Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

2-17-12412 Kuivõrd jahipäevaks on Seltsis traditsiooniliselt laupäev, on Seltsi liikmed kokku leppinud koertega jahipidamise keelu kolmapäevast reedeni. Ühisjahti peetakse Seltsis kuni veebruari lõpuni ning märtsis ühisjahte ei tehta. Hageja viibis kutsikatega metsas 09.03.2017, seega ajal, mil Seltsi territooriumitel aktiivset jahitegevust ei toimunud. Hageja käis külalisjahimeestega Seltsi territooriumil jahil Seltsi juhatuse esimehe teadmisel ja nõusolekul. Hagejale heideti ette, et ta käis Seltsi territooriumil jahil koos kahe võõramaalasest külalisjahimehega Seltsi juhatuse esimeest sellest teavitamata ning kohustuslikku päevaraha tasumata. Antud etteheide ei vasta tõele. Hageja teavitas Seltsi juhatuse esimeest H.P.a sama päeva hommikul enne jahipidamise algust telefoni teel oma soovist minna jahile koos külalisjahimeestega ning H.P. andis selleks oma nõusoleku. Seltsi juhatuse esimees on ka ise 25.03.2017 üldkoosolekul kinnitanud, et külalisjahimeestega jahipidamine toimus temaga kooskõlastatult. 21.05.2017 üldkoosoleku protokollis on viidatud 15.06.2007 Seltsi üldkoosoleku otsusele, mille kohaselt tuleb Seltsi juhatuse esimeest teavitada külalisjahimeestest vähemalt 1 päev ette ning tasuda päevaraha. Hageja märgib, et praktikas teavitatakse külalisjahimeestest tihti ka samal päeval, mil soovitakse jahile minna ning senini ei ole esinenud ühtegi juhtumit, kus külalisjahimehi ei oleks jahile lubatud vaid seetõttu, et soovist ei teavitatud vähemalt 1 päev ette. Juhul, kui Seltsi juhatuse esimees oleks leidnud, et tegemist on olulise rikkumisega, oleks tal olnud õigus keelduda külalisjahimeeste jahile lubamisest. Seltsi juhatuse esimees H.P. aga andis hagejale loa külalisjahimeeste kaasa võtmiseks, mistõttu võis hageja põhjendatult eeldada, et ei riku külalisjahimeestega jahile minnes Põhikirja. Ühtegi täiendavat tingimust loa saamiseks, sh päevaraha tasumist kindlaks kuupäevaks, hagejale ei esitatud. Päevaraha tasumise toimub Seltsis levinud praktika kohaselt peale jahil käimist sularahas Seltsi juhatuse esimehele järgmise kokkusaamise ajal. Seetõttu on arusaamatu, et hagejale heidetakse ette päevaraha mittetasumist õigeaegselt, kuna praktikas ei ole ajaliselt piiritletud päevaraha maksmise aeg. Kuigi tavapäraselt toimub päevaraha maksmine sularahas, soovis Seltsi juhatuse esimees seekord tasumist ülekandega. Ülekande tegemiseks hagejale arvet aga ei esitatud, mistõttu ei olnud hagejal võimalik ka päevaraha koheselt tasuda. Arve mittesaamisest hoolimata tasus hageja siiski 18.03.2017 võlgnetava päevaraha EUR 130 MTÜ Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi (registrikood xxxxxxxxxxx) arveldusarvele , kuna Seltsil endal arveldusarve puudub ning hagejale teadaoleva praktika kohaselt kantakse tavaliselt sularahas tasutav päevaraha just MTÜ Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi arveldusarvele. MTÜ Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi juhatuse esimeheks on H.P., kes on ühtlasi ka Seltsi juhatuse esimees. Hageja ei ole pidanud jahti summutiga jahirelvaga. Hagejale heideti ette, et 29.11.2014 toimunud jahi käigus kasutas hageja vintraudsel jahirelval summutit, mille eest tehti talle ka suuline hoiatus Seltsi liikmete juuresolekul. Hageja kinnitab, et ei kasutanud 29.11.2014 toimunud jahi käigus jahirelval summutit, mistõttu on tegemist alusetu etteheitega. Lisaks on antud intsident aset leidnud juba ligi 3 aastat tagasi, mistõttu ei ole põhjendatud antud intsidendi eest hagejat tagantjärgi karistada. Juhul, kui Seltsi juhatuse hinnangul oleks antud rikkumise näol tegemist Põhikirja olulise rikkumisega, oleks tulnud see rikkumine lahendada esimesel võimalusel, mitte 3 aastat pärast rikkumise aset leidmist. Hageja möönab, et talle tehti 29.11.2014 tollase Seltsi juhatuse esimehe A.P.a poolt suuline hoiatus Seltsi liikmete ees, kuid hoiatus tehti hoopis põhjusel, et Seltsi juhatuse esimehe hinnangul pidas hageja jahti kütiliinist eespool. Tegemist oli aga arusaamatusega ning kütiliinist eespool paiknemine oli põhjustatud jahijuhataja ebapiisavatest juhistest kütiliini organiseerimisel, mistõttu ei olnud kütiliini täpne paiknemine hagejale teada. Teadlikult hageja jahijuhataja juhiseid ei eiranud ega kütiliinist eespool jahti ei pidanud. Summutiga jahirelva hageja küttimisel ei kasutanud ning selle eest talle ka hoiatust ei tehtud. Hageja suhtumine teiste kostja liikmete suhtes ei ole olnud ülbe ega põlastav. Hagejale esitatud etteheite kohaselt on hageja suhtumine kaasjahimeestesse olnud lugupidamatu ning suhtlus teiste kostja liikmetega ülbe, mistõttu on hageja käitumine vastuolus jahieetikaga. Otsuses ei ole selgitatud, milles seisneb hageja ülbe ja põlastav Lk 3 / 28

2-17-12412 suhtumine kostja liikmete suhtes, mistõttu jääb hagejale antud etteheide arusaamatuks. Hageja on olnud kostja liige juba enam kui 20 aastat ning on suhtunud teistesse kostja liikmetesse selle aja jooksul alati austuse ning lugupidamisega. Seega ei ole hageja rikkunud ühtegi kohustust, mida talle on Otsuses ette heidetud. Kuivõrd hageja ei ole Seltsi liikme kohustusi rikkunud, ei ole põhjendatud hageja välja arvamine kostja liikmete seast Põhikirja punkti

Lk 4 / 28

2-17-12412 Kostja kirjalikud vastuväited hagile

2-17-12412 piiratud, st see ei kehti vaid teatud kuudel aastast, vaid piirang kehtib aastaringselt, mistõttu ei olnud hagejal mistahes põhjust eeldada, et piirang ei kehti märtsis. Samuti on kõikidele jahimeestele (sh ka hagejale) teada asjaolu, et märtsis on metssea emised tiined, mistõttu ei ole muuhulgas ka eetiline seetõttu jahikoertega märtsis metsas viibimine, et mitte segada tiineid emiseid. Sellest tulenevalt leppisid Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi jahimehed omavahel kokku, et märtsis küll ühisjahti ei peeta, kuid kuna tiinete emiste koertega ajamine ei ole eetiline, siis jääb seetõttu koertega jahipidamise piirang kehtima ka märtsis. Eeltoodust tulenevalt rikkus hageja 09.03.2017 jahikoertega metsas käies põhikirja punktist 5.3 alapunktist 2 tulenevat kohustust. B Koos kahe välismaalasest turistiga jahipidamisest ette teatamata jätmine. Kostja on otsuses selgitanud, et tegemist on põhikirja punktist 5.3 alapunktist 2 tuleneva kohustuse rikkumisega, kuna kostja liige on kohustatud täitma osakonna üldkoosoleku otsuseid. 15.06.2007 on kostja Xxxxxxxxxxx osakonna üldkoosolek vastu võtnud otsuse, mille kohaselt tuleb külalisjahimeestest juhatuse esimeest ette teavitada vähemalt üks päev ning tasuda päevaraha. Hageja on hagiavalduses väitnud, et teavitas H.P.a sama päeva hommikul enne jahipidamise algust telefoni teel oma soovist minna jahile koos külalisjahimeestega ja H.P. andis selleks oma nõusoleku. Tegemist on selge valeväitega, millega kostja ei nõustu. Hageja helistas H.P.ale samal päeval pärast seda, kui teda nähti jahipiirkonnas teiste osakonna jahimeeste poolt ehk pärast seda, kui ta oli juba koos külalisjahimeestega jahil. Nimelt teavitas H.P.a sellest, et hageja on koos turistidega jahil hagejast ca 15 minutit varem T.N.. T.N. ütlustega on võimalik kinnitada, et tema teavitas H.P.a sellest, et hageja on turistidega jahil ajal, mil hageja ja turistid olid juba jahipidamist alustanud, ning sel hetkel ei olnud H.P. veel sellest asjaolust teadlik. Kostja ei nõustu ka hageja väitega, et praktikas teavitatakse külalisjahimeestest samal päeval. Kostja kinnitab, et kostjal ei ole sellist praktikat. Kostja osakonna üldkoosolek on võtnud vastu otsuse, mille kohaselt tuleb külalisjahimeestest juhatuse esimeest üks päev ette teavitada ning tasuda ka päevaraha ning üldkoosoleku otsuse täitmine on kostja liikme kohustus. Praktikas teavitatakse külalisjahimeestest aga nädal aega ette ning tasutakse ka päevaraha enne jahipidamist. Külalisjahimeeste vastu võtmisega kaasneb ka kohustus kontrollida külalisjahimehe dokumente – jahitunnistuse koopia, laskekatse koopia, relvaluba ja Euroopa tulirelva pass tuleb eelnevalt esitada ja üle kontrollida, mistõttu ei ole samal päeval külalisjahimehest teavitamine üldjuhul mõeldav. Hageja ei tasunud päevaraha enne jahipidamist, vaid oluliselt hiljem. Hageja väited sellest, et kostja soovis päevaraha tasumist arveldusarvele, kuid ei esitanud arvet, on täielikult arusaamatud. Kostja ei ole kuidagi takistanud hagejal sularahas päevaraha tasumist, samuti ei ole hageja kordagi küsinud kostjalt arveldusarve numbrit, kuhu päevaraha kanda. Hageja pidas koos turistidega jahti 2016. aasta sügisel, kuid päevaraha tasus hageja MTÜ Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi arveldusarvele alles 18.03.2017. Seejuures oli hageja teadlik sellest, et MTÜ Xxxxxxxxxxx Jahiselts on loodud vaid jahimaja haldamiseks ning kogu jahipidamisega seotud arveldamine käib MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liidu kaudu, mistõttu tulnuks päevaraha kanda MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liidu arveldusarvele. MTÜ Xxxxxxxxxxx Jahiselts kandis hagejale raha tagasi selgitades, et raha tuleb maksta MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liidule. MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liidule tasus hageja päevaraha ära alles 29.09.2017 (ehk pärast käesolevas menetluses hagiavalduse esitamist). Vahepealsel perioodil tuletati hagejale korduvalt meelde, et tal on endiselt päevaraha maksmata. Seetõttu ei ole hageja põhjendused päevaraha maksmisega viivitamise kohta usutavad. Kostjale jääb arusaamatuks ka hageja hagiavalduse punktis 13.2 esitatud väide, et kostja osakonna juhatuse esimees on ka ise 25.03.2017 üldkoosolekul kinnitanud, et külalisjahimeestega jahipidamine toimus temaga kooskõlastatult. Sellist kinnitust viidatud üldkoosoleku protokollist ei nähtu. Kostja osakonna juhatuse liige on otsuses kinnitanud, et kooskõlastas jahi pärast sellest teada saamist (pärast seda, kui hageja oli sellest hilinenult teavitanud), kuid vaid tingimusel, et viivitamatult tasutakse ära päevaraha ning hageja garanteerib, et külalisjahimehe Lk 6 / 28

2-17-12412 dokumentatsioon on korras. Ühtlasi selgitas kostja osakonna juhatuse liige hagejale, et nii ei tehta. Hageja seda tingimust ei täitnud ning viivitas arusaamatutel põhjustel päevaraha maksmisega. C Summutiga jahtimine kütiliini ees. Kostja on otsuses selgitanud, et tegemist on põhikirja punktist 5.3 alapunktidest 1 ja 4 tulenevate kohustuste rikkumisega, kuna jahialased seadusandlikud aktid ja jahieetika ja jahidistsipliin keelavad summutiga jahipidamise ning samuti jahipidamise kütiliini ees. Jahiseaduse § 24 lg 4 p 7 kohaselt on keelatud jahipidamine helisummutit kasutades. Hageja kasutas jahipidamisel helisummutit 29.11.2014 toimunud jahil. Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi juhatuse esimees A.P. hoiatas teiste kostja liikmete juuresolekul suuliselt hagejat selgitades, et rikkumiste jätkumisel arvatakse hageja jahiseltsist välja. Helisummuti kasutamine jahipidamisel nii, et teised jahimehed sellest teadlikud ei ole, on reaalne oht teiste jahimeeste elule ja tervisele, kuna nad ei oska arvestada heli summutamisega. Lisaks arvestades seda, et helisummutiga jahipidamine on Eestis seadusega keelatud, siis ei oska jahimehed helisummuti kasutamist ka mitte kuidagi eeldada. Samuti rikkus hageja ka jahieeskirja § 8 p-st 4 tulenevat keeldu, mille kohaselt jahiohutuse tagamiseks on ühisjahil keelatud lahkuda ilma jahijuhataja loata laskekohalt enne aju lõppemist. Hageja paiknes kütiliinist ca 30 meetrit eespool ATV-ga ning lasi seal 5 siga summutiga relvaga. Kütiliinis paiknevatel jahimeestel on aga väga oluline olla ühel joonel ja samas näha kõrval olevaid jahimehi (kütiliin), mistõttu ei ole võimalik lihtsalt kogemata kütiliinist eespool paikneda. Seetõttu oli hageja käitumine ilmselgelt väga ohtlik ning ka teadlik. Kuna jahijuhataja ei olnud teadlik hageja omavolilisest ümberpaiknemisest kütiliinist ning jahijuhataja ei olnud andnud hagejale luba kütiliinist eespool paikneda, siis rikkus hageja jahieeskirja § 8 p-st 4 tulenevat keeldu. Kostja on seisukohal, et hageja tähelepanek, et antud intsident juhtus juba kolm aastat tagasi, ei ole praegusel juhul oluline. Tegemist on selge seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega, mille puhul on hagejale tehtud hoiatus järgmiste rikkumise korral ta jahiseltsist välja arvata. Kolm aastat tagasi, mil rikkumine aset leidis, piirduti vaid hoiatusega, kuid see ei tähenda, et selline rikkumine oleks olemata. Kolme aasta tagune rikkumine näitab selgelt hageja pikaajalist ebaväärikat suhtumist teistesse kostja liikmetesse, kuna ta ei ole juba kolm aastat tagasi helisummutiga jahti pidades lähtunud seadusest ja jahieetikast teiste jahimeeste ohutuse tagamisel. Lisaks on hageja peale hoiatamist pannud toime järjest uusi rikkumisi. Hageja on hagiavalduses väitnud, et kui tegemist oli olulise põhikirja rikkumisega, siis oleks tulnud see rikkumine lahendada esimesel võimalusel, mitte kolm aastat pärast rikkumise aset leidmist. Kostja selgitab, et rikkumine lahendatigi kolm aastat tagasi hoiatusega, et järgmiste rikkumiste esinemisel arvatakse hageja liidust välja. Nüüd, kui hageja on toime pannud veel mitmeid rikkumisi, on kostja pidanud hageja rikkumisi piisavalt olulisteks, et hageja liidust välja arvata. Olenemata hageja hoiatamisest on ta jätkanud rikkumiste toimepanemist nimetades neid ise formaalseteks. D Ülbe ja põlastav suhtumine teistesse kostja liikmetesse. Kostja on otsuses selgitanud, et tegemist on põhikirja punktist 5.3 alapunktist 4 tuleneva rikkumisega. Kostja on seisukohal, et jahieetika üks osa on ka jahimeeste omavaheline lugupidav ning üksteist austav suhtlus. See tähendab seda, et jahimehed peaksid omavahelistes suhetes alati jääma üksteise suhtes lugupidavaks. Jahipidamine toimub kostja liikmete vahelises tihedas koostöös, mistõttu on omavaheline suhtlus oluline osa jahipidamisest. Paljud kostja liikmed on avaldanud, et hageja ülbe ja põlastav suhtumine teistesse kostja liikmetesse on häiriv, mistõttu leidis kostja, et hageja üleüldine suhtumine teistesse jahimeestesse on lubamatu ja ei ole kooskõlas jahieetikaga. Näiteks on tavapärane, et ühisjahi hommikul käib iga jahimees oma kodu lähedal luurel. Jahimaja juures kohtudes ütles hageja 2017. aasta jaanuari hommikul H.P.ale, et „A.A. (kaasjahimees) ei tea ju millestki mitte midagi, mis tal ikka luurata“. Samuti ütles hageja A.D.’i (kaasjahimees) kohta 2016. aasta oktoobris, et „A. on lollakas ja ei oska vahet teha põdra ja sea jäljel“. Seda ütles hageja H.P.a ja K.P.a juuresolekul. Kolmandaks näiteks hageja lugupidamatusest kaasjahimeeste suhtes on see, et hageja ei tereta kõiki kaasjahimehi. Lk 7 / 28

2-17-12412 See näitab selgelt, et hagejal puudub mistahes austus teiste jahimeeste vastu ning selline käitumine ei ole eetiline. Samuti on hageja korduvalt valetanud kaasjahimeestele oma asukoha kohta (mis on ühes piirkonnas samaaegselt jahti pidades oluline detail). Hageja lugupidamatut suhtumist kaasjahimeestesse ilmestab ka käesoleva menetlusdokumenti punktis 5.1 kirjeldatud olukord. Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi 25.03.2017 üldkoosoleku protokollist on näha, et hageja tunnistas keelatud ajal koertega jahipidamist, kuid pidas seda vaid formaalseks rikkumiseks. Hageja pidas keelu, mille jahimehed üheskoos otsustasid seada, rikkumist pelgalt formaalseks ja tähtsusetuks, millest saab järeldada seda, et hagejal puudub mistahes austus jahimeeste omavaheliste kokkulepete suhtes. Lisaks peab kostja vajalikuks tähelepanu juhtida asjaolule, et hageja oli kostja osakonna Xxxxxxxxxxx Jahiselts juhatuse liige, mistõttu oleks ta pidanud nõuete täitmisel olema teistele liikmetele eeskujuks, mitte suhtuma kostja põhikirjast tulenevate kohustuste täitmisesse kui formaalsetesse kohustustesse, mida tegelikult täitma ei pea. Seda, et hageja on kaasjahimehi solvanud ning hageja suhtub kaasjahimeestesse lugupidamatult, kinnitab ka see, et kui Xxxxxxxxxxx osakonna üldkoosolekul hääletati hageja MTÜ-st Pärnumaa Jahimeeste Liit väljaarvamise üle, siis oli otsuse poolt 20 jahimeest. Kuna jahipidamine toimub ühise kooskõlastatud tegevusena, siis ei ole mõeldav pideva hea koostöö säilitamine olukorras, kus üks kostja liikmetest (hageja) on teiste liikmete vastu lugupidamatu. Teiseks on kostja otsuses tuginenud hageja välja arvamise alusena põhikirja punkti 4.11 alapunktile 4, kuna hageja on oma tegevusega või tegevusetusega kahjustanud kostja mainet ning seadnud ohtu kostja põhikirjaliste eesmärkide saavutamise. E Kostja on siinkohal hagejale ette heitnud, et hageja on metssigu söötnud riigimaal (Riigimetsa majandamise keskuse haldusalas) ilma kostjat teavitamata ja söödakohta registreerimata. Hageja on hagiavalduses sellele vastu vaielnud väites, et tegemist oli tema vennale kuuluva söötmiskohaga. Kui söötmiskoht avastati, siis hageja keelas H.P.al oma söötmiskohas viibida. Sellest järeldas kostja, et tegemist oli hageja söötmiskohaga. Hageja hakkas alles hiljem väitma, et tegemist oli hoopis tema vennale kuuluva söötmiskohaga. Isegi juhul, kui see tõepoolest nii oleks olnud, siis oleks hageja pidanud Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi juhatuse liikmena söödakoha seadustama või keelama. Igal juhul oleks hageja pidanud juhatuse liikmena sellele reageerima. Vastuvõetamatu on ka olukord, kus hageja, olles ise Xxxxxxxxxxx jahiseltsi juhatuse liige varjab enda venna ebaseaduslikku söödakohta. Kostja ei nõustu hageja hagiavalduse punktis 15.1 väidetuga, et kostja oleks pidanud otsuses välja tooma, kuidas on hageja tegevus reaalselt kostja mainet kahjustanud või põhikirjaliste eesmärkide saavutamist ohustanud. Kostja on seisukohal, et põhikirja punktis 4.11 alapunktis 4 sätestatud liikme välja arvamise alus on ennetava iseloomuga. See tähendab, et kui liikme tegevus või tegevusetus on sellise iseloomuga, et see potentsiaalselt kahjustab kostja mainet või teeb takistusi kostja põhikirjaliste eesmärkide saavutamisel, siis on kostjal õigus liige liidust välja arvata. Kostja ei pea ootama liikme välja arvamisega kuni kostjale on reaalselt juba kahju tekkinud. Kostja on otsuses selgitanud, et kostja Xxxxxxxxxxx jahimaa kasutusõiguse loa kehtivus on ohustatud, kui järelevalvet teostav organ saab teada, et metssea peibutussööda koht on jäetud registreerimata. Jahimaa kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamisel on aga ohustatud kostja põhikirjaliste eesmärkide saavutamine, kuna kostjal ei oleks enam Xxxxxxxxxxx Jahiseltsis võimalik jahipidamist korraldada jahimaa puudumise tõttu. Kostjale ei ole teada see, kui paljud isikud teavad hageja rikkumistest, sh registreerimata söödakohast, mistõttu eeldab kostja, et selline rikkumine rikub ühtlasi ka kostja mainet, kuna hageja oli kostja liige, mistõttu seostatakse teda jahiringkonnas kostjaga. Seetõttu mõjutab hageja kui seadusi mittetäitva jahimehe, kes on ühtlasi kostja osakonna juhatuse liige maine paratamatult ka kostja mainet. Kostja ei nõustu hageja väitega, et 21.05.2017 üldkoosolek kutsuti teadlikult kokku ajaks, mil hagejal ei oleks võimalik koosolekust osa võtta. Hageja ei ole oma väidet tõendanud. Kostja ei pea osakonna üldkoosoleku kokkukutsumisel arvestama kõikide kostja liikmete soovidega, millal üldkoosolek toimuma peaks. Üldkoosolek toimub Lk 8 / 28

2-17-12412 sellisel ajal, mis kostja liikmete enamusele sobib, et võimalikult palju kostja liikmeid saaks üldkoosolekul toimuvast arutelust ja hääletusest osa võtta. Seadusest ega põhikirjast ei tulene kostjale kohustust kindlaks teha, kas valitud üldkoosoleku aeg kõikidele liikmetele sobib. Kostja ei ole rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Hageja oli teadlik üldkoosoleku toimumise ajast ja kohast. Sellega kostja kohustused üldkoosoleku kokkukutsumisel piirduvad. Lisaks oli hageja kohal esimesel üldkoosolekul, kus tema väljaarvamist arutati (25.03.2017), ning sai enda poolseid selgitusi anda, kuid sellegipoolest otsustati suure häälteenamusega hageja välja arvata. Seega on põhjendamatud hageja väited koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisest. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et kostja osakonna üldkoosoleku 21.05.2017 otsus hageja liidust välja arvamise kohta on õiguspärane ning hagiavalduses esitatud väited ei anna alust otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Menetluse käik

2-17-12412 enne laupäeviti toimuvat ühisjahti. Märtsis ühisjahte ei peeta, mistõttu puudub koertega jahipidamise keelul kolmapäevast reedeni märtsis praktiline eesmärk. Ka kostja juhatuse liige M.P. on 18.04.2017 kostja juhatuse koosolekul kinnitanud, et koertega jahipidamise keelu eesmärgiks kolmapäevast pühapäevani on mitte segada metsloomi enne ühisjahti. Hageja pidas turistidega jahti kostja juhatuse liikme teadmisel ning nõusolekul ning tasus päevaraha õigeaegselt. Kostja on 27.10.2017 vastuses väitnud, et hageja teavitas kostja juhatuse liiget H.P.a turistidega jahipidamisest alles peale seda, kui teda oli nähtud jahti pidamas T.N. poolt. Antud väide ei vasta tõele. Esiteks on kostja väitnud, et antud intsident leidis aset 2016. aasta sügisel. Tegelikkuses käis hageja koos kahe soomlasest jahituristiga jahil 05.02.2017. Hageja käis koos külalisjahimeestega jahil oma isiklikel jahimaadel ka 04.02.2017, kuid tol päeval ei õnnestunud metssigu kätte saada. 05.02.2017 hommikul käis hageja koos venna M.L.ega olukorraga tutvumas ning kuna leiti värskeid metslooma jälgi, siis tekkis hagejal soov minna külalisjahimeestega jahile ka 05.02.2017. Hageja helistas esmalt külalisjahimeestele ning uuris, kas nad on jahile minekust huvitatud, mida nad olid. Seejärel helistas hageja koheselt H.P.ale, kes andis külalisjahimeestega jahile minekuks oma nõusoleku. Hageja esitab siinkohal oma kõneeristuse väljavõtte kuupäeval 05.02.2017, kust nähtub selgelt, et 05.02.2017 hommikul kell 08:31 helistas hageja külalisjahimeestele ning koheselt peale seda, kell 08:33 helistas hageja H.P.ale ning küsis luba turistidega jahile minekuks . Külalisjahimehed saabusid kostja jahialadele Xxxxxxxxxxxle kella 11 paiku ning alles siis alustati üheskoos jahipidamisega. Eeltoodut saab oma ütlustega kinnitada M.L.. Seega alustas hageja turistidega jahipidamist mitte vähem kui kaks ja pool tundi peale H.P.a teavitamist, mistõttu ei ole võimalik, et T.N. nägi hagejat turistidega jahti pidamas enne, kui hageja oli H.P.alt jahipidamiseks loa saanud. Kostja väidete usaldusväärsuse paneb kahtluse alla ka asjaolu, et kostja arvates leidis antud intsident aset 2016. aasta sügisel, kuigi tegelikkuses käis hageja koos külalisjahimeestega jahil 2017. aasta veebruarikuus, s.o ligi pool aastat hiljem, kui seda on väitnud kostja. Vastavalt hageja ja H.P.a kokkuleppele pidi hageja tasuma külalisjahimeeste eest päevaraha peale jahil käimist. Kuna tavapärase praktika kohaselt tasutakse päevaraha sularahas H.P.ale järgmise kokkusaamise ajal ning hagejale päevaraha tasumise osas arvet ei esitatud, kust nähtuks konkreetne arveldusarve number, kuhu päevaraha kanda, tasus hageja päevaraha 18.03.2017 ehk ca 1 kuu peale jahil käimist ülekandega MTÜ Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi arveldusarvele. Seega tasus hageja päevaraha mõistlikul aja jooksul. Kuskil ei ole sätestatud kohustust päevaraha maksta enne külalisjahimeestega jahile minekut ning arvestades, et tavapäraselt tasutakse päevaraha sularahas, ei oleks see logistilisetel kaalutlustel ka mõistlik nõue. Kostja väide, et MTÜ Xxxxxxxxxxx Jahiselts on loodud vaid jahimaja haldamiseks ega tegele jahipidamisega seotud arveldamisega, ei vasta tõele. Vastavalt MTÜ Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi põhikirja punktile 3.2.4. on MTÜ Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi eesmärgist tulenevaks tegevuseks muu hulgas jahiturismi arendamine ja korraldamine. Seega võis hageja põhjendatult eeldada, et külalisjahimeeste eest tuleb päevaraha tasuda MTÜ Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi arveldusarvele. Hagejale ei ole esitatud ühtegi meeldetuletusi päevaraha tasumiseks kostja arveldusarvele ning hageja ei ole kordagi keeldunud päevaraha tasumisest. Kuna hageja poolt ülekandega tasutud päevaraha kanti hageja arveldusarvele tagasi, tasus hageja päevaraha võlgnevuse vältimiseks 29.09.2017 kostja arveldusarvele. Hageja ei ole pidanud kütiliini ees summutiga jahti. Kostja on 27.10.2017 vastuses väitnud, et hageja kasutas 29.11.2014 toimunud jahil summutiga relva, mille eest tehti talle kostja liikmete juuresolekul tollase kostja juhatuse esimehe poolt suuline hoiatus ning anti teada, et rikkumise jätkumisel arvatakse hageja kostja liikmete seast välja. Antud väide ei vasta tõele. Hageja ei ole kordagi kasutanud jahipidamiseks summutiga relva. Hageja möönab, et talle tehti suuline märkus, et ta paiknes kütiliinil teistest kütiliinis olnud jahimeestest eespool. Tegemist oli aga arusaamatusega, mis oli põhjustatud kütiliini halvast organiseerimisest jahijuhataja poolt. Nimelt peavad kütiliinil asuvad jahimehed enda kõrval Lk 10 / 28

2-17-12412 paiknevaid kütte nägema. 29.11.2014 toimunud jahil paiknesid aga kütiliinis olnud kütid teineteisest liiga kaugel ega näinud üksteist, mistõttu ei olnud võimalik hagejal teiste küttide järgi joonduda ning sellest tulenevalt paiknes hageja enda kõrval olnud küttidest veidi eespool, mida talle ka peale jahi lõppu ette heideti. Hageja ei kasutanud 29.11.2014 summutiga jahirelva ega paiknenud ka tahtlikult kütiliinis teistest eespool. Samuti ei hoiatatud hagejat antud intsidendi eest kostja liikmete seast välja arvamisega. Isegi kui oleks hoiatatud, siis järgnevaid rikkumisi pole ette tulnud ning rohkem kui kaks aastat hiljem sellele viidata ei ole enam asjakohane. Hageja ei ole suhtunud kaasjahimeestesse ülbelt ega põlastavalt. Kostja on 27.10.2017 vastuses väitnud, et hageja suhtumine teistesse jahimeestesse on ülbe ja põlastav ning ei ole kooskõlas jahieetikaga. Hageja kinnitab, et on suhtunud teistesse kostja liikmetesse alati lugupidavalt ning austusega. Kostja poolt välja toodud näited, kus hageja oleks justkui kaasjahimeeste kohta halvasti öelnud on kontekstist välja rebitud laused, arvestamata situatsiooni ja varasemaid sündmusi. Kindlasti ei ole hageja kedagi sõimanud lollakaks ega olnud tegemist pahatahtliku suhtumisega teiste kostja liikmete suhtes. Samuti ei ole hageja valetanud kaasjahimeestele oma asukoha suhtes, mida kostja on 27.10.2017 hagejale ette heitnud. Asjaolu, et hageja on lugupeetud ning tunnustatud jahimees, kes ei suhtu kaasjahimeestesse ülbelt ega põlastavalt, saavad oma ütlustega kinnitada kostja juhatuse liikmed J.P. ja U.K. ning kostja liige M.L.. Hageja ei olnud söödakoha omanik ega tegelenud söödakohtade registreerimisega. Kostja on 27.10.2017 vastuses väitnud, et hageja on oma tegevusega kahjustanud kostja mainet ning seadnud ohtu kostja põhikirjaliste eesmärkide saavutamise, kuna on varjanud ebaseaduslikku söödakohta, rikkudes sellega kostja põhikirja punkti 4.11. alapunkti 4. Nimetatud väide ei vasta tõele. Hageja selgitas juba hagiavalduses, et kõnealune söödakoht kuulus tema vennale M.L.ele ning hageja võttis ühendust H.P.aga söödakohal viibimise osas M.L.e palvel, kes oli läbi rajakaamera näinud ühisjahil olnud isiku viibimist tema söödakoha peal ning saatnud hagejale rajakaamera pildid. Hageja ei olnud teadlik sellest, kas tema vennale kuulunud söödakoht oli nõuetekohaselt registreeritud või mitte, kuna söödakohtade registreerimine ja sellega seonduv oli kostja juhatuse esimehe H.P.a vastutusalas. Siinjuures väärib märkimist asjaolu, et M.L. oli H.P.ale juba tükk aega varem esitanud avalduse antud söödakoha registreerimiseks. Seega oli H.P. teadlik söödakoha olemasolust ning ka sellest, et M.L.el on soov antud söödakoht registreerida, mistõttu on vale ning äärmiselt küüniline kostja väide, et tegemist oli hagejale kuuluva ebaseadusliku söödakohaga, mida hageja justkui üritas kostja teiste juhatuse liikmete eest varjata. M.L. on nimetatud söödakoha omamist ka ise tunnistanud ning teda on selle eest ka kostja poolt karistatud. Seega on põhjendamatu hageja süüdistamine ning karistamine teo eest, mille eest teist kostja liige on juba karistatud. Hageja karistus oli ebaproportsionaalne ning on kahjustanud hageja mainet ning tekitanud ja tekitab jätkuvalt hagejale varalist kahju Hageja on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb aktiivselt jahiturismi teenuste pakkumisega , mistõttu on Eesti Jahimeeste Liitu kuuluvasse jahiseltsi kuulumine hageja maine jaoks äärmiselt oluline. Hagejal on tunnustatud jahimees, kes on muu hulgas pälvinud kostja poolt ka aasta jahimehe tiitli ning valitud 2 korral MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi juhatuse liikmeks, kusjuures viimati valiti hageja kostja juhatuse liikmeks 2015. aastal ning on seda senini. Seega on hageja valitud juhatuse liikmeks peale punktis 7 kirjeldatud sündmuse aset leidmist, millest järeldub, et kostja ei ole pidanud seda hagejale ette heidetud rikkumist oluliseks. Hageja on kostja liikmete seast õigusvastaselt välja arvamise pärast kandnud märkimisväärset varalist kahju, kuna mitmed välisriikide jahiturismiga tegelevad ettevõtted ja isikud, on xxxxxxxxxxxtanud hageja kostja liikmete seast välja arvamise tõttu hagejaga pikalt kestnud koostöö. Samuti on jahituristid loobunud juba tehtud broneeringutest. Kostja poolt hageja suhtes rakendatud sanktsioon oli ebaproportsionaalne võrreldes talle ette heidetud tegudega. H.P. on kostja 21.05.2017 üldkoosolekul väitnud, et hagejat ei oleks olnud võimalik karistada muul viisil kui kostja liikmete seast välja arvamine, Lk 11 / 28

2-17-12412 kuna mittetulundusühingute seadus ega kostja põhikiri ei näe ette muid viise liikme karistamiseks. Hageja toob siinkohal välja, et praktikas on kostja rakendanud rikkumiste korral liikmete suhtes mitmeid erinevaid karistusi, nagu näiteks seajahiloa ajutine väljastamise piirang jne. Samuti karistas kostja M.L.t registreerimata söödakoha omamise eest seajahilubade väljastamise piiranguga. Seega ei ole tõene H.P.a 21.05.2017 üldkoosolekul öeldud seisukoht, et hagejat ei olnud võimalik karistada muul viisil kui kostja liikmete seast välja arvamine. Isegi juhul, kui hageja oleks rikkunud mõnda talle ette heidetud liikme kohustust (millega hageja ei nõustu), oleks kostja pidanud hindama rikkumise olulisust ning rakendama sanktsiooni, mis on proportsionaalne võrreldes talle ette heidetud rikkumistega. 4 Hageja esitas täiendavad põhjendused hagile, mille kohaselt Pärnumaa Jahimeeste Liidu Xxxxxxxxxxx Jahiseltsil kui kostja osakonnal ei ole seadusest tulenevat pädevust liikme MTÜ-st välja arvamiseks, mistõttu palub lisaks varasemalt esitatud põhjendustele ka sel põhjusel tunnistada vaidlustatud otsuse kehtetuks. Lisaks tugineb hageja sellele, et kostja ei ole tõendanud nende kohustuste kehtivust hageja suhtes, mille rikkumised on kostja väidetel hageja liikmeskonnast väljaarvamise aluseks. Mittetulundusühingu sees osakondade moodustamine on MTÜS-i § 33 lg 1 kohaselt lubatud, kui osakondade moodustamine on mittetulundusühingu põhikirjaga ette nähtud. Osakonna organid ja nende pädevus tuleb seejuures sätestada mittetulundusühingu põhikirjas. Kostja põhikirja punkt 3.1. sätestab, et Pärnumaa Jahimeeste Liit (kostja) koosneb territoriaalsel alusel moodustatud osakondadest. Reeglina on territoriaalseks aluseks jahipiirkond. Vastava osakonna nimetuseks on MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit (jahipiirkonna nimetusega) jahiselts. Osakonnad ei ole juriidilised isikud. Kostja osakondade kõrgeimaks juhtorganiks on kostja põhikirja punkti 3.2. kohaselt osakonna üldkoosolek, mis koosneb antud osakonna koosseisu kuuluvatest kostja liikmetest ning osakonna igapäevast tööd korraldab kostja põhikirja punkti 3.12. kohaselt osakonna juhatus. MTÜS § 33 lg 2 sätestab, et juhul, kui osakonnal on oma üldkoosolek ja juhatus, kohaldatakse nendele MTÜS §-des 18–22, 24–26, 28–30 ja 32 sätestatut. Käesoleval juhul sätestab kostja põhikirja punkt 3.3., et osakonna üldkoosoleku pädevusse kuulub mh liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine põhikirjas sätestatud korras. Seejuures on kostja liikmeskonnast väljaarvamise aluseid täpsustatud kostja põhikirja punktis 4.11., mille kohaselt arvatakse liige kostja liikmete seast välja osakonna üldkoosoleku otsusega, kui liige on kostjat olulisel määral kahjustanud (1); liige ei täida liikme kohustusi (sh ei ole majandusaasta eest tasunud õigeaegselt liikmemaksu) või ei täida neid kohaselt (2); ei ole osalenud ilma mõjuva põhjuseta kolmel järjestikusel korral osakonna üldkoosolekul (3); on oma tegevusega kahjustanud kostja mainet või teinud takistusi kostja põhikirjaliste eesmärkide saavutamisele (4); muudel põhjustel, mil üldkoosolek ei pea võimalikuks isiku jätkamist kostja liikmena (5). Eeltoodust nähtub, et kostja on oma osakondade üldkoosolekute pädevusse andnud mittetulundusühingusse liikmete vastuvõtmise aga ka liikmete väljaarvamise.Nimetatud küsimuste otsustamisega seotud pädevuse andmine osakonna üldkoosolekule on vastuolus MTÜS-is sätestatuga. Hageja põhjendab oma seisukohta allolevalt. Nagu eelpool viidatud, tuleb osakonna üldkoosoleku ja juhatuse pädevuse määratlemisel juhinduda MTÜS §-des 18– 22, 24–26, 28–30 ja 32 sätestatust. Mitte ükski viidatud normidest ei reguleeri liikmete vastuvõtmist ega väljaarvamist. Mittetulundusühingu liikmete väljaarvamine on sätestatud MTÜS-i §-is 16, mille lg 1 esimene lause sätestab, et liikme võib mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Sama paragrahvi lg 1 teine lause sätestab et põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab juhatuse asemel mittetulundusühingu üldkoosolek. Seega otsustab üldreeglina liikme väljaarvamise mittetulundusühingu juhatus, välja arvatud juhul, kui mittetulundusühingu põhikirjaga on ette nähtud, et liikme väljaarvamise otsustab mittetulundusühingu üldkoosolek. Kuivõrd liikmete väljaarvamine on reguleeritud mittetulundusühingu organite pädevusest (MTÜS §-d 18–22, Lk 12 / 28

2-17-12412 24–26, 28–30 ja 32) eraldi ning nimetatud otsustuspädevuse osakonna üldkoosolekule üleandmise võimalikkusele ei viidata MTÜS-i § 33 lg-s 2, siis ei ole võimalik nimetatud küsimust anda põhikirjaga kostja osakonna otsustuspädevusse. Seega on kostja põhikirja punktid 3.3. ja 4.11. vastuolus seadusega. Mittetulundusühingu osakonna pädevuse puudumist liikme MTÜ-st väljaarvamiseks tuleb eitada ka seetõttu, et liikmetel puudub otsene õigussuhe MTÜ osakonnaga. Mittetulundusühingu liikmed, sh hageja, on õigussuhtes üksnes kostja kui juriidilise isikuga. Lähtuvalt eeltoodust saab liikmete mittetulundusühingust väljaarvamine olla üksnes mittetulundusühingu organite pädevuses, mitte selle osakonna organite pädevuses. Eeltoodud põhjendustel on kostja põhikirja punktid 3.3. ja 4.11., mille kohaselt otsustab liikme mittetulundusühingu liikmeskonnast väljaarvamise üle kostja osakonna üldkoosolek, vastuolus seadusega, mistõttu tulnuks MTÜS-i § 7 lg 2 teise lause kohaselt kohaldada seaduses sätestatut. Seega oleks hageja kostja liikmeskonnast väljaarvamiseks olnud pädev üksnes kostja juhatus vastavalt MTÜS § 16 lg 1 esimesele lausele. Kuivõrd hageja kostja liikmeskonnast väljaarvamine on otsustatud selleks ebapädeva organi poolt, s.o. kostja osakonna Pärnumaa Jahimeeste Liidu Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi üldkoosoleku, otsusega, on otsus vastuolus seadusega ning tuleb MTÜS § 24 lg 1 alusel tunnistada kehtetuks. Kostja ei ole tõendanud nende kohustuste kehtivust hageja suhtes, mille rikkumine oli väidetavalt hageja kostja liikmete hulgast väljaarvamise aluseks. Käesoleval juhul on kostja heitnud hagejale ette, et hageja on mh rikkunud kostja põhikirjast tulenevat kohustust täita osakonna üldkoosoleku otsuseid. Seejuures on kostja 27.10.2017.a. vastuses viidanud väidetavate kohustuste tekkimise aluseks olevatele Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi üldkoosoleku otsustele , kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks selliste otsuste ja kohustuste olemasolu. Hageja juhib tähelepanu, et kõik osakondade organite koosolekute protokollid koos otsustega tuleb edastada kostja juhatusse nii pea kui võimalik Teatud osakonnad, sh Xxxxxxxxxxx Jahiselts, ei pea sellest kinni, ning nimetatud rikkumistele on kostja revisjonikomisjon pööranud tähelepanu. Ka kostja poolt 27.10.2017.a. vastuses viidatud Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi üldkoosoleku otsused ei olnud kostjale õigeaegselt esitatud. Nimelt on hagejale teada, et Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi juhatuse esimees H.P. edastas eelviidatud vastuses märgitud protokollid ja otsused kostja juhatuse esimehele U.K.le alles 23.03.2017.a. Seega otsuste väidetavast vastuvõtmisest ligikaudu kümme aastat hiljem ning üksnes kaks päeva enne hageja esmast väljaarvamist kostjate liikmeskonna hulgast. Tuginedes eeltoodule, on ilmne, et nimetatud otsuseid ei olnud vastu võetud ning neid ei olnud liikmete suhtes kehtestatud enne hageja väljaarvamise otsustamist, sh hagejale etteheidetud rikkumiste ajal. Hageja ei eita, et mõningaid kostja viidatud reegleid oldi liikmete seas arutatud, kuid neid mõisteti pigem kui jahipidamise harjumusi, mitte formaalseid kohustusi, mille alusel saaks otsustada kellegi kuulumist või mittekuulumist liikmeskonda. Seega leiab hageja, et kostja väited hageja rikutud kohustuste olemasolu ja vastavate Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi üldkoosoleku otsuste kehtivuse kohta tõendamata ja väärad. Ka sel põhjusel oli hageja väljaarvamine kostja liikmeskonnast alusetu ja õigusvastane. Hageja jääb kohtule esitatud hagi taotluste juurde ja palub kohtul hagi täies ulatuses rahuldada.

2-17-12412 vahel oli suuline kokkulepe, et märtsis koertega jahti ei peeta ning üldjuhul peeti sellest kokkuleppest kinni, mistõttu kirjalikku keeldu ei olnud vajalik ette näha. 25.02.2017 toimunud viimasel ühisjahil otsustati ja 04.03.2017 toimunud ühisel laskepäeval räägiti veel üle, et 2017. aasta märtsis koertega jahipidamist ei toimu selleks, et mitte tiineid metssea emiseid segada. Tegemist oli kohal olnud jahimeeste suulise kokkuleppega ja selle kohta mistahes allkirju ei kogutud. Hagejat küll nimetatud kuupäevadel toimunud koosviibimistel ei olnud, kuid S.P. teavitas hagejat kokkulepitust telefoni teel 2017. aasta märtsi esimestel päevadel. Tegemist on käesolevas asjas tähtsust omava asjaoluga, kuna hageja on korduvalt väljendanud, et mistahes kokkulepet märtsis koertega jahipidamise piirangute kohta ei olnud. Siiski pärast hagejaga toimunud intsidenti leidis Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi juhatus, et järelikult ei ole senine kolmepäevane keeld enam piisav ning kõikidele jahimeestele ei ole üheselt selge, et märtsis oleks eetiline hoiduda koertega metsas käimisest, mistõttu võttis Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi juhatus 18.03.2017 vastu otsuse jahikoertega jahipidamise täielikuks keelamiseks märtsi kuus. Hageja on iseenesest õigesti järeldanud, et täielik jahikoertega jahipidamise keeld ei kehtinud ajal, mil hageja käis oma koertega metsas (09.03.2017), kuid kostja rõhutab, et sel ajal siiski kehtis koertega jahipidamise keeld kolmapäevast reedeni ning hageja viibis koertega metsas neljapäeval, st päeval, mil jahikoeraga jahimaal viibimine oli keelatud. Hageja on punktis 5.2 väitnud, et kostja juhatuse liige M.P. on 18.04.2017 kostja juhatuse koosolekul kinnitanud, et koertega jahipidamise keelu eesmärgiks kolmapäevast reedeni on mitte segada metsloomi enne ühisjahti. Esiteks ei ole M.P. kostja juhatuse liige, vaid osales nimetatud koosolekul kui revisjoni komisjoni liige. Kui hageja peab silmas seda, mis on selle keelu eesmärgiks muudel kuudel peale märtsi, siis kostja nõustub hageja väitega. Üldjuhul on tõepoolest keelu eesmärgiks mitte segada metsloomi enne laupäevast ühisjahti, kuid märtsis, mil ühisjahte ei toimu, siis on keelul teine eesmärk seoses tiinete metssea emistega. Seega kostja juhatuse liige M.P. ei ole 18.04.2017 kostja juhatuse koosolekul kinnitanud, et koertega jahipidamise keelu eesmärgiks märtsi kuus on mitte segada metsloomi enne ühisjahti. Kostja selgitab, et juhul, kui keelul oleks alati ainult ühisjahti puudutav eesmärk, siis oleks Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi üldkoosolek vastava keelu kehtestanud nii, et keeld märtsis ei kehtiks. Praegusel juhul aga on keeld kehtestatud muuhulgas ka märtsi kuus, mil ühisjahte ei toimu. Seega peab märtsis olema keelul teine eesmärk. Kostja pidas kuni hagejaga toimunud intsidendini piisavaks kolmepäevast koertega jahipidamise keeldu selleks, et tagada tiinete metssea emiste mittehäirimine märtsi kuus, kuid pärast kostjaga toimunud intsidenti otsustas Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi juhatus siiski märtsis kehtestada täieliku koertega jahipidamise keelu, et kõikidele jahimeestele oleks üheselt arusaadav, et koertega metsas käimisest tuleb märtsi kuus hoiduda. Hageja on punktis 6 väitnud, et kostja on ebaõigesti väitnud hagi vastuses, et külalisjahimeestega toimunud intsident leidis aset 2016. aasta sügisel. Kostja möönab, et kõnealune intsident, mille tõendamiseks on kostja esitanud ka tunnistajate ülekuulamise taotlused, leidis tõepoolest aset hoopis 2017. aasta veebruaris. Kostja on aastaajaga eksinud, kuna tegemist ei ole esimese korraga, kus hageja on rikkunud külalisjahimeestega jahipidamise korda, vaid sarnane intsident toimus ka 2016. aasta sügisel, kuid sellise asjaolu tõendamiseks puuduvad kostjal tõendid, mistõttu ei ole üldkoosoleku otsuse aluseks võetud 2016. aasta sügisel hageja poolt toime pandud rikkumist ning vastav asjaolu ei oma käesolevas vaidluses tähtsust. Isegi kui eeldada, et hageja helistas H.P.ale 05.02.2017 hommikul enne külalisjahimeestega jahile minekut, siis on hageja ikkagi rikkunud Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi üldkoosoleku otsusega kokkulepitud korda. Nimelt leppisid kostja liikmed Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi 15.06.2007 üldkoosolekul kokku, et välismaalastest jahimeestest tuleb teatada 1 päev ette . Seega samal päeval külalisjahimehest teatamine on vastuolus üldkoosoleku otsusega, mille kohaselt tuleb külalisjahimehest ette teatada vähemalt 1 päev. Kostja ei nõustu hageja poolt punkti 6 teises lõigus esitatud väidetega seoses tavapärase külalisjahimeeste päevaraha maksmise asjaoludega. Kostja on vastuses Lk 14 / 28

2-17-12412 selgitanud, et praktikas toimub päevaraha tasumine siiski enne jahipidamist. Kostja jääb oma 27.10.2017 vastuse punktis 5.2 esitatud seisukohtade juurde ning ei pea vajalikuks neid korrata. Hageja on punktis 6 väitnud, et MTÜ Xxxxxxxxxxx Jahiselts tegutseb põhikirja kohaselt jahiturismi arendamise ja korraldamisega, mistõttu võis hageja eeldada, et külalisjahimeeste eest tuleb päevaraha maksta MTÜ Xxxxxxxxxxx Jahiselts arveldusarvele. Kostja peab vajalikuks märkida, et hageja oli ise kuni 31.05.2017 MTÜ Xxxxxxxxxxx Jahiselts juhatuse liige, mistõttu teadis hageja väga hästi, et MTÜ Xxxxxxxxxxx Jahiselts ainus funktsioon oli jahimaja haldamine ning külalisjahimeeste päevaraha ei ole kunagi MTÜ Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi arveldusarvele tasutud. Lisaks on hageja puhul tegemist pikaajalise jahimehega, mistõttu pidi ta olema teadlik, kuidas külalisjahimeeste päevarahaga arveldamine käib, seejuures pidi hageja teadma seda, et külalisjahimeeste eest tuleb päevaraha maksta alati kostjale, mitte MTÜ-le Xxxxxxxxxxx Jahiselts. Samuti ei vasta tõele hageja väide, et talle ei esitatud päevaraha tasumise osas ühtki meeldetuletust. Hageja on väitnud, et tavapärase praktika kohaselt külalisjahimeeste dokumente H.P.ale kontrollimiseks ei saadeta. Kostja sellega ei nõustu. Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi juhatusel on kohustus kontrollida külalisjahimehe dokumente, et tagada, et külalisjahimehel üldse oleks õigus jahipidamisel osaleda. Sellest tulenevalt tuleb kostjat külalisjahimeestest aegsasti teavitada, et dokumentide kontroll oleks võimalik ning vajadusel oleks võimalik lisadokumente juurde koguda, kui mistahes dokumendid esialgu esitamata jäävad. Hageja on osaliselt omaks võtnud, et kostja poolt 27.10.2017 vastuses toodud näited hageja poolt teiste jahimeeste solvamise kohta, vastavad tõele. Hageja on siiski pidanud kostja poolt välja toodud näiteid kontekstist välja rebitud lauseteks arvestamata situatsiooni ja varasemaid sündmusi. Samas ei ole hageja pidanud vajalikuks selgitada, milline oli kostja poolt välja toodud solvangute kontekst ja varasemad sündmused, ehk mis ajendas hagejat nii käituma ja miks hageja hinnangul selline käitumine lubatav on. Seetõttu on kostja seisukohal, et hageja ei ole kostja poolt väljatoodud asjaolule, et hageja on teisi jahimehi solvanud, vastu vaielnud ning on selle asjaolu omaks võtnud. Hageja on väitnud, et registreerimata söödakoht ei kuulunud hagejale, vaid tema vennale M.L.ele. Kostja jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde seoses registreerimata söödakoha omamise või teatamata jätmisega. Hageja on väitnud, et M.L. oli H.P.ale juba tükk aega enne toimunud intsidenti esitanud avalduse söödakoha registreerimiseks. Tegemist on ilmselge valeväitega. Kui M.L. oleks H.P.ale esitanud avalduse söödakoha registreerimiseks, siis peaks olema hagejal võimalik nimetatud asjaolu kohta esitada dokumentaalne tõend, kuna avaldusi esitatakse üldjuhul kirjalikult. Praegusel juhul aga ei ole hageja sellist tõendit esitanud ning soovib oma väiteid tõendada vaid oma venna ütlustega. Kostja tõendab H.P.a ütlustega asjaolu, et M.L. ei esitanud enne registreerimata söödakoha avastamist kostja esindaja poolt H.P.ale mistahes avaldust söödakoha registreerimiseks. Kuna ühtki avaldust ei ole kirjalikus vormis kostjale laekunud enne toimunud intsidenti, siis ei ole kostjal võimalik dokumentaalse tõendiga nimetatud asjaolu tõendada. Kostja möönab, et pärast registreerimata söödakoha avastamist soovis M.L. küll nimetatud söödakohta registreerida, kuid see toimus alles siis, kui hageja ja tema venna ebaseaduslik tegevus oli avastatud. Hageja on väitnud, et kostja poolt hageja suhtes rakendatud sanktsioon oli ebaproportsionaalne ning kostja oleks pidanud hagejat karistama muul viisil. Muuhulgas ei nõustu hageja H.P.a 21.05.2017 üldkoosolekul väljendatud seisukohaga, et hagejat ei olnud võimalik karistada muul viisil kui kostja liikmete seast välja arvamine. Kostja jääb oma seisukoha juurde ning leiab, et mittetulundusühingute seadus ega kostja põhikiri ei võimalda kostja liikmeid kuidagi teisti sanktsioneerida rikkumise tõttu kui vaid liidust välja arvamisega. Kostja on küll varasemalt kohaldanud teiste isikute suhtes ka muid sanktsioone, nt seajahiloa ajutise väljastamise piirangut, kuid seda on tehtud vaid pooltevahelisel kokkuleppel. Hageja on väitnud, et otsus hageja kostja liikmete hulgast väljaarvamise kohta on kehtetu, kuivõrd otsus ei ole vastu võetud selleks pädeva organi poolt. Kostja ei nõustu hageja MTÜS sätete tõlgendusega. MTÜS § 33 lg 2 teise lause eesmärk on Lk 15 / 28

2-17-12412 see, et kui osakonnal on oma üldkoosolek ja juhatus, siis kehtivad osakonna üldkoosolekule ja juhatusele täpselt samad seaduse sätted nagu MTÜ üldkoosolekule ja juhatusele. Seejuures on MTÜS § 33 lg-s 2 viidatud MTÜS sätetele, mis reguleerivad üldkoosolekut ja juhatust. MTÜS-s sätestatud liikme väljaarvamise regulatsioon ei ole aga sätestatud juhatuse ega üldkoosoleku pädevust reguleerivate sätete juures, vaid enne seda §-s 16. Puudub mistahes mõistlik põhjendus, miks ei peaks MTÜS § 16 kohalduma ka osakonna juhatuse ja üldkoosoleku puhul. MTÜS § 16 lg 1 teise lause kohaselt võib põhikirjaga ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. MTÜS § 33 lg 2 esimese lause kohaselt nähakse osakonna organid ja nende pädevus ette mittetulundusühingu põhikirjas. Nagu hageja on viidanud, on praegusel juhul kostja põhikirjas sätestatud, et osakonna üldkoosoleku pädevusse kuulub mh liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine põhikirjas sätestatud korras. Seega on kostja poolt põhikirjas liikme väljaarvamise pädevuse andmine osakonna üldkoosoleku pädevusse kooskõlas MTÜS-i regulatsiooniga. Hageja on leidnud, et MTÜ osakonna pädevuse puudumist liikme MTÜ-st väljaarvamiseks tuleb eitada ka seetõttu, et liikmetel puudub otsene õigussuhe MTÜ osakonnaga. Kostja selle väitega ei nõustu. Kostja põhikirjast nähtuv kostja struktuur annab osakondadele suure pädevuse otsustamiseks osakonna ja sealjuures ka kogu kostja tegevuse üle. Kostja on andnud liikmete väljaarvamise õiguse osakonna üldkoosolekule seetõttu, et konkreetne jahiselts (ehk kostja osakond) on paremini kursis liikmete rikkumistega kui kostja, kes hõlmab terve maakonna erinevaid jahiseltse. Tavapäraselt on jahimees tihedalt seotud vaid ühe osakonnaga ning see osakond on kõige paremini kursis konkreetse jahimehe tegevusega ning võimalike seadusest või põhikirjast tulenevate nõuete rikkumisega, mis annaks aluse liidust välja arvamiseks. Seega on kostja liikme ja kostja osakonna vahel oluliselt tugevam reaalne faktiline õigussuhe, kui kostja ja kostja liikme vahel. Hageja on kostjale ette heitnud, et kostja ei ole tõendanud nende kohustuste kehtivust hageja suhtes, mille rikkumine oli hageja kostja liikmete hulgast väljaarvamise aluseks. Seejuures leiab hageja, et kostja ei ole esitanud ühtki tõendit Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi üldkoosoleku otsuste olemasolu kohta, millele kostja on tuginenud hageja rikkumisi kirjeldades. Nimetatud väite on hageja esmakordselt esitanud alles 21.03.2018 seisukohas. Varasemalt ei ole hageja vastu vaielnud sellele, et kostja poolt viidatud Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi üldkoosoleku otsused on hagejale teatavaks tehtud ning üleüldse ei ole hageja üldkoosoleku otsuste olemasolu ega neist tulenevate kohustuste kehtivust varasemalt kahtluse alla seadnud. Hageja on väitnud, et kuna H.P. edastas Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi üldkoosolekute protokollid kostja juhatuse esimehele alles 23.03.2017, siis on hageja arvates ilmne, et nimetatud otsuseid ei olnud vastu võetud ja neid ei olnud liikmete suhtes kehtestatud enne hageja väljaarvamise otsustamist. H.P. on edastanud igaaastaselt pärast Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi üldkoosoleku toimumist üldkoosoleku protokolli kostja kontorisse. U.K.le edastas kostja nimetatud protokollid alles 2017. aastal, kuna H.P.al olid need olemas ka digitaalsel kujul selleks ajal (skaneeritult). Kostja põhikirjas ei ole ette nähtud kes, kus ja millisel kujul peab osakonna üldkoosolekute protokolle säilitama. Kostja on seisukohal, et ainuüksi sellest, et H.P. edastas kostja juhatuse esimehele vaidlusaluste Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi üldkoosolekute protokollid hiljem, kui need olid vastu võetud, ei saa järeldada, et neid ei ole vastu võetud protokollis märgitud kuupäeval protokollis märgitud isikute poolt. See, millal Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi juhatuse liige edastab üldkoosolekute protokollid kostja juhatuse esimehele e-posti teel, ei mõjuta kuidagi üldkoosoleku otsuste kehtivust. Lisaks märgib kostja, et hageja ei ole Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud ning kehtetuks tunnistamise hagi esitamise tähtaeg on käesolevaks ajaks möödunud, mistõttu on kahtlemata tegemist kehtivate otsustega. Eeltoodust tulenevalt vaidleb kostja hageja 21.03.2018 menetlusdokumendis esitatud väidetele vastu ning leiab, et hageja põhjendused ei anna alust Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi 21.05.2017 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Lk 16 / 28

2-17-12412

Lk 17 / 28

2-17-12412

2-17-12412 oktoobrist 31 märtsini jahti jahikoeraga v.a. FCI 6.rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm. Vastavalt Xxxxxxxxxxx jahiseltsi 15.06.2007 üldkoosoleku protokollile otsustati seajaht: laupäeval ühisjaht; pühapäev, esmaspäev , teisipäev koerajahipäevad; kolmapäev, neljapäev ja reede ilma koerata jaht, noor koer kuni 2 aastat kogu aeg ( I toimik tl.161). Vastavalt Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi 13.06.2008 koosoleku protokollile, kus oli kohal 24 liiget + 1 otsustati esmaspäev, teisipäev, laupäev ja pühapäev lubatud koerajaht. Kolmapäev, neljapäev, reede keelatud koerajaht, kes ajavad metssiga, põtra. Noore koera jaht on keelatud ja lubatud nagu täiskasvanul koeral. Kui on probleeme siis lahendada jooksvalt ( I toimik tl. 156). Vastavalt Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi 25.03.2011 koosoleku protokollile koertejaht nii nagu enne- kolmapäev, neljapäev , reede on keeld v.a. Xxxxxxxxxxx piirkonnas. Vastavalt kostja põhikirja p. 3.10 osakonna üldkoosoleku poolt kehtestatud korrad on kohustuslikud täitmiseks osakonda kuuluvatele Liidu liikmetele. Põhikirja p. 5.3.2 järgi liige on kohustatud täitma Liidu põhikirja nõudeid, volinike koosoleku, juhatuse koosoleku ja osakonna üldkoosoleku ja osakonna juhatuse koosoleku otsuseid. Kohtule esitatud 13.06.2008 otsusest ei nähtu üldkoosolekul osalejate nimekiri, kes vastaval koosolekul osalesid. Põhikirja p. 3.11 kohaselt üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollile lisatakse liikmete registreerimisleht. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid kuidas oli hagejal ja teistel seltsi liikmetel võimalik vastava 13.06.2008 üldkoosoleku otsusega tutvuda. Tunnistaja H.P.`a kohtuistungil antud ütluste kohaselt tema viis sisse selle korra, et otsused jõuaks õigeaegselt Jahimeeste Liitu . Kuidas asjad toimisid varem selle eest tema ei vastuta (II toimik tl.107). Kostja juhatuse liikme U.K. poolt kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt 9 a tagasi kui sai uuesti Pärnumaa Jahimeeste juhatuse poolt toonitatud, et kõigi osakondade üldkoosolekute protokollid peavad jõudma Pärnumaa Jahimeeste Liitu. Tänaseks see süsteem toimib (II toimik tl. 94). 13.06.2008 ja 25.03.2011 Pärnumaa Jahimeeste Liidu Xxxxxxxxxxx jahiseltsi üldkoosoleku otsused on edastatud Pärnumaa Jahimeeste Liitu märtsis 2017 (I toimik tl. 138-139). Hageja teada otsus jahikoertega jahipidamise täielikuks keelamiseks märtsikuus võeti vastu alles 18.03.2017 juhatuse koosolekul ning sellest teavitati liikmeid peale 18.03.2017. Tunnistaja H.P.`a kohtuistungil antud ütluste kohaselt veebruari viimasel ühisjahil 2017 tõime sisse kitsenduse, et koertega märtsis jahti ei toimu. Otsus veebruarist 2017 oli meeste omavaheline kokkulepe viimasel jahipäeval. See oli täitmiseks kohustuslik sest see oli aumeeste otsus (II toimik tl. 106,108). Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi üldkoosoleku otsust veebruarist 2017 , mis vastab kostja põhikirja p.3.10 ja 3.11 ei ole kohtule esitatud. Hageja järelepärimisele on seltsi liige A.S. e-posti teel 21.03.2017 vastanud, et märtsikuul tema teada individuaaljahipidamine jahikoeraga ei olnud keelatud kuni 19.03.2017 kui H.P. teavitas teda individuaaljahipidamise keelust jahikoertega (I toimik tl. 96). Kostja juhatuse liige J.P. kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt oli jahimeeste seltsi koosolek kus tuli arutusele koertega jahi pidamine. Osa päevi oli lubatud ja osadel päevadel keelatud. Tema esitas küsimuse M.P.ale, kes vastas, et sellega tuli kindlustada loomade rahu enne nädalavahetuse ajujahti. Tema küsis veel, et kuna Xxxxxxxxxxxl lõpetati ajujaht ja vastus oli, et 29 veebruar. See meede käis ajujahi läbiviimise kohta sisuliselt kuni 29.veebruar. ( II toimik tl. 92). Tunnistaja M.L.e kohtuistungil antud ütluste kohaselt 13.06.2008 üldkoosoleku otsusest oli ta teadlik, et niikaua kui toimuvad ühisjahid oli kokku lepitud, et ühisjahi väliselt kolmapäev, neljapäev ja reede koertega jahti ei pea. Ühisjahid toimusid Lk 19 / 28

2-17-12412 laupäeviti kuni veebruari lõpuni . Tema ei ole teadlik otsusest , et jaht koertega oleks keelatud märtsi kuus (II toimik tl. 95-96). Tunnistaja M.P.`a poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt koerte jahile on piirang nädalapäevade osas ja kolmapäev, neljapäev ja reede koerte jahti ei toimu. Selle eesmärk on olnud , et ühisjahiks anda metsloomadele puhkust , et aktiivset jahti ei toimuks laupäev ja pühapäev on nädalavahetus ja enamus jahimehi osaleb jahil. Ühisjahid lõpevad veebruari lõpus. Nüüd on kujunenud nii, et reegel on jäänud kehtima aastaringselt ja sellest on kinni peetud. 2016 tuli võimalus metssigadele jahti pidada ka märtsis. Meie jahiselts otsustas, et märtsis koertega sigadele jahti ei peeta (II toimik tl. 99). Tunnistaja S.P. kohtuistungil antud ütluste kohaselt piirang kehtestati 2017 veebruar ühisjahil (II toimik tl. 104). Tunnistaja T.V. kohtuistungil antud ütluste kohaselt , kes on endine Eesti Kennelliidu juhatuse liige ja praegune Eesti Jahikoerte Tõuühingu juhatuse esimees , ütluste kohaselt kindlasti ei ole 6 kuune koer täiskasvanud koer , üks koera eluaasta loetakse 7-8 inimese eluaastale ja kindlasti ei ole 6 kuune koer metsseale ohtlik. Tema ei soovita minna 6 kuuse koeraga suuruluki jahti, sest see on koera tervisele ohtlik. Koeralt ei võeta jahieksameid suurulukite osas enne kui koer on 1 aastane. Suurulukid on põder , karu ja metssiga. Kutsikatega metsas jooksmas ei käida jahivälisel ajal s.o. aprill kuni september, siis on metsas loomadel ja lindudel poegimise aeg ja seadusega on keelatud koeri metsas jooksutada. Märtsis poegimise aeg ei ole veel alanud. 6 kuuse koeraga metsas jahti ei ole võimalik pidada, sest koer ei ole jahipidamiseks valmis. 6 kuust koera võib metsas õpetada 1 septembrist märtsi lõpuni (II toimik tl. 97- 98). Kohus leiab, et see, et hageja käis 6 kuuste koertega märtsis 2017 metsas ei saa pidada rikkumiseks , et hageja jahimeeste liidust välja arvata. Keegi tunnistajatest ei näinud kas hageja pidas koertega jahti, kas koerad olid lahtiselt v. lõastatud. Koerad olid alles 6 kuused ja 6 kuuste koertega jahipidamine on küsitav. Tunnistaja T.V. ütlustega on tõendatud, et 6 kuuse koeraga pole võimalik suuruluki jahti pidada. Samuti Xxxxxxxxxxx jahiseltsi üldkoosoleku otsusel 13.06.2008 puudub osalejate nimekiri ja koosoleku otsuste kättesaadavus ja teatavakstegemine liikmetele ei ole tõendatud. Kostja enda juhatuse liikme J.P. vande all antud ütluste kohaselt oli keelu eesmärk anda loomadele rahu enne nädalavahetuse ühisjahti, kuid märtsis ühisjahte ei toimunud. Nimetatut kinnitas ka tunnistaja M.L.. Tunnistaja M.P. kinnitas samuti , et algselt oli keelu eesmärk , et ühisjahiks anda loomadele puhkust ja ühisjahid toimusid nädalavahetusel kuni veebruari lõpuni. Nüüd on keelatud ka märtsis jahti koertega pidada. Kostja viidatud 25.02.2017 Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi üldkoosoleku otsust ei ole kohtule esitatud. Kostja ei ole sellele otsusele viidanud 21.05.2017 kostja liidust väljaarvamise otsuses ning tunnistaja H.P.`a kohtuistungil antud ütluste kohaselt talle täpselt ei meenunud kas tegemist oli juhatuse koosoleku, üldkoosoleku v. meeste omavahelise kokkuleppega. Hiljem täpsustas, et tegu oli meeste omavahelise kokkuleppega. Tunnistaja S.P. ütluste kohaselt piirang kehtestati 2017 veebruaris ühisjahil. Vastavalt kostja põhikirja p.-le 5.3.2 liige on kohustatud täitma Liidu põhikirja nõudeid, volinike koosoleku, juhatuse koosoleku , osakonna üldkoosoleku ja osakonna juhatuse koosoleku otsuseid. 12.Hagejale heidetakse ette kahe välismaalasest turistiga jahipidamisest ette teatamata jätmist ja päevaraha mittetasumist. Vastavalt Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi 15.06.2007 üldkoosoleku otsusele välismaalased jahil päevaraha on 1000 krooni, teatada ette 1 päev. Hageja jahiliidust väljaarvamise otsuses ei ole märgitud kuupäeva, millal hageja koos kahe välismaalasest turistiga jahil käis. Kostja märkis vastuses hagile, et 2016 sügisel (I toimik tl. 72). Hageja

Lk 20 / 28

2-17-12412 väitel käis ta jahil mitte sügisel 2016 vaid 05.02.2017, millega ka kostja hiljem nõustus. Seega kostjale ei olnud teada täpne rikkumise aeg. Hageja väitel teavitas ta sama päeva hommikul juhatuse esimeest H.P.a enne jahipidamise algust telefoni teel soovist minna jahile koos külalisjahimeestega ning H.P. andis selleks nõusoleku. Praktikas tihti teavitatakse külalisjahimeestest samal päeval enne jahti. Vastavalt Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi üldkoosoleku 15.06.2007 otsusele välismaalased jahil päevaraha on 1000 krooni inimene. Ette teatada 1 päev (I toimik tl. 161). Tunnistaja H.P. kohtuistungil antud ütluste kohaselt käis hageja ette teatamata 2 soomlasega Xxxxxxxxxxx jahiseltsi maadel jahil. Temale helistas üks kaasjahimees, kes oli tol päeval jahil ja oli kuulnud raadiost soomekeelset juttu. Kaasjahimees helistas, et tema omakorda helistas hagejale. Ta kuulas hageja ära ja tahtis olla viisakas, et turiste mitte ära ajada ja ütles hagejale , et tehku jaht ära ja pärast tasu päevaraha. Tavaliselt on etteteatamine vähemalt 1 päev. Jahituristide eest käib raha maksmine seltsi kassasse v. seltsi esimehe kätte (II toimik tl. 106). Tunnistaja T.N. kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli nii, et auto seisis tee ääres ja meil oli jaht läbi ning hakkasime koju minema. Keeras raadiosaatja nuppu ja kuulis, et soomlased ja hageja omavahel suhtlevad ning pidasid jahti. Tema helistas H.le ja küsis kas jaht käib edasi. H. vastas, et jaht on läbi, aga tema ütles, et hageja peab siin soomlastega jahti. Tema teada H. küll ei öelnud, et ta sellest soomlastega jahist teadlik on. Koju läksid 11-12 paiku. Raha turistidega jahil käimise eest tasutakse hommikusel kokkusaamisel volitatud esindaja kätte. Turistid on põhiliselt ühisjahil käinud. Kui ei ole üldjuhti ja on väikejaht tehakse nimekiri ja määratakse jahi juhataja ning antakse allkirjad ja räägitakse läbi kuidas jaht käib. Siis on tasumine nii, et küsitakse , kes on sel korral volitatud isik ja kes võtab raha vastu (II toimik tl. 101). Tunnistaja M.L.`e poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt läksid nad I.uga hommikul Xxxxxxxxxxxle jahiplaaniga ja I. helistas H.le ning ütles, et kui me tahaks 2 sõpra jahile kaasa võtta siis kas see oleks lubatud. H. ütles, et jah võime võtta ja tuleb tasuda mingi raha kui näeme siis klaarime ning siis maksame raha ära. H. teadis, et need sõbrad on välismaalased. Et pärast selline probleem tekkis, on üllatus (II toimik tl. 95). Hageja on esitanud kohtule telefonikõnede eristuse 05.02.2017, millest nähtub, et hageja ja H.P.`a vahel on olnud telefonikõne kell 8.33 ja kõne soomlastega 9.23, 14.57,15.24 (I toimik tl. 108). Nimetu tõendab hageja ja tunnistaja M.L.`e väiteid, et hageja helistas H.P.`ale hommikul 8.33 ja teavitas välismaalastega jahilkäigust, milleks H.P. andis loa. Loa andmist on kinnitanud H.P. ise. Seega on tõendatud, et hageja teavitas kostjat soovist minna välismaalastega jahile sama päeva hommikul ja rikkumiseks saab pidada seda, et jahipidamise soovist välismaalastega ei teatatud ette 1 päev. Samas H.P. andis jahiks loa. Tunnistaja H.P.`a kohtuistungil antud ütluste kohaselt kui tema sai teada turistidega jahist, andis ta kõne käigus tagantjärgi loa jahi korraldamiseks, kuna see jaht juba käis eeldusel, et rahad liiguvad nii nagu peab. Tema eeldus oli, et raha tasutakse järgmise nädala jooksul, kuigi ta seda I.L.`ele ei öelnud. Raha oleks tulnud tasuda Pärnumaa jahimeeste Liidu kassasse v. tema enda kätte, siis oleks ta raha viinud ise kassasse. Üldiselt tuli tasu maksta enne jahti (II toimik tl. 108). Hageja väitel arvet talle ei esitatud ja tasus päevaraha 18.03.2017 Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi arvele ning kuna raha tagasi kanti tasus ta selle 29.09.2017 kostja arvele. Tasu õigele kontole on tasutud ebamõislikult pika aja jooksul samas kostja poolt ei olnud kehtestatud selget ja täpset korda mis aja jooksul , kelle kätte v. millisele pangakontole tuleb päevaraha Lk 21 / 28

2-17-12412 tasuda. Pärnumaa Jahimeeste Liidu põhikirja p. 5.3.3 järgi liige on kohustatud õigeaegselt tasuma liikmemaksu ning sihtotstarbelisi makseid volinike ja juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja tähtajal. Volinike ja juhatuse poolt vastavat korda kehtestatud ei olnud. Ka H.P. tunnistajana antud ütlustes kinnitas, et ta ei öelnud I.L.`ele , mis tähtaja ja millisel viisil tuli raha tasuda. Arvestades eeltoodut ei ole nimetatud alusel põhjendatud I.L.`e Jahimeeste Liidust väljaarvamine. 13.Hagejale heidetakse ette summutiga jahtimist kütiliini ees s.o. 29.11.2014 toimunud seajahi käigus kasutas hageja vintraudsel jahirelval summutit. Summuti kasutamise eest hoiatas Xxxxxxxxxxx Jahiseltsi juhatuse esimees A.P. teiste liikmete juuresolekul I.L.`t suuliselt selgitades, et rikkumiste jätkumisel arvatakse ta jahiseltsist välja. Tunnistaja M.P.`a poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt 2014 oli summutiga jaht keelatud ja karistatav. Novembri lõpus oli metssea ühisjaht ja hageja kasutas summutiga relva ning küttis 5 siga. Summuti oli tal püssi otsa kinnitatud ja jahi ajal ühtegi pauku ei toimunud. Hageja küttis kütiliini eesotsas. Ohutuse tagamiseks peavad kütid paiknema ühisliinil, et kui ei ole teada , kus keegi asub, ei ole võimalust ohutust tagada. Peale seda ajujahti kogunesime kokku, kus tolleaegne seltsi esimees A.P. vestles hagejaga ja selgitas, et nii jaht ei toimu. Ütles hagejale, et see on viimane hoiatus. Tema nägi hageja relva otsas summutit ( II toimik tl. 99-100). Tunnistaja M.E. kohtuistungil antud ütluste kohaselt tema teab hageja summutiga jahipidamisest. Tema ise ütles jahipidajale, et I. on summutiga jahil. Oli kokku lepitud kütiliin , aga kütiliinil I.ut näha ei olnud. Kütiliinis oli sel hetkel 5-6 meest ja kõik teadsid kus keegi on. Ta küsis raadios I.ult, et kus sa oled ja I. vastas, et olen õiges kohas. A.P. võttis asja arutamise enda kätte, tema pakkus välja teha kirjalik hoiatus. Jäi kokkulepe, et tehakse suuline hoiatus I.ule ja tema poolt oli kinnitus, et võtab summuti maha ja siis ta võib jahiga jätkata. I. tunnistas meeste ees, et kasutas summutit (II toimik tl.104). Tunnistaja K.P. kohtuistungil antud ütluste kohaselt tema summutit ei näinud. Kui kogunesid K. teeristis peale ajujahti siis tolleaegne esimees pidas terava vestluse I.uga ja ütles, et kas võtad summuti ära ja lõpetad sellise jahipidamise. I. vastas , et võtab summuti ära ja jäi edasi jahti (II toimik tl. 102). Seega tunnistajate M.P.`a , M.E. ja K.P.`a ütlustega on tõendatud hageja poolt 29.11.2014 jahil kütiliinist eespool paiknemine ja summuti kasutamine ja selle eest I.L.`ele suulise hoiatuse määramine. Kohus leiab, et suulist hoiatust saab lugeda karistuseks nimetatud rikkumise eest. Kohtu arvates nimetatud rikkumise eest on hagejale määratud karistus suuline hoiatus peale rikkumise toimepanemist ja avastamist. Seega nimetatud teo eest teistkordselt karistamine ligi 2,5 aastat hiljem pole õiglane , põhjendatud ning on vastuolus hea usu põhimõttega. TsÜS § 138 lg.1 õiguste ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Samas 29.11.2014 rikkumist saab arvestada teiste rikkumiste puhul karistuse määramisel.

2-17-12412 tema pidas seda registreerimata söödakohta. Karistuseks oli seaküttimise luba mitte väljastada (II toimik tl. 94-96). Tunnistaja H.P. kohtuistungil antud ütluste kohaselt ühisjahi alguses põdrajahi käigus sattus ta söödakohale ,mida registris ei olnud. Seasööda kohaks peab olema maaomanikult kirjalik luba. Selles söödakohas oli vili maas ja ta lehvitas rajakaamerasse. 5 minuti pärast tuli I.L.`elt kõne, et mida ta tema söödakohas teeb. Tagantjärgi väideti, et see söödakoht kuulub M.L.`ele. Tavaliselt helistab isik, kellele söödakoht kuulub. Rajakaamerad pannakse selleks, et näha , kes söödakohas käib. Kui ta on avastanud seltsi liikmena kuskil vale koha peal söötmist on ta söödakoha omanikuga isiklikult vestelnud. On söödakoht seadustatud v. likvideeritud. Kuna hiljem väideti, et see on M.L.e söödakoht mida ta ka kohtumisel tunnistas O.l siis oli talle juhatuse poolt määratud sealubade väljastamise keeld maist alates. Tema selgitused olid, et olen söötnud , ei teadnud, et ei või sööta, kuna juhatusest ei olnud keegi sellest teavitanud. Juhatus otsustas nende selgituste põhjal karistus lõpetada ( II toimik tl. 106-107). Metssigade söötmise eest vaidlusaluses registreerimata söödakohas on karistuse saanud söödakoha omanik M.L., kes on tunnistanud, et söödakoht kuulus talle. Seega selle teo eest täiendavalt hageja I.L.`e karistamine ei ole põhjendatud. Asjas ei ole tõendatud, et I.L. oli antud söödakohast v. selle registreerimata jätmisest teadlik enne kui kostja söödakoha avastas. Seega ei ole selge millal hageja oleks pidanud selle tegevuse keelama ja hagejal ei olnud kohustust teise isiku söödakohta registreerida. Kostja juhatuse liikme J.P. kohtuistungil antud ütluste kohaselt sigade söödakoht oli M.L.e oma. Hagejale pandi pahaks, et ta ei teinud M.L.ele ettepanekut söödakoht likvideerida. H.P. on saatnud e-kirja, et tegemist oli segadusega ja piisab sellest, et M.L.el on vahepeal ära võetud sigade küttimise luba. Tunnistaja H.P.`a poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt sellise rikkumise eest on seni vesteldud söödakoha omanikuga ja söödakoht seadustatud v. likvideeritud. 15.Hagejale heidetakse ette ülbet ja põlastavat suhtumist teistesse MTÜ liikmetesse. 21.05.2017 üldkoosoleku otsuses ei ole toodud esile konkreetselt aset leidnud sündmusi, millal hageja on ülbelt ja põlastavalt suhtunud teistesse MTÜ liikmetesse. Kirjalikus vastuses hagile on kostja märkinud, et hageja ütles 2017 jaanuari hommikul H.P.`ale , et „A.A. (kaasjahimees) ei tea ju millestki mitte midagi, mis tal ikka luurata“ ja samuti ütles hageja A.D. (kaasjahimees) kohta 2016 oktoobris , et „A. on lollaks ja ei oska vahet teha põdra ja sea jäljel“ Samuti hageja ei tereta kõiki kaasjahimehi. Tunnistaja M.P.`a kohtuistungil antud ütluste kohaselt hageja suhtub osadesse jahimeestesse hästi ja osadesse mitte eriti hästi. Osadega suheldakse vabalt ja osadega ei suhelda üldse (II toimik tl. 99). Tunnistaja T.N. kohtuistungil antud ütluste kohaselt tema isiklikult on kogenud, et tegi raadiosaatjas häält ja I. vastas, et mis karjud seal ja pane suu kinni. I. teretab jahimehi näo järgi (II toimik tl. 101). Tunnistaja K.P. kohtuistungil antud ütluste kohaselt I.L. on mõne seltsi jahimehe suhtes ülbe. Kõigi suhtes ei olnud meeldiv käitumine. Oli kord hundijaht ja oli üks linnamees, kes kulutas oma aega luuramisele ja jälgimisele kui tuli hageja ning käitus temaga põlastavalt. Tean, et oli juhus A.S.ga kui ta tahtis jahile minna siis I. ütles, et mida sa siin tuiad, et mine ära. On kokkulepe, et kui koeramehed teevad jahti võetakse teised ka punti. A.S. nägi I.ut ja M.ut ja tahtis ühineda nendega. Selle peale vastati, et mis sa siin tuiad, mine ära. Tema ise seda pealt ei näinud, aga seda rääkis A.S. (II toimik tl. 102). Tunnistaja M.E. kohtuistungil antud ütluste kohaselt I.L. suhtub teistesse jahimeestesse üleolevalt . Räägib, kes ei tunne looma jälgi ja keda ei tohi teatud kohtadesse panna. Ta on venna kohta kuulnud raadiost, et kuradi E. poisi peale jälle liiguvad. Mõeldud on loomi. Kindlasti kasutavad ka teised sõnu kurat, aga kui metsas loomad liiguvad, ei pea õigeks, et öeldakse , et selle mehe peale lähevad. Tema võttis solvavalt kui venna kohta nii öeldi (II toimik tl.104). Tunnistaja Lk 23 / 28

2-17-12412 H.P.`a poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt I.L. ei suhtu teistesse jahimeestesse austusväärselt. Hommikuse ühisjahi kogunemise hommikuti oktoobrist veebruari lõpuni siis ta mainib, et isik kes luures käis , ei tea midagi ja ei tunne jälgi ning mis ta siin üldse ringi sõidab ja ta ei tohiks üldse luurele minna. Teretamisega on nii ja naa. Teretamine on tema poolt valikuline. Vene rahvusest isikutele tere ei öelda ( II toimik tl.105). Kostja ei ole taotlenud kohtus tunnistajatena nende isikute ülekuulamist, kelle suhtes hageja konkreetselt ülbelt ja põlastavalt käitus. Seega ei saa anda täpset hinnangut , mis kontekstis antud käitumine on aset leidnud v. väited on öeldud. Samas kohus leiab, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja I.L.`el on probleemid suhtlemisega ja teiste liidu liikmetega läbisaamisega. Kohus siiski leiab, et nimetatu ei ole piisav alus hageja Jahimeeste Liidust välja arvamiseks.

Lk 24 / 28

2-17-12412 Arvestades eeltoodut kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud 18 TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele jäävad menetluskulud kostja MTÜ Pärnumaa Jahimeeste Liit kanda.

2-17-12412

2-17-12412 kirjaliku vastuse koostamine kostja 27.10.2017 menetlusdokumendile ja 22.11.2017 seisukoha koostamine kostja vastuse osas ja esitamine kohtule (p.8- 15) ) kokku 8 tundi x 136 eurot + käibemaks 20% =1305.60 eurot. Kohus on arvestanud kõiki tehtud toiminguid s.h. kliendiga nõupidamist, tutvumist, analüüsi, küsimusi ja 22.11.2017 esitatud kirjaliku seisukoha pikkust 5 lk s.h. sisulist osa 4 lk. III. 19.02.2018 eelistungiks ettevalmistus (p.16-18) arvestades eelnevalt tehtud toiminguid ja seda , et kohus tühistas istungi aja kostja taotlusel 20.02.2018 loeb kohus põhjendatud ajakuluks 2 tundi x 136 + 20% käibemaks = 326.40 eurot. IV. 21.03.2018 täiendava seisukoha koostamine ja kohtule esitamine koos tõenditega ( p. 1926) on põhjendatud ja mõistlik kulu kokku 3 tundi x 136 + 20% =489.60 eurot arvestades seisukoha pikkust ca 3 lehel + 2 tõendit. V. Suhtlus kohtuga 04.04.2018, ettevalmistus eelistungiks 11.04.2018, nõupidamine ja osalemine 11.04.2018 eelistungil ( p. 27-29) on põhjendatud kulu kokku 3.5 tundi x 136 + 20% = 571.20 eurot. Kohus arvestab seda, et istungi pikkus oli ca 3 tundi ja hageja oli ka eelnevaks eelistungiks, mis jäi ära , teinud juba ettevalmistusi mitme tunni ulatuses. VI. täiendavate tõendite kogumine , salvestise kuulamine (koosolekud, vestlused), tõendite kogumise vajaduse väljaselgitamine , taotluse koostamine T. Väli ülekuulamiseks (p. 30-31) peab kohus põhjendatud kuluks kokku 2 tundi x 136 + 20% = 326.40 eurot. VII. Kompromissläbirääkimised , osalemine kostja üldkoosolekul , salvestiste analüüs, arutelud telefoni teel , suhtlemine U. Kasega (p. 32-33) 1,5 tundi x 136 + 20% = 244.80 eurot. Kohus leiab, et teine pool ei pea hüvitama hageja esindust kostja üldkoosolekul. VIII. kohtuasja perspektiivide arutelu ja kommunikatsioon kohtuga (p.35) on põhjendatud kulu 1 tund x 136 + 20% =163.20 eurot. Kohus arvestab, et eelnevalt on korduvalt asja ettevalmistatud ja analüüsitud. IX. Kompromissläbirääkimised ja arutelud (p. 36- 40) on põhjendatud kulu kokku 4 tundi x. 136 + 20% 652.80 eurot. Kohus arvestab seda , et pooled on korduvalt taotlenud kompromissläbirääkimisteks aega ja seoses sellega ka kohtuistungi aja tühistamist. X. vaheotsuse taotluse koostamine (p.41-42) on põhjendatud kulu 2, 5 tundi x 100 + 20% = 300 eurot arvestades taotluse pikkust 2,5 lehel. XI. 02.01.2019 menetlusdokumendi koostamine (p.42) on põhjendatud kulu kokku 2 tundi x 100 + 20% = 240 eurot arvestades dokumendi pikkust 2,5 lk ja õige dokumendi koostamise aeg on 01.02, mis kuupäeva kannab ka arve. XII. 01.05.2019 kompromissläbirääkimised ja ettepaneku koostamine (p.43) on põhjendatud kulu kokku 2 tund x 100 + 20% = 240 eurot. Kohus arvestab ka eelnevalt on piisavalt kulunud aega kompromissläbirääkimistele , mis ei ole õnnestunud. XIII. kostja vastusega tutvumine ja 24.05.2019 menetlusdokumendi koostamine (p.44) on põhjendatud kulu 0,75 tundi x 100 + 20% = 90 eurot. kohus arvestab dokumendi pikkust ca 1 lehel. XIV. konsultatsioon kliendiga, istungiteks valmistamine ning 16.09.2019 ja 17.09.2019 kohtuistungitel osalemine ( p. 45) on põhjendatud kulu kokku 13 tundi x 100 + 20% = 1560 eurot. Kohus arvestab kohtuistungi aja pikkust 16.09.2019 kell 10.00 – 16.11 ja 17.09.2019 kell 10.00 - 16.30. XV. istungi protokolliga tutvumine, konsultatsioon ja 18.10.2019 kohtuvaidluse teeside koostamine on põhjendatud kulu kokku 9 tundi x 100 + 20% 1080 eurot. Kohus arvestab menetlusdokumendi pikkust 12 lk. XVI. Repliik kohtukõne teesidele 5,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud kulu saab olla 0,3 tundi x 100 + käibemaks 20% = 36 eurot. Vastavalt TsMS § 402 lg.6 pärast kohtukõnesid võib menetlusosaline vastata teise menetlusosalise kohtukõnele repliigiga. Repliigi kestus ei või olla üle kolme minuti. Seega seaduse järgi saab kohtuistungil repliigiks sõna kuni 3 minutit. Seega ei ole seaduse mõttega kooskõlas kirjalik repliik 5 , 5 tundi. 3 minutise Lk 27 / 28

2-17-12412 repliigi kirjalikult esitamine ei võta kauem kui 0,3 tundi. Ülejäänud osas ei ole kulunõue vajalik ega põhjendatud. Kõik põhjendatud õigusabikulud kokku 8931.60 eurot. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on seoses käesoleva menetlusega ja et ta ei ole käibemaksukohuslane vastavalt TsMS § 176 lg.5 ja §174 lg.10. Hageja õigusabikulu tunnihinne 136 eurot + käibemaks ja 100 eurot + käibemaks on mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas kohtupraktikaga. Tegemist on keskmisest keerukama ja mahukama vaidlusega kus on toimunud mitu eelistungit ja 2 päevane kohtuistung , millel on üle kuulatud juhatuse liikmed vande all ja tunnistajad. Põhjendatud kulu ei ole p.7 menetluskulude nimekirja koostamine 50 minutit 102.50 eurot. Kuna menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata , ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg.1 mõttes. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-1-4-15 p.13. Põhjendatud kulu ei ole p. 34 ettevalmistus PJL juhatuse koosolekuks , osalemine koosolekul ja arupidamised 6 tundi ja 45 minutit. Kostja ei pea hüvitama menetluskuluna hageja esindaja viibimist üldkoosolekul. Kohtu arvates tegemist ei ole kohtumenetluse kuluga. Seega on põhjendatud kulud , mis kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 300 + 10+ 32.46 + 8931.60 = 9274.06 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik

Lk 28 / 28

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.