Eesistuja Liis Arrak, liikmed Merike Varusk ja VahurPeeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. detsember 2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-12412
Kohtuasi
XX hagi Pärnumaa Jahimeeste Liidu vastu 21. mai 2017. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 22. novembri 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Pärnumaa Jahimeeste Liidu apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) XX (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Olavi Järve Kostja (apellant) Pärnumaa Jahimeeste Liit (registrikood 80073875), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 24. novembri 2020. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 22. novembri 2019. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta kohtuotsuse põhjendusi.
2.Jätta Pärnumaa Jahimeeste Liidu apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Pärnumaa Jahimeeste Liidu kanda.
Mõista Pärnumaa Jahimeeste Liidult XX kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 1486 eurot 20 senti. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-17-12412 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 21. augustil 2017 Pärnu Maakohtule Pärnumaa Jahimeeste Liidu (kostja, liit) vastu hagi (täiendatud 20. septembril 2017 ja 21. märtsil 2018), millega palus tunnistada Pärnumaa Jahimeeste Liidu Lõpe Jahiseltsi 21. mai 2017. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks ja jätta menetluskulud kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on kostja mittetulundusühing, mille tegevusalaks on sportlik ja meelelahutuslik jahipidamine. Kostja põhikirja p 3.1 järgi koosneb liit territoriaalsel alusel moodustatud osakondadest, s.o jahiseltsidest. Hageja on MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liidu Lõpe jahiseltsi (selts) liige. 25. märtsil 2017 toimus seltsi üldkoosolek, kus otsustati hageja kostja kohustuste rikkumise ja liidu eesmärkide täitmise kahjustamise tõttu seltsi liikmete hulgast välja arvata. Hageja esitas 4. aprillil 2017 avalduse liidu volinike koosolekule, milles palus hinnata otsuse õiguspärasust. Volinike koosolek tühistas 4. mai 2017. a otsusega üldkoosoleku otsuse. 21. mail 2017 toimus seltsi üldkoosolek, kus otsustati taas hageja seltsi liikmete hulgast samadel põhjustel välja arvata.
1.2.Kostjal ei olnud alust arvata hagejat põhikirja p 4.11 alusel liikmete hulgast välja. Hageja on täitnud liikme kohustusi nõuetekohaselt ega ole kahjustanud kostja mainet ega takistanud põhikirjaliste eesmärkide saavutamist.
1.3.Arvestades hagejale etteheidetavaid tegusid, oleks hageja suhtes kohaldatud meede ka ebaproportsionaalne. Kostja saanuks väidetavate rikkumiste korral kohaldada hagejale muid praktikas kasutatavaid karistusi (nt seajahiloa piirang).
1.4.Seltsi üldkoosolek ei olnud pädev otsustama hageja väljaarvamise üle. Kuigi liidu põhikirja p-de 3.3.1 ja 4.11 järgi otsustab liidu jahiseltsi üldkoosolek liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamise, on põhikirja sätted väljaarvamise osas vastuolus mittetulundusühingute seadusega (MTÜS). MTÜS § 33 lg 2 ei viita sätetele, mille alusel võiks mittetulundusühingu osakonna üldkoosolek otsustada liikme liidust väljaarvamise. MTÜS § 16 lg 1 järgi võib liikme väljaarvamise anda põhikirjaga juhatuse asemel liidu üldkoosoleku otsustada, mitte aga osakonna, s.o seltsi üldkoosoleku otsustada. Liikmel puudub õigussuhe seltsiga. Seega on otsus vastuolus seadusega ning tuleb ka sel põhjusel kehtetuks tunnistada. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt oli seltsi üldkoosolekul põhikirja p 4.11.2 alusel õigus arvata hageja liikmete hulgast välja. Hageja rikkus oma liikme kohustusi, sh:
2-17-12412 -
viibis 9. märtsil 2017 kuuekuuste lõastamata jahikoertega keeluajal metsas; viibis 5. veebruaril 2017 kahe välismaalasest jahituristiga jahil, ei teavitanud sellest kostjat päev ette ega maksnud nende eest õigel ajal päevaraha; kasutas 29. novembril 2014 metsseajahil summutiga jahirelva ning liikus kütiliinist ette; suhtub kaasjahimeestesse põlastavalt ja üleolevalt.
Lisaks on hageja kahjustanud kostja mainet ja eesmärkide täitmist, sest pidas koos oma vennaga registreerimata söödakohta või vähemalt jättis registreerimata söödakohast seltsile teada andmata, olles ise seltsi juhatuse liige.
2.2.Kostjal ei olnud põhikirja järgi õigust kohaldada hagejale nende rikkumiste eest muid karistusi kui liikmete hulgast välja heitmine. Kostja on küll varem kohaldanud liikmetele nt seajahilubade ajutise väljastamise piirangut, kuid seda kokkuleppel liikmega.
2.3.Kostja põhikirja p-d 3.3 ja 4.11 ei ole vastuolus mittetulundusühingute seadusega. MTÜS § 33 lg 2 mõtte kohaselt kohalduvad osakonna üldkoosolekule samad sätted nagu mittetulundusühingu üldkoosolekule. MTÜS § 19 lg 1 p 8 järgi võib üldkoosoleku pädevusse anda ka muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. Liidu struktuur annab seltsi üldkoosolekule õiguse otsustada liikmete väljaarvamise üle. Jahimees on tihedamalt seotud seltsiga ning selts on paremini kursus jahimehe tegevusega kui liit, mis hõlmab kõigi piirkondade jahiseltse. Faktiliselt on seltsil liikmega tugevam seos kui liidul. Seega sai põhikirjaga anda liikmete väljaarvamise seltsi kui liidu osakonna üldkoosoleku pädevusse. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus rahuldas 22. novembri 2019. a otsusega hagi ja tunnistas vaidlustatud üldkoosoleku otsuse kehtetuks. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 9274 eurot 6 senti.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: - kostja on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks on liidu liikmetele puhkusevõimaluste pakkumine jahindusliku tegevuse näol ja jahimajanduse arendamine teaduslikult põhjendatud alustel (mittetulundusühing); - kostja koosneb territoriaalsel alusel moodustatud osakondadest, mille aluseks on reeglina jahipiirkond, osakonnad ei ole juriidilised isikud; - hageja oli kostja Lõpe jahiseltsi liige; - Lõpe jahiseltsi 25. märtsi 2017. a üldkoosoleku otsusega arvati hageja seltsi liikmete hulgast välja; - kostja volinike koosolek tühistas 4. mai 2017. a otsusega jahiseltsi otsuse; - Lõpe jahiseltsi 21. mai 2017. a üldkoosoleku otsusega arvati hageja uuesti seltsi liikmete hulgast välja.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli seltsi üldkoosolek pädev otsustama hageja väljaarvamise üle. Liidu põhikirja p 3.1 järgi koosneb liit territoriaalsel alusel moodustatud osakondadest, reeglina on territoriaalseks aluseks jahipiirkond, osakonna nimetuseks on MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit jahiselts ning osakonnad ei ole juriidilised isikud. Põhikirja p 3.2 järgi on osakonna kõrgemaks juhtimisorganiks osakonna üldkoosolek, mis koosneb antud osakonna koosseisu
2-17-12412 kuuluvatest liidu liikmetest. Põhikirja p 3.3 järgi kuulub osakonna üldkoosoleku pädevusse liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine põhikirjas sätestatud korras. See, et MTÜS § 33 lg-s 2 ei ole viidatud MTÜS § 16 lg-le 1, ei tähenda seda, et osakonna üldkoosolekul ei ole oma osakonna piires pädevust liikmeid välja arvata. MTÜS § 33 lg 2 viitab MTÜS §-le 19, mis sätestab üldkoosoleku pädevuse.
3.3.Maakohus tuvastas hageja käitumises rikkumisi, kuid leidis, et kostja rakendatud sanktsioon (hageja jahiseltsi liikmete hulgast väljaarvamine) ei ole põhjendatud ning määratud abinõu on hagejale etteheidetud ja kohtus tuvastatud tegusid arvestades ebaproportsionaalne.
3.4.Lisaks on otsus vastuolus liidu kõrgeima juhtimisorgani, s.o volinike koosoleku otsusega. Hoolimata sellest, et volinike koosolek tühistas seltsi üldkoosoleku 23. märtsi 2017. a otsuse, võttis seltsi üldkoosolek 21. mail 2017 samasisulise otsuse vastu.
3.5.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 9274 eurot 6 senti. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on osaliselt põhjendatud. Põhjendatud ja vajalik kulu on 300 euro suurune riigilõiv ning äriregistri väljavõtte kui dokumentaalse tõendi saamise kulu TsMS § 143 p 2 tähenduses 10 eurot. Hageja on äriregistri väljavõtte kohtule esitanud. Sõidukuludest on põhjendatud üksnes hageja lepingulise esindaja sõidukulu seoses 11. aprillil 2018 eelistungiga, teistel kuupäevadel istungeid ei toimunud. Kuna esindaja oli Tallinnast, siis otsene transpordikulu (nt autokütuse või bussipiletite maksumus) on eelistungil osalemiseks tehtud kulu põhjendatud. Hageja õigusabikulude nimekirjas sisalduvad kulutused õigusabile (15 841 eurot 67 senti) on osaliselt põhjendamata. Arvestades asja mahtu ja keerukust ning toimunud kohtuistungite arvu ja kestust on põhjendatud ja vajalikud kulud kokku 8931 eurot 60 senti, sh: -
-
-
-
-
-
asja analüüs, kliendiga nõupidamine, muud nõupidamised ning hagiavalduse koostamine, arvestades seda, et hagiavalduse sisu on 4 lehel ja hagi on keskmiselt keerukas ja mahukas – 8 tundi × 136 eurot + käibemaks 20% = 1305 eurot 60 senti; kostja vastusega tutvumine, kohtule vastamise tähtaja pikendamise taotluse koostamine, kostja vastuse analüüs ja nõupidamine kliendiga, küsimused tõukoerte ühingu juhile, kostja
27.oktoobri 2017. a menetlusdokumendile vastuse koostamine ning 22. novembri 2017. a seisukoha koostamine ja esitamine kohtule, arvestades kõiki tehtud toiminguid, sh kliendiga nõupidamist, tutvumist, analüüsi ja küsimusi ning seisukoha mahtu – 8 tundi × 136 eurot + käibemaks 20% = 1305 eurot 60 senti;
19.veebruari 2018. a eelistungiks ettevalmistus, arvestades eelnevalt tehtud toiminguid ja seda, et kohus tühistas kostja taotlusel istungi aja – põhjendatud ajakulu 2 tundi × 136 + 20% käibemaks = 326 eurot 40 senti.
21.märtsil 2018 täiendava seisukoha koostamine ja kohtule esitamine koos tõenditega, arvestades seisukoha mahtu (3 lk) ja lisatud tõendeid (2 tk) – 3 tundi × 136 + 20% = 489 eurot 60 senti;
4.aprilli 2018. a suhtlus kohtuga, ettevalmistus 11. aprilli 2018. a eelistungiks (arvestades, et osaliselt oli ettevalmistus juba tehtud), nõupidamine ja osalemine eelistungil (3 tundi) – 3,5 tundi × 136 + 20% = 571 eurot 20 senti; täiendavate tõendite kogumine, salvestise kuulamine (koosolekud, vestlused), tõendite kogumise vajaduse väljaselgitamine, taotluse koostamine T. V ülekuulamiseks – 2 tundi × 136 + 20% = 326 eurot 40 senti;
2-17-12412 -
-
-
-
kompromissläbirääkimised, salvestiste analüüs, arutelud telefoni teel, suhtlemine U. K – 1,5 tundi × 136 + 20% = 244 eurot 80 senti. Kostja ei pea hüvitama esindaja üldkoosolekul osalemise kulu; kohtuasja perspektiivide arutelu ja kommunikatsioon kohtuga, arvestades varasemat ettevalmistust – 1 tund × 136 + 20% = 163 eurot 20 senti; kompromissläbirääkimised ja arutelud, arvestades seda, et pooled on korduvalt taotlenud kompromissläbirääkimisteks aega ja seoses sellega ka kohtuistungi aja tühistamist – 4 tundi × 136 + 20% = 652 eurot 80 senti; vaheotsuse taotluse koostamine, arvestades taotluse mahti (2,5 lk) – 2,5 tundi × 100 + 20% = 300 eurot;
2.jaanuari 2019. a menetlusdokumendi koostamine, arvestades dokumendi mahtu (2,5 lk) – 2 tundi × 100 + 20% = 240 eurot; 1. mai 2019. a kompromissläbirääkimised ja ettepaneku koostamine, arvestades seda, et varem on ebaõnnestunult juba kompromissiläbirääkimisi peetud – 2 tund × 100 + 20% = 240 eurot; kostja vastusega tutvumine ja 24. mai 2019. a menetlusdokumendi koostamine, arvestades dokumendi mahtu (1 lk) – 0,75 tundi × 100 + 20% = 90 eurot; konsultatsioon kliendiga, istungiteks valmistamine ning 16. ja 17. septembri 2019. kohtuistungitel osalemine, arvestades istungite kestust – 13 tundi × 100 + 20% = 1560 eurot; kohtuistungi protokolliga tutvumine, konsultatsioon ja 18. oktoobri 2019. a kohtuvaidluse teeside koostamine, arvestades dokumendi mahtu (12 lk) – 9 tundi × 100 + 20% 1080 eurot; kirjalik repliik kohtukõne teesidele – 0,3 tundi × 100 + käibemaks 20% = 36 eurot; menetluskulude nimekirja koostamise kulusid ei hüvitata.
Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud selle menetlusega seoses ja ta ei ole käibemaksukohuslane TsMS § 176 lg 5 ja § 174 lg 10 tähenduses. Esindaja tasu 136 eurot (lisandub käibemaks) tunnis on mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas praktikaga. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palus kostja vähendada väljamõistetud menetluskulude hüvitise suurust.
4.1.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus hageja rikkumisi tuvastades vääralt materiaalõiguse norme ning rikkus menetlusõiguse norme, sh hindas tõendeid vääralt ja jättis otsuse osaliselt põhjendamata. Kui maakohus oleks järginud korrektselt menetlusõiguse norme ning kohaldanud õigesti materiaalõigust, siis oleks kohus pidanud jõudma järeldusele, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.2.Maakohus rikkus TsMS § 174 lg-t 1. Hageja menetluskulud ei ole kogu ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Äriregistri väljavõtte saamise kulu 10 eurot ei ole põhjendatud, sest ei ole teada kas väljavõte on seotud praeguse kohtuasjaga. Transpordikulu 32 eurot 46 senti ei ole põhjendatud ja vajalik, sest lepingulise esindaja tegevuskoht ja eelistungi toimumiskoht asusid samas linnas, seejuures ei saa menetlusosaliselt
2-17-12412 välja mõista hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Lisaks ei ole võimalik aru saada, millise toimingu tegemiseks oli kulu tehtud. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja oli menetluse jooksul ka käibemaksukohuslane. Seega ei ole kogu menetluskulu koos käibemaksuga väljamõistmine ilmselgelt põhjendatud. Dokumentide analüüsimise, arutamise ja kompromissläbirääkimiste osas on ajakulu ülepaisutatud ja ei ole selge, kas need toimingud on tehtud selle kohtuasja raames. Arvestades seda, et vaidlus ei ole sedavõrd keerukas, ei ole lepingulise esindaja kulud maakohtu väljamõistetud ulatuses põhjendatud. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
5.1.Hageja jäi kohtumenetluses varem esitatud seisukohtade juurde, sh selle juurde, et seltsi üldkoosolek ei olnud pädev hageja väljaarvamist otsustama ning hageja ei ole rikkunud kohustusi viisil, mis andnuks alust ta liikmete hulgast välja arvata.
5.2.Maakohtu väljamõistetud menetluskulude hüvitist ei ole alust vähendada. Hageja esitas maakohtule äriregistri väljavõtte, millega seoses tal kulu tekkis. Sõidukulu on seotud eelistungiga ning hagejale osutas õigusteenust sel ajal teine advokaadibüroo, kelle tegevuskoht oli Tallinnas, sh ei ole nõutud esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist. Eksitav on kostja käibemaksu puudutav väide. Kuigi FIE XX oli kuni 28. detsembrini 2018 käibemaksukohuslane, kandis hageja menetluskulusid eraisikuna ettevõtlusega mitteseotud kuludena ega ole kuludelt käibemaksu tagasi arvestanud. Menetluskulude hüvitis 9274 eurot 6 senti ei ole ülepaisutatud. Kostja lepingulise esindaja kulud olid sellest suuremad (10 620 eurot ilma käibemaksuta). Maakohus vähendas kulusid, mh kompromissiläbirääkimistele, asja ettevalmistamisele ja analüüsimisele kulunud aja osas.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi.
7.Kolleegiumi hinnangul rahuldas maakohus lõppjäreldusena põhjendatult hagi ja tunnistas kostja jahiseltsi 21. mai 2017. a üldkoosoleku otsuse hageja seltsi liikmete hulgast väljaarvamise kohta kehtetuks, kuid tegi seda osaliselt ekslikel põhjendustel. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb vaidlustatud üldkoosoleku otsus tunnistada kehtetuks seetõttu, et hageja väljaarvamiseks üksnes jahiseltsi (mittetulundusühingu osakonna) liikmete hulgast ei olnud õiguslikku alust ning jahiseltsi (mittetulundusühingu osakonna) üldkoosolek ei olnud pädev hagejat liidu (mittetulundusühingu) liikmete hulgast välja arvama. Ringkonnakohus põhjendab seda alljärgnevalt.
2-17-12412
7.1.Kostja kui mittetulundusühing on MTÜS § 2 lg 1 järgi eraõiguslik juriidiline isik, kellel on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 26 lg 1 I lause järgi võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Mittetulundusühingul on MTÜS § 12 järgi liikmed, kelle liikmeks vastuvõtmise otsustab MTÜS § 13 lg 1 järgi mittetulundusühingu juhatus, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse. Liikme võib mittetulundusühingust MTÜS § 16 lg 1 järgi välja arvata mittetulundusühingu juhatuse otsusega, samas võib põhikirjaga ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. Mittetulundusühingu liikmete üldkoosolek on MTÜS § 18 lg 1 I lause järgi mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks. Samas võib mittetulundusühingu põhikirjaga MTÜS § 25 lg 1 I lause järgi näha ette, et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses mittetulundusühingu liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek. Praegusel juhul on kostja põhikirja p 7.1 järgi kostja kõrgeim organ volinike koosolek. Seega täidab praegusel juhul kostja üldkoosoleku ülesandeid volinike koosolek, kelle pädevusse saab põhikirjaga anda nii liidu liikmete vastuvõtmise kui ka välja arvamise otsustamise. Mittetulundusühingul võivad MTÜS § 33 lg 1 I lause järgi olla ka osakonnad, kui see on ette nähtud põhikirjaga. Kostja põhikirja p 3.1 I lause järgi koosneb liit territoriaalsel alusel moodustatud osakondadest, mille nimetuseks on „MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit (jahipiirkonna nimetusega) jahiselts“. Seega on kostja põhikirjas ette nähtud, et kostjal kui mittetulundusühingul (liidul) on osakonnad (jahiseltsid). Seejuures tuleneb nii MTÜS § 33 lg 1 II lausest kui ka põhikirja p 3.1 viimasest lausest, et osakonnad ei ole juriidilised isikud, s.o iseseisvad tsiviilõiguste- ja kohustuste kandjad TsÜS § 26 lg 1 I lause tähenduses.
7.2.Osakondadel ei ole mittetulundusühingute seaduse järgi oma liikmeid. MTÜS 3. peatükk puudutab mittetulundusühingu, mitte selle osakonna liikmesust. Küll aga võivad mittetulundusühingu liikmed kuuluda samal ajal ka mõne osakonna liikmete hulka. Ka kostja põhikirja IV jaotis puudutab liidu, mitte jahiseltsi liikmesust ning põhikirja p 4.14 järgi peab liidu juhatus liidu liikmete registrit. Seega on kõik kostja liikmeks vastuvõetud isikud liidu, mitte seltsi liikmed, hoolimata sellest, et põhikirja p-de 4.2–4.4 järgi toimub liidu liikmeks vastu võtmine osakonna (seltsi) kaudu. Samuti saab kostja mõne liikme välja arvata üksnes liidu, mitte seltsi liikmete hulgast. Praegusel juhul arvati hageja 21. mai 2017. a üldkoosoleku otsusega välja jahiseltsi (osakonna) liikmete, mitte liidu (mittetulundusühingu) liikmete hulgast. See ei olnud aga mittetulundusühingute seaduse ega kostja põhikirja järgi võimalik. Selleks, et liikme saaks välja arvata üksnes jahiseltsi liikmete hulgast, peaks jahiselts olema omaette juriidiline isik (mittetulundusühing), kellel on oma liikmeskond, või vähemalt peaks jahiseltsi (osakonna) liikmesus ja üksnes seltsi, mitte liidu liikmete hulgast väljaarvamise kord olema sätestatud põhikirjas. Praegusel juhul seda kostja põhikirjast ei nähtu. Seega on vaidlustatud otsus vastuolus nii kostja põhikirja kui ka mittetulundusühingute seadusega ja tuleb seetõttu MTÜS § 24 lg 1 alusel kehtetuks tunnistada.
7.3.Ka juhul, kui mõista 21. mai 2017. a üldkoosoleku otsust selliselt, et hageja on arvatud liidu liikmete hulgast välja, tuleb otsus kehtetuks tunnistada, sest selle otsuse võttis vastu jahiseltsi üldkoosolek, kellele ei saanud mittetulundusühingute seaduse järgi põhikirjaga sellist pädevust anda. Iseenesest võivad mittetulundusühingu osakonnal olla oma juhtimisorganid. MTÜS § 33 lg 2 I lause järgi saab mittetulundusühing põhikirjaga määrata, et osakonnal on juhtimisorganid, sh osakonna alla kuuluvate liikmete üldkoosolek. Ka kostja põhikirja p 3.2 I lauses on sätestatud, et osakonna kõrgeimaks juhtimisorganiks on osakonna üldkoosolek, mis koosneb osakonna koosseisu kuuluvatest liidu liikmetest. Seda, kuidas osakonna liikmete üle arvestust peetakse, kostja põhikirjast täpsemalt ei nähtu, kuid põhikirja p-de 4.2–4.4 alusel võib järeldada, et
2-17-12412 osakonna koosseisu kuuluvad tõenäoliselt need liikmed, kelle osakonna üldkoosolek on liidu liikmeks vastu võtnud. Kuigi üldjuhul peab MTÜS § 13 lg 1 järgi otsustama liikmete vastuvõtmise mittetulundusühingu juhatus, võib mittetulundusühing viidatud sätte järgi anda põhikirjaga selle küsimuse mittetulundusühingu üldkoosoleku või oma muu organi otsustada. Kostja on põhikirja p-des 3.3.1 ja 4.3 andnud liidu liikmete vastuvõtmise osakonna üldkoosoleku, st muu organi pädevusse, mis on kooskõlas MTÜS § 13 lg-ga 1. Liikmete väljaarvamist ei saa aga mittetulundusühing MTÜS § 16 lg 1 järgi mittetulundusühingu muude organite pädevusse anda. Põhikirjaga saab mittetulundusühing määrata, et mittetulundusühingust liikme väljaarvamise otsustab juhatuse asemel mittetulundusühingu üldkoosolek, mitte aga muu organ, sh osakonna üldkoosolek. Praegusel juhul on kostja põhikirja p-de 3.3.1 ja 4.11 järgi liikme väljaarvamine osakonna (seltsi) üldkoosoleku pädevuses, mis on vastuolus MTÜS § 16 lg-s 1 sätestatuga. Kostja saanuks anda põhikirjaga liikmete väljaarvamise pädevuse mittetulundusühingu üldkoosolekule või seda asendavale volinike üldkoosolekule, mitte aga osakonna üldkoosolekule. Eelnevast erinevale seisukohale ei saa asuda ka MTÜS § 19 alusel. Kuigi MTÜS § 19 lg 2 järgi ei või põhikirjaga anda mittetulundusühingu üldkoosoleku pädevusest juhatuse või muu organi pädevusse sama paragrahvi p-des 1–6 sätestatud otsuste tegemist, mille hulgas ei ole nimetatud liikmete väljaarvamist mittetulundusühingust, ei välista see seaduses sisalduvaid teisi pädevuse ühelt organilt teisele üleandmise piiranguid. Samuti ei saa osakonna üldkoosoleku vastav pädevus tuleneda MTÜS § 19 lg 1 p-st 8, mille kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. Praegusel juhul on seadusega antud liikmete väljaarvamise pädevus mittetulundusühingu juhatusele ning põhikirjaga saab selle anda üksnes mittetulundusühingu üldkoosoleku (volinike koosoleku) pädevusse. Kolleegium möönab, et iseenesest võib jahiseltsi liige olla tihedamalt seotud piirkondliku seltsi tegevusega ning osakonna üldkoosolek ja juhatuse liikmed tunda ja teada paremini väljaarvatavat liiget ja tema käitumist, kuid see ei anna alust järeldada, et kostja võis anda põhikirjaga oma liikme väljaarvamise küsimuse piirkondliku seltsi otsustada. Kolleegiumi hinnangul ei oleks ka sisuliselt põhjendatud, et piirkondlik osakond otsustab liikme mittetulundusühingust tervikuna väljaarvamise üle. Sellist küsimust saab objektiivsemalt otsustada mittetulundusühingu juhatus või üldkoosolek (volinike koosolek), kes on vähem mõjutatud isiklikest kaalutlustest. Juhul, kui kostja hinnangul oleks mõistlik, et liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine ning liikmesus piirdub jahiseltsiga, peaksid kostja jahiseltsid olema iseseisvad mittetulundusühingud (juriidilised isikud), mitte kostja osakonnad. Eelnevat arvestades on kostja põhikirja p-des 3.3.1 ja 4.11 kostja osakonna üldkoosolekule antud pädevus liikmete väljaarvamiseks vastuolus MTÜS § 16 lg-ga 1. MTÜS § 7 lg 2 kohaselt kohaldatakse olukorras, kus põhikirja säte on vastuolus seadusega, seaduses sätestatut. Seega on liidu liikmete väljaarvamise otsustamine MTÜS § 16 lg 1 kohaselt liidu juhatuse pädevuses.
8.Maakohus ei ole eksinud menetlusõiguse normide vastu kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitist välja mõistes. Hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramises osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata.
2-17-12412 Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 järgi hüvitatavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates. Kõrgema astme kohus sekkub sellesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Praegusel juhul on maakohus kaalunud hageja taotluses märgitud kulude põhjendatust ja vajalikkust, lugenud hageja kulud põhjendatuks oluliselt väiksemas ulatuses ning põhjendanud, miks on hageja taotletud dokumentaalse tõendi saamise kulud, sõidukulu ja lepingulise esindaja kulu kohtu määratud ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust arvata, et maakohus on kulude põhjendatust ja vajalikkust kaaludes eksinud.
9.Ülaltoodud põhjendusi arvestades jätab kolleegium maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata ja apellatsioonikaebuse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
11.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esitatud menetlusekulude nimekirjade järgi kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 12,25 tundi, sh maakohtu otsuse ja apellatsiooniga tutvumisele, konsultatsioonile ja vastuse koostamisele 7 tundi, istungi ettevalmistamisele ja istungil osalemisele 4,25 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamisele ning vastaspoole nimekirjale vastuväite esitamisele 1 tund. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ja mahtu, aga ka ringkonnakohtu istungi kestust ja vaidlusaluste küsimuste mahtu, on kolleegiumi hinnangul hageja esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud nende toimingute osas põhjendatud ja tehtud toimingud vajalikud. Menetluskulude nimekirja koostamiseks ja vastaspoole kuludele vastuväite esitamiseks võis kogenud esindajal, arvestades menetluskulude nimekirja ning vastuväidete sisu ja mahtu kuluda kokku 0,5 tundi. Seega on põhjendatud ajakulu kokku 11,75 tundi. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 100 eurot (120 eurot koos käibemaksuga), mis ei ületa advokaadi keskmist tasumäära. Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud kokku 1410 eurot (11,75 tundi × 120 eurot/tund = 1410 eurot), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
12.Lisaks taotleb hageja esindaja sõidukuluna 76 euro 20 sendi hüvitamist, sest esindaja pidi sõitma Pärnust Tallinna Ringkonnakohtu istungile ja tagasi. Kuna esindaja pidi ringkonnakohtu istungil osalemiseks sõitma Pärnust Tallinnasse, on sõidukulu vajalik kulu. Kuigi hageja ei esitanud tõendeid sõidukulu suuruse kohta, lähtus ta sõidukulude suurust arvutades Riigikohtu
5.veebruari 2020. a otsuses väljendatud seisukohast, et lepingulise esindaja sõidukulude suurust määrates saab analoogia korras juhinduda Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määrusega nr 164 kehtestatud teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korra §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäärast kuni 0,3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta (0,3 eurot × 254 km). Seda arvestades on hageja sõidukulu taotletud ulatuses ka põhjendatud.
2-17-12412
13.Eelnevat arvestades peab kostja hüvitama hagejale apellatsioonimenetluse kuluna kokku 1486 eurot 20 senti (1410 eurot + 76 eurot 20 senti).
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Merike Varusk, Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.