22. detsember 2020, Narva kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-20-2167
Tsiviilasi
S K hagiavaldus A.A. H. Grupp OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse, teisel alusel töölepingu lõpetamise ja töölepingu ülesütlemise hüvitise nõue.
Tsiviilasja hind
5120 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: S K (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja: Mihhail Tuštšenko (e-post: XXX) Kostja: A.A. H. Grupp OÜ (registrikood: 14605764; asukoht: XXX; e-post: XXX)
Asja lahendamine
20.10.2020, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON:
1.Jätta S K hagiavaldus A.A. H. Grupp OÜ vastu täies ulatuses rahuldamata.
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1/5
2-20-2167 Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagiavaldus ja hageja seisukohad
1.Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse A.A. H. Grupp OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja töölepingu ülesütlemise hüvitise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid osapooled 12.06.2019 töölepingu, mille kohaselt asus hageja tööle gaasijuhtme keevitusõmbluste korrastajana, töötasuga 540 eurot kuus. Perioodidel 25.06.2019 kuni 24.07.2019 ning 25.07.2019 kuni 29.07.2019 viibis hageja töövõimetuslehel. Hageja teavitas haigestumisest tööandjat nii telefoni teel kui ka kirjalikult. Peale töövõimetust soovis hageja asuda täitma töökohustusi, kuid tööandajaga enam kontakti ei saanud. Hageja pöördus 24.08.2019 Eesti Töötukassa poole ning sai teada, et tööandja on temaga töösuhted 30.07.2019 TLS § 79 alusel ära lõpetanud (TÖRi kanne). Hageja ei ole poolte kokkuleppel töösuhet soovinud lõpetada. Seega on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ning lõpetada tööleping TLS § 107 lg 1 alusel. Välja mõista töölepingu ülesütlemise hüvitis summas 1620 eurot.
3.03.11.2020 esitas hageja omapoolse seisukoha, milles kinnitab, et poolte vahel on töölepingulised suhted lõppenud. Hageja ei nõustu, et need lõppesid poolte kokkuleppel, kuna seda ei ole tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega on töölepingu lõpetamine tühine ning see tuleb lõpetada töövaidlusorganis.
Kostja vastus hagile ja kostja seisukohad
4.Kostja oma vastuses märgib, et hageja asus tööle 12.06.2019 suulise lepingu alusel. Kostja ei jõudnud veel töölepingut sõlmida, kuna alates 25.06.2020 hageja tööle ei tulnud. Kostja proovis võtta hagejaga ühendust, kuid hageja ei vastanud kõnedele. Lõpuks kui hagejaga saadi ühendus oli ta nõus töölepingu lõpetama TLS § 79 alusel alates 30.06.2019, kuna kostja soovis esmalt töölepingu lõpetada rikkumise tõttu. Kuna tööleping oli suuline, siis tööandja lõpetas töölepingu samuti suuliselt. Hageja väidab, et viibis töövõimetuslehel alates 25.06.2019, kuid riigi infosüsteemi andmebaasist nähtub, et töövõimetusleht on avatud 25.07.2020, seega peale töösuhte lõpetamist. Kostja soovis töösuhte lõpetada töötajast tulenevatel põhjustel, kuna ei saanud mõlemapoolseid huve järgides töösuhet jätkata. Hageja ise palus mitte rakendada TLS § 88, vaid oli nõus poolte kokkuleppel töösuhte lõpetama. Kuna hageja puudus töölt mõjuva põhjuseta alates 25.06.2019, lõpetas kostja hagejaga töösuhte alates 30.06.2019 TLS § 79 alusel. Hageja teadis sellest, kuna töötamise registris kandeid muutes saabub teade e-posti või SMS-i teel. Kohtuistung 2/5
2-20-2167
5.20.10.2020 kohtuistungil selgitas kohus osapooltele, et töösuhted on hetkel kehtivad ning mõlemal osapoolel tuleb mõelda, mis saab töösuhtest, kui tööandja ei tõenda, et oli poolte kokkulepe töölepingu lõpetamiseks. Poolte kokkulepe eeldab mõlema osapoole nõusolekut. Juhul kui töösuhe kestab, siis tekib olukord, kus 1,5 aastat on töösuhe kehtiv ning üks pool pole tööl käinud ja teine pool pole tööd andnud. Osapooled olid nõus jätkama kirjaliku menetlusega.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata.
7.Poolte vahel puudub vaidlus, et: -
Kostja ja hageja vahelised töösuhted said alguse 12.06.2019;
-
Töölepingut kirjalikus vormis tööandja ei vormistanud;
-
Töölepingulised suhted on käesoleval hetkel poolte vahel faktiliselt lõppenud;
-
Hageja viimane tööpäev oli 24.06.20219;
-
Töölepingu lõpetamist kirjalikult vormistatud ei ole.
8.Poolte vahel on vaidlus, kas töösuhte lõpetamiseks oli kokkulepe või mitte.
9.TLS § 79 sätestab, et pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada.
10.Hageja leiab, et töölepingu lõpetamiseks ei ole temaga kokkulepet saavutatud, mistõttu on töölepingu ülesütlemise tühine. Tööandja vastuväite kohaselt, kuna hageja tööle ei ilmunud, siis telefoni teel jõuti kokkuleppele, et töösuhe lõpetatakse poolte kokkuleppel, mitte töötajapoolse rikkumisega.
11.Kohus selgitab, et seaduseandja on andnud pooltele lepinguvabaduse, mille kohaselt pooled võivadki poolte kokkuleppel igal ajal töösuhte lõpetada. Oluline on, et oleks vastavasisuline kokkulepe ja oleks arusaadav, millised on lõpetamise tingimused (kuupäev, hüvitised jne). Seega ei ole oluline, kelle algatusel ja millisel põhjusel tööleping kokkuleppel lõpetatakse. Kohus möönab, et poolte kokkuleppel on seaduseandja näinud ette võimaluse, et töösuhe lõpetatakse ilma kirjaliku avalduseta, kuid kui tekib vaidlus, milline ja kas esines selleks poolte tahe, tuleb seda tõendada tööandjal. Kohus selgitab, et tööleping ei saa lõppeda kaudse tahteavalduse, vaikimise või tegevusetusega. Kostja poolt on tehtud kanne töötamise registrisse (dtl 23, 54, 201-202), mille kohaselt on hagejaga tööleping lõpetatud TLS § 79 alusel alates 30.06.2019. Kande tegemise ajaks on 08.07.2019. Töötamise registrisse tehtud kanne on informatiivne ning see ei too kaasa õiguslikke tagajärgi, kui osapoolte vahel on vaidlus. Seega ei saa nimetatud kannet lugeda poolte tahteavalduseks, mis tõendaks, et TLS § 79 alusel oleks pooltevahelised töösuhted lõpetatud.
12.Kostja pole teisi tõendeid kohtule töölepingu ülesütlemise osas esitanud. Hageja on kinnitanud, et tal puudus tahe poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamiseks. Hageja kinnitas, et faktiliselt on töösuhe lõppenud. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et hageja väidetav tööle mitteilmumine ei too kaasa automaatselt olukorda, kus pooltevahelne töösuhe oleks poolte 3/5
2-20-2167 kokkuleppel lõppenud. Sama seisukohta on kinnitanud Riigikohus oma 07.2.2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11 tehtud lahendis.
13.Töölepingu ülesütlemiseks (töötajast tulenevatel või tööandjast tulenevatel põhjustel) tuleb teisele poolele esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldus (TLS § 95). Antud juhul ei ole kumbki osapool seda teinud.
14.Riigikohus on 11.06.2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14 tehtud lahendis selgitanud, et TLS § 105 lg 1 kohase hagi või avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks peab pool, kellele avaldus tehti, esitama üksnes juhul, kui ta on saanud kätte seaduses sätestatud vorminõuetele vastava ülesütlemisavalduse. Olukorras, kus töölepingu ülesütlemise avaldus on töötajale või tööandjale kättetoimetatud muus kui kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (suuliselt), ei pea ta töösuhte jätkumiseks töölepingu ülesütlemist TLS § 105 lg 1 kohaselt vaidlustama.
15.Kuna hagejale ei ole ühtegi töölepingu ülesütlemisavaldust kostja poolt esitatud, siis ei ole ka hagejal reaalselt avaldust, mida vaidlustada. Kohus on juba märkinud, et töötamise registri kanne ei ole seaduse mõttes ülesütlemisavaldus. Sama põhimõtet on ka kohus osapooltele selgitanud ning juhtinud tähelepanu, et osapoolte vahelised töösuhted on kehtivad.
16.Kuna töötajate registri kannet ei saa lugeda pooltevaheliseks kokkuleppeks ega ka töölepingu ülesütlemisavalduseks, sest tegu pole töötajale suunatud tahteavaldusega TLS § 95 mõttes, ei ole ka töösuhe lõppenud TLS § 79 alusel alates 30.06.2019. Kuna osapooled ei ole ka teistel alustel töölepingu ülesütlemise avaldust esitanud, siis ei ole pooltevahelised töösuhted tänase päeva seisuga juriidiliselt lõppenud.
17.Kohus selgitab, kuna puudub tahteavaldus töösuhete ülesütlemiseks, puudub ka kohtul võimalus hinnata, kas töölepingu ülesütlemine on tühine või mitte, mistõttu puudub kohtul ka alus töösuhte lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ning töölepingu ülesütlemise hüvitise välja mõistmiseks TLS § 109 lg 1 alusel.
18.Eeltoodu alusel jätab kohus hageja nõude täies ulatuses rahuldamata.
19.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Menetluskulude jaotus
20.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 ja 4 alusel kohus hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ning kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
21.Antud juhul jättis kohus hagi täies ulatuses rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja vaatamata kohtunõudele omapoolset menetluskulude nimekirja ei esitanud. Seega loeb kohus, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ 4/5
2-20-2167 Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.