuse esitamise tähtaeg oli 21.12.2020. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga xxx(registriosa nr 2421007). Puudutatud isik on jätnud perioodil 31.07.2019 – 31.08.2020 tasumata majanduskulude arved (hooldustasu, keskküte, üldvesi, külm vesi, pügivedu) kokku 931,69 eurot sh põhiosa 897,73 eurot ja viivis 33,97 eurot. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla 897,73 eurot perioodil 31.07.2019 – 31.08.2020. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Puudutatud isik ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus välja puudutatud isikult põhivõla 897,73 eurot. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud
suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldaja on arvestanud perioodil 31.07.2019 – 31.08.2020 kokku viivist 33,96 eurot. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 33,96 eurot ning viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast so 01.10.2020 kuni põhinõude 897,73 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 266 eurot sh tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 216 eurot (2*108) ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Kohus jätab puudutatud isiku kanda riigilõivu, mida avaldaja avalduse esitamisel tasus , so 50 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest 216 eurot on põhjendatud. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja õigusabi kulud 216 eurot. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Avaldaja on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 266 eurot s.h tasutud riigilõiv 50 eurot, lepingulise esindaja kulu 216 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (266 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.